1-11-8790/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8790 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Viktor Maltšiku (Maltšik) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Viktor Maltšiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 31.10.2012 määrusega jäeti Viktor Maltšik temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Maltšik kannab karistust Harju Maakohtu 10.10.2011 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi ja karistati KarS § 146 järgi 3-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algus on 02.03.2011 ja lõpp 02.03.
4. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 02.09.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et V. Maltšiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, ehkki selleks esineb formaalne alus. Maakohus osundas prokuröri arvamusele, milles on välja toodud süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalne vangistus. Kohus nõustus prokuröri ja Tartu Vangla arvamusega, et V. Maltšiku uue kuriteo toimepanemise risk on käesoleval ajal väga kõrge. Kohus märkis, et süüdimõistetul puuduvad sotsiaalse toimetuleku oskused ja kindel töökoht. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Vaatamata V. Maltšikule antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamisele, on tal jätkuvalt probleeme enesedistsipliiniga. Kohus leidis, et seni ilmnenud positiivsetest sammudest jääb tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega väheseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega või vaadata tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine uuesti läbi kuue kuu pärast. V. Maltšik märgib, et kohus jättis ta vabastamata, kuna tal puudub vabanemisel töökoht. Ta juhib kohtu tähelepanu sellele, et töötas enne vahistamist. Ka vangistuses on ta tööga hõivatud ning lubab vabanedes esimese asjana leida töö. Arvel on tal piisavalt vahendeid, millega end elatada tööle saamiseni. Tema teod ei olnud kunagi olnud seotud alaealiste vastu suunatud vägivallaga. Vangistuses on ta omal algatusel vestelnud nii XXXX kui XXXX, sest soovib naasta ühiskonda täieväärtusliku isikuna ja kuritegelikust käitumisest loobuda. Samuti soovib ta osa võtta XXXX, mis on suunatud seksuaalkuritegude maandamiseks, ent neid vangla vene keeles ei korralda. Määruskaebuse esitaja kohustub läbima kõik kohtu poolt ennetähtaegsel vabastamisel talle ette nähtud programmid. V. Maltšik märgib, et tal puuduvad vangistusest distsiplinaarkaristused, samuti ei ole esinenud konflikte kaaskinnipeetavate ja vangla töötajatega. Samuti lubab süüdimõistetu järgida kõiki ennetähtaegsel vabastamisel talle mõistetud kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik V. Maltšiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, keda on varasemalt korduvalt karistatud ning keda on hinnatud kõrgohtlikuks lastele, on ennatlik ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 2
8. Ringkonnakohus möönab, et V. Maltšiku käitumine vangistuse jooksul on olnud eeskujulik ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Positiivne on seegi, et V. Maltšik on vangistuse jooksul olnud hõivatud XXXX , tal on ka varasem töökogemus ning vabanemisjärgselt soovib ta leida kohe töökoha. Samuti näeb V. Maltšik, et perspektiivis soovib ta elada seadusekuulekalt ning täisväärtusliku ühiskonnaliikmena. Määrusekaebuse kohaselt on ta sel põhjusel vestelnud omal algatusel XXXX ja XXXX. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et V. Maltšiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
9. Ringkonnakohus arvestab, et V. Maltšik on süüdi tunnistatud raske kuriteo – täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isiku kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele. Vangistuse jooksul ei ole ta läbinud (määruskaebuse kohaselt küll endast sõltumatult) sotsiaalprogramme, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise riskid jäänud vangistuse kandmise ajal maandamata. Vangla on tunnistanud V. Maltšiku kõrgohtlikuks võimalike lastevastaste kuritegude toimepanemise, samuti seksuaal- ja vägivallakuritegude osas. Ehkki vabanemise korral on V. Maltšik lubanud kuritegelikust elust loobuda, on arvestades toimepandud kuritegusid (kahel korral sugulise kire rahuldamine lapseealisega ja vägistamine) reaalne risk ka edaspidisteks seaduserikkumisteks olemas. Ringkonnakohus on seisukohal, et seksuaalkuriteod, eriti laste vastu suunatud, on ühiskonna silmis eriti taunitud ja nende eest määratud karistused seetõttu rangemad ja ennetähtaegne vabastamine erandlik. Sel põhjusel jätab kohus rahuldamata ka V. Maltšiku taotluse vaadata tema ennetähtaegne vabastamine läbi uuesti kuue kuu möödumisel.
10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata määruskaebuse rahuldamata.
11. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau