ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2012.a., Rakvere kohtumaja videokohtuistung toimus 28.09.2012 Kohtuasja number 1-09-16339 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Ain Tali Kaitsja Matti Reinsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Janis Vugt’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JANIS VUGT, isikukood 38001050288, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla; elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.05.2009 ja lõpp 14.03.2014 RESOLUTSIOON: Jätta JANIS VUGT vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Välja mõista J. Vugtilt menetluskuluna riigituludesse 76,80 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo M. Reinsalu kasuks 109,68 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Janis Vugti kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. Viru Vangla esitas 02.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janis Vugti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Käesoleval ajal kannab J. Vugt karistust Harju Maakohtu 01.12.2010 kohtuotsuse nr 1-0916339 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus Tartu Maakohtu 15.07.2009 mõistetud otsusega 4 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti 14.05.
- Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegu on toime pandud sõltuvusprobleemi tagajärjel. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%. Viru vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung. 28.09.2012 toimunud maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et saab emaga hästi läbi, kirjutavad kogu aeg. Tööle hakkaks ta laos komplekteerijana. Eriala tal pole, aga töötas seal enne 1,5 aastat. Kinnipeetav leidis, et peab suutma varasematest pahedest hoiduda. Kinnipeetav tunnistas, et tal on 2 distsiplinaarkaristust. Elektroonilise valve alla läheb ema juurde. Tal on garanteeritud töökoht. Elukaaslane on andnud talle viimase võimaluse, mida ta ei taha käest lasta. Kinnipeetav kinnitas, et elukaaslane ja laps motiveerivad teda narkootikumidest hoiduma. Kinnipeetav lisas, et tal on ema ja vennad, kes teda toetavad. Prokurör märkis, et J. Vugti on 7 korda karistatud, vanglas on kolmandat korda. Korduvalt on ta toime pannud I astme narkokuritegusid. Uue kuriteo pani toime katseajal, järelikult pole suuteline järgima kontrollnõudeid. Lisaks pole Vugt vanglas käitunud õiguskuulekalt, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. J. Vugtil on menetluses uus kriminaalasi, kus ta on teinud kokkuleppe. Lisaks on teda karistatud välisriigis kelmuse eest. Vugti näol pole tegu isikuga, kes oleks võimeline vabaduses seaduskuulekalt käituma, seda on näidanud ka eelnev elukäik. Prokurör palus jätta taotluse rahuldamata. Kaitsja märkis, et formaalsed tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Sisulist külge ja isiku juttu arvestades nähtub, et kaitsealune on korduvalt karistatud, kuid ta saab vanemaks ja targemaks, tal on seisukohad tuleviku ja narkootikumide tarvitamise suhtes. Eeltoodu alusel võiks kohus kaaluda kinnipeetava tingimisi vabastamist. Kontrollitud on isiku ema elukohta, ema on nõusoleku andnud, tingimused seadme paigaldamiseks on vastavad. Kuigi elukaaslane ja laps elaksid teises kohas, suudab isik elu korraldada nii, et õigusrikkumisi ei tuleks. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema 2 elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J. Vugt ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kohus märgib, et kuna kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et varasematel kordadel ei ole J. Vugt suutnud katseajal seaduskuulekalt käituda, oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldaja kontroll ning elektrooniline järelevalve ei suudaks kindlustada J. Vugti poolt uute kuritegude mitte toime panemist. Kinnipeetava lubadusi end muuta peab kohus paljasõnalisteks, kuna Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes käib kriminaalmenetlus seoses kelmuse süüdistusega. Kohus leiab, et J. Vugti tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks ilmselgelt ennatlik ka arvestades tema varasemat karistatust ja seda, et ta on mõistetud süüdi rahvatervise vastases kuriteos ja tulirelvaga seotud kuriteos. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele ning et tal on riskiv ja hoolimatu elustiil. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule J. Vugile Harju Maakohtu 01.12.2010 kohtuotsusega nr 1-09-16339 mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
- oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Janis Vugti määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
- novembril
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 3