1-12-5234/16

(11230111723)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Prokurör Kristi Rande Kriminaalasi MK süüdistuses KarS § 169 järgi lühimenetluses. Süüdistatav , MK, isikukood XXX, elukoht: XXX ja XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht NF firmas, tõkend – tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 07.09.2011.a. Kriminaalkorras karistus karistatud 1-l korral kustunud, Kaitsja Vladimir Sadekov (määratud korras) Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav (KrMS § p 10). väärteokorras Kannatanul on õigus esitada kaebus määruse peale määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul KrMS § 383392 sätestatud korras. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2031 lg 1, kohus määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas MK süüdistuses KarS § 169 järgi kannatanuga leppimise tõttu.
2. Kohustada MK maksma igakuiselt
3. kuupäevaks 191.73 eurot (sada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kolm senti) lapse AK elatusraha. Elatusraha võlgnevust 200 eurot (kakssada eurot). Kokku tasuda iga kuu
4. kuupäevaks seega 391.73 eurot (kolmsada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kolm senti). KrMS § 2031 lg 3 alusel on kohustus kehtiv 6 (kuus) kuud. 1
5. Menetluskulud – kaitsjatasu summas 230.40 eurot (kakssada kolmkümmend eurot ja nelikümmend senti) ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 0.45 eurot (nelikümmend viis senti) – jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.
6. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtumääruse jõustumisel.
7. Määrus saata teadmiseks süüdistatavale, kannatanule, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ning Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi osakonnale. SÜÜDISTUS MK süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud 21.05.2009 Harju Maakohtu kohtumääruse nr 2-09-11515 alusel maksma elatist oma alaealise lapse AK (s. XXX) ülalpidamiseks 3000 krooni (191.73 eurot) igakuiselt OK kasuks alates 01.06.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, alates augustist 2010 kuni käesoleva ajani hoiab kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest kuritahtlikult, kuivõrd pikema aja vältel on jätnud määratud elatise maksmata, olles töövõimeline isik ja töötanud ning omanud sissetulekut nimetatud perioodil, on põhjustanud elatisraha võlgnevuse seisuga 31.10.2011 summas 4428.93 eurot. Seega MK, kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest pani toime KarS § 169 sätestatud kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil 15.oktoobril 2012.a. taotles prokurör kriminaalasjas KrMS § 2032 lg 1 alusel lepitusmenetluse rakendamist, kuivõrd kriminaalmenetluseks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuistungil avaldasid nõusolekut lepitusmenetluse rakendamiseks nii süüdistatav MK kui ka kannatanu OK. Süüdistatava kaitsja toetab samuti prokuröri poolt esitatud taotlust. Kohus saatis kriminaalasja
8. oktoobri 2012.a. määrusega lepitusmenetlusse ja lepitaja nimetamiseks ning lepitamise korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametisse Ohvriabi osakonnale, juhindudes KrMS §-dest 2032 lg 1,
9. 30.oktoobril 2012.a. edastati kohtule Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialisti Riina Laane poolt allkirjastatud lepituskokkulepe, mis sõlmiti 29.10.2012.a. Kohtule edastati ka lepituse käiku kirjeldav aruanne. Lepituskokkuleppest nähtub, et OK ja MK on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks alljärgnevas: 1) kahtlustatav MK kohustub maksma igakuiselt
10. kuupäevaks 191.73 eurot lapse AK elatusraha ja võlga 200 eurot, üldsummas 391.73 eurot. Samuti nähtub kokkuleppest, et menetlusosalistele on tutvustatud KrMS 2031 lg 5 sätestatut ja et nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui MK ei täida talle kohtu või prokuratuuri poolt pandud lepituskokkuleppe tingimuste täitmise kohustust. Samuti on menetlusosalised teadlikud KrMS § 2032 lg 5 sätestatud ning on lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, sh lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. OK on andnud nõusoleku teavitada lepitajat MK poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. KOHTU SEISUKOHT 2 KrMS §-le 2031 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike üks punktides 1-4 on loetletud erandid, millal kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud: 1) karistusseadustiku §-des 122, 133, 134, 136, 138, 139, 141–143, 214 ja 263 nimetatud kuritegudes; 2) täisealise poolt alaealise kannatanu vastu toimepandud kuritegudes; 3) kui kuriteo tagajärjeks oli inimese surm; 4) inimsusevastastes ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes, riigivastastes, ametialastes, üldohtlikes ning õigusemõistmise vastastes kuritegudes. Käesolevas kriminaalasjas ei ole seaduses ettenähtud takistusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu, kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil
11. oktoobril.2012.a. MK ja OK kinnitasid, et on nõus lepitusmenetlusega. Lepitusmenetlus on läbi viidud, lepituse käik on kajastatud Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialisti Riina L kohtule esitatud aruandes. Kohus asub seisukohale, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 2031 lg 1 alusel, kohustades MK täitma lepituskokkuleppes märgitud tingimusi. Menetluskulud – kaitsjatasu summas 230.40 eurot (kakssada kolmkümmend eurot ja nelikümmend senti) ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 0.45 eurot (nelikümmend viis senti) – jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Kohtunik Ingrid Kullerkann 3