Obsah (4)

§ 384§ 175§ 238§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5175 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vai

§ 384lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 29.

oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Endricho Simsi kaitsja Aivar Hinti määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Tartu I Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9,60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Aivar Hintile tema poolt Endricho Simsile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Endricho Simsilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aivar Hinti poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.

1. Endricho Simsil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Endricho Sims 1-10-5175 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 29.10.2012 määrusega jäeti Endricho Sims temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Endricho Sims kannab karistust Tartu Maakohtu 31.05.2010 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi ja karistati KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 6-aastase vangistusega, KarS § 142 lg 2 p 1 järgi 3-aastase vangistusega, KarS § 177 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega ja KarS § 179 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 alusel, kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisega, mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja loeti vangistuse kandmise alguseks 28.10.

1. Otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2010 otsusega. Karistuse kandmise aja algus on 28.10.2009 ja lõpp 28.10.
2. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist alates 26.09.
3. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus osundas Tartu Maakohtu 31.05.2010 ja Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2010 kohtuotsustele, millest nähtub, et süüdimõistetu kannab praegu vangistust muu hulgas XXXaastase XXXX vägistamise ja viimase suhtes oma sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust põhiliselt I astme isikuvastaste kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kantud 3-aastat. Kohus märkis, et vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla peab kinnipeetavat kõrgohtlikuks. Ka kriminaalhooldusametnik leiab, et tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine on seotud kõrge riskiga. Kohus nõustus selliste seisukohtadega, leides veel, et elukoht XXX, kus süüdimõistetu kavatseb hakata elama, on liiga väike. Peale selle elab samas majas süüdimõistetu tädi elukaaslane – S.R., kellel on alkoholi liigtarvitamise probleemid, mistõttu võivad viimase negatiivsed mõjutused soodustada süüdimõistetul õigusvastast käitumist. Süüdimõistetu elama asumine tädi (H.M.P.) juurde häirib ümbruskonna elanike turvatunnet ning sellele on vastu ka XXX koguduse kirikuõpetaja (vangla toimiku
4. osa, leht 90). Maakohus arvestas ka asjaoluga, et süüdimõistetu eitab sooritatud kuritegusid, millest omakorda saab järeldada, et ta ei ole suuteline oma senisest käitumisest tegema vajalikke järeldusi enda edaspidiseks muutmiseks ning täitmata on jäänud individuaalsetes täitmiskavades (vangla toimiku
5. osa, lehed 49, 80) märgitud tegevused riskide maandamiseks. Samuti on tal vähene empaatia- ja probleemide tunnetuse võime, suhtelised 2 suured võlakohustused (ligi 2000 eurot) ning kehvapoolne psüühiline seisund, mis omakorda kogumis tõstavad uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodu alusel ei tekkinud kohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks praegu vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, omab lähedasi ja nende toetust. Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on alaealise suhtes toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja ei ole siiani suutnud endale teadvustada kuriteo ajendeid ega põhjuseid ning kes pole läbinud ühtegi seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi (tagasilanguse ennetamiseks), ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Samuti leidis kohus, et sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades, ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest reeglina peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada E. Sims vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt hinnanud tõendeid ja asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema tulevase elu tingimusi (s.h sobiva elukoha olemasolu ja toetavate lähedaste olemasolu). Samuti on kohus teinud kohtutoimikus olevate tõendite pinnalt ebaõigeid järeldusi. Kaitsja märgib, et E. Sims kannab oma esimest karistust. Tema käitumine vanglas on olnud igati korrektne. Iseloomustusest nähtuvalt puuduvad vangistuse aja jooksul distsiplinaarkaristused ning E. Sims on vangistuse vältel töötanud XXXX enam kui 6,5 kuu vältel. Tartu Vangla andmetel on E. Simsi vabanemisfondis XXX eurot. E. Sims asub vastavalt Kriminaalhooldusosakonna Viljandi Talituse 31.08.2012 kirjale elama oma tädi H.M.P. juurde. Maakohus on leidnud, et elukoht on liiga väike ning seal elab tädi elukaaslane S.R. , kellel on alkoholi liigtarvitamise probleemid, mis võivad soodustada E. Simsil õigusvastast käitumist. Samuti on maakohus leidnud, et elamaasumine tädi juurde häirib ümbruskonna elanike turvatunnet ning sellega ei nõustu ka XXX koguduse kirikuõpetaja. Kaitsja sellega ei nõustu – kriminaalhooldusosakonna kirjast nähtuvalt on E. Simsi kasutuses 2-toaline köögiga korter. E. Sims saab enda käsutusse eraldi toa, lisaks saab ta kasutada kööki ja muid abiruume. E. Sims avaldas kohtuistungil, et on mõnda aega elanud tädiga lapsepõlves ja nende omavaheline läbisaamine on hea. S.R. negatiivne mõjutus, millele viitab maakohus, ei saa kuidagi E. Simsi mõjutada – viimane avaldas 29.10.2012 kohtuistungil, et ta ei tarvita alkoholi ega muid sõltuvust tekitavaid aineid. Läbisaamine S.R. on normaalne, liiatigi elab viimane küll samas majas, ent kõrvalkorteris. Ka Tartu Vangla poolt antud iseloomustusest ei nähtu alkoholi liigtarvitamist E. Simsi poolt. Arusaamatuks jääb, millised E. Simsiga seonduvad asjaolud konkreetselt XXX valla elanike turvatunnet häirivad. Pigem on kriminaalhooldusosakonna kirjas viidatud konkreetselt S.R. ile kui korratuste tekitajale. Kuna XXX XXX koguduse juhatus on andnud kirjaliku nõusoleku E. Simsi elamaasumiseks XXX valda, tuleks eeldada, et sellega on nõustunud ka vastava koguduse kirikuõpetaja R.A. . 3 E. Sims selgitas kohtuistungil, millisena ta oma elu vabanemisejärgselt ette kujutab. Ta püüab aidata oma tädi, ema ja teisi lähedasi, s.h elukaaslast ja nende XXX-aastast XXXX. Eluks vajaliku sissetuleku saab ta XXXX ja juhutöödega. Enne karistuse kandmisele asumist sai E. Sims XXX%-list töövõimetuspensioni, mida on võimalik taastada vangistusest vabanemisel. Kaitsja ei nõustu sellega, et E. Simsil on vähene probleemide tunnetamise võime – tal on selge ettekujutus tulevasest elust ja soov käituda seadusekuulekalt. Eelduse selleks on loonud seadusekuulekas käitumine vangistuses, tulevikus kindla sissetuleku omamine ning soov tegeleda vastavalt tervislikule seisundile ka töise tegevusega. E. Sims omab töökogemust V TREVis XXXX, V KEKis XXXX, OÜs V P XXXX, V T XXXX ja mitmesugustel juhutöödel. Positiivselt on mõjutanud E. Simsi ka XXXX osalemine. Kuigi Tartu Vangla iseloomustuses on E. Simsi hinnatud kõrgohtlikuks lastele, on uute kuritegude toimepanemise protsendid tema puhul samas suhteliselt väikesed, mistõttu toetab vangla E. Simsi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Võimaliku ohu hindamisel tuleks arvestada sedagi, et E. Sims ei hakka oma tulevases elukohas elama koos lastega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et E. Sims on vangistuse vältel suhelnud ja saanud nii moraalset kui ka materiaalset toetust lähedastelt - emalt, elukaaslaselt ja vanemalt XXXX, kellega on suheldud telefonitsi ja kirja teel. Elukaaslane on käinud ka vanglas pikaajalistel kokkusaamistel. Lähedased toetavad E. Simsi ka edaspidi ja on talle eelkõige moraalseks toeks. Kaitsja on seisukohal, et E. Simsi laitmatu käitumine vanglas on loonud lõpptulemusena head väljavaated resotsialiseerumiseks. Korrektne käitumine karistuse kandmise ajal kinnitab, et E. Sims on oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud ning kantud vangistus on täitnud oma eesmärgi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik E. Simsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on toime pannud I astme isikuvastased kuriteod ning keda on hinnatud kõrgohtlikuks lastele, on ennatlik ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Praegusel juhul on maakohus analüüsinud nii süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku kui ka käitumist karistuse kandmise ajal ja tulevase elu tingimusi, ent jõudnud järeldusele, et ennetähtaegne vabastamine on liiga ennatlik ja süüdimõistetul on vaja jätkata karistuse kandmist.
9. Ringkonnakohus möönab, et E. Simsi käitumine vangistuse jooksul on olnud eeskujulik ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Positiivne on seegi, et E. Simsil on säilinud sotsiaalsed kontaktid oma lähedastega ning ka edaspidi on viimased lubanud vabanemise korral E. Simsile eelkõige moraalseks toeks olla. Kinnipeetav 4 on vangistuse jooksul olnud hõivatud XXXX ning tal on ka varasem töökogemus ja vabanemise järgselt võimalus taotleda XXXX taastamist. Samuti näeb E. Sims, et perspektiivis soovib ta elada seadusekuulekalt ning abistada jõudu mööda enda lähedasi. Süüdimõistetut iseloomustab tema enda hinnangul positiivselt ka osalemine XXXX töös. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et E. Simsi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
10. Õiguskirjanduse kohaselt on süüdlase ennetähtaegne vabastamine alati ka kriminaalpoliitiline otsustus. Seega ei saa kohus piirduda vaid süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega, vaid peab hindama igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohast tervikuna. Sestap tuleb arvestada, et E. Sims on toime pannud rasked kuriteod – vägistamise, sugulise kire vägivaldse rahuldamise ja lapseealise seksuaalse ahvatlemise, mille toimepanemist E. Sims ei tunnista ning alaealise kasutamise pornograafilise teose valmistamisel. Tema ründeobjektiks oli kerge vaimse alaarenguga XXX-aastane XXXX. Kuriteod pani E. Sims toime pikema aja vältel, kasutades kannatanu mõjutamiseks ähvardusi. Vangistuse jooksul ei ole ta läbinud sotsiaalprogramme, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise riskid jäänud vangistuse kandmise ajal maandamata. Vangla on tunnistanud E. Simsi kõrgohtlikuks võimalike lastevastaste kuritegude toimepanemise osas. Ehkki vabanemise korral on E. Sims lubanud minna elama oma tädi juurde, kasvatab kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ka E. Simsi elukaaslane ja XXXX ema XXX-aastast vaimupuudega XXXX, mistõttu on vabanemise korral tingimused sarnased kuriteoaegsete tingimustega. Seetõttu esineb kriminaalhooldaja hinnangul oht samaliigilise kuriteo toimepanemiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et seksuaalkuriteod, eriti laste vastu suunatud, on ühiskonna silmis eriti taunitud ja nende eest määratud karistused seetõttu rangemad.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata määruskaebuse rahuldamata vaatamata sellele, et isikul oleks peale vabanemist olemas elukoht ning ta on lubanud asuda seadusekuulekale teele.
12. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 8.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau