Obsah (8)
§ 132§ 29§ 135§ 155§ 156§ 120§ 87§ 24-12-4856 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 02. november 2012 a kell 12.00, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4856 (2860,12,002778) Kohtunik Hei
§ 132p 3 kohus otsustas: 1.
Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse 17.09.2012 otsus väärteoasjas nr 2860,12,002778 LS § 239 lg 1 p 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus
§ 29lg 1 p 1 alusel (teos puuduvad väärteotunnused).
Edasikaebamise kord
§ 135
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
§ 155
lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
§ 156
lg 1,
§ 135
lg 4 p 3, lg 5,
§ 120
lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest.
§ 156
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
§ 156
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud
- Tarmo Kihulasele (Kihulane) koostati väärteoprotokoll selles, et tema 21.08.2012 kella 07.40 ajal Võru linnas, Luha tänaval, maja nr 34 juures, Põllu ja Pika tänavate vahel liikudes Pika tänava suunas, juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx ja ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sellise tegevusega rikkus T. Kihulane LS § 33 lg 3 nõudeid ning tegu kvalifitseeriti LS § 239 lg 1 p 1 järgi.
- Kohtuvälise menetleja 17.09.2012 otsusega karistati T. Kihulast kirjeldatud rikkumise eest LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut so 60 eurot.
- Tarmo Kihulane esitas kaebuse, milles ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega. Kaebuses selgitab menetlusalune isik, et 21.08.2012 enne kella 7 alustas igahommikust sõiduki juhtimist oma elukohast talu hoovist Kangsti külast, et sõita tööle Võru linna AS-i Sirje. AS Sirje töötab juba 12 aastat ja harjumuseks on saanud turvavöö kinnitamine enne sõiduki käivitamist talu hoovis. Turvöö oli kinnitatud juba sõitu alustades Kangsti külas ja oli kinnitatud ka 21.08.2012 hommikul, kui politseiametnikud ta kinni pidasid. Üldjuhul ei ole vajadust sõidukit peatada enne töökohta jõudmist. 21.08.2012 sõitis Võru linna kaasa onu E. M. , kes palus peatada Laane bussipeatuse lähedal ja kes väljus Võru linnas, raudtee juures, Laane bussipeatuse läheduses. E. M. kinnitab, et ka temaga sõitu alustades oli 21.08.2012 turvavöö kinnitatud. Politseiametikke oli kaks ja teada ei ole see politseiametnik, kes väidetava turvavöö kinnitamata jätmise avastas. Tunnistaja Aleksander Kutsar on ilmselt politseiametnik ja tema ei saa olla väärteomenetluses tõendi allikaks. Väärteoprotokollis on küll märgitud, et tunnistaja ütlused on protokollitud eraldi, kuid menetlusalune isik ei saanud nende ütlustega tutvuda. Kohtuvälises menetluses menetlustoiminguid teostanud politseiametniku tunnistajana saadud ütlused ei ole usaldusväärsed ning otsuse tegemisel ei või sellistele ütlustele tugineda. Sõites pärast protokolli koostamist läbi väidetava väärteo toimepanemise teekonna, ei ole keskmiste inimvõimete tasemel oleval isikul ilmastikuolusid arvestades (päike paistis ja selle paiste peegeldus vastusõitvate autode aknaklaasidelt) võimalik tuvastada, kas sõiduki juhil oli turvavöö kinnitatud või mitte. Äärmisel juhul oleks võinud tuvastamise olla võimalik olukorras, kus juhil oleksid olnud seljas heledat värvi rõivad. Menetlusalusel isikul olid seljas tumedat värvi riided ja päiksepaiste tõttu oli päikesesirm alla lastud, mistõttu pidi vaateväli autosse võrreldes tavapärasega olema veelgi ahenenud. Antud väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja kogunud ühtegi lubatavat tõendit. Üldjuhul on politseiautodes videoseadeldised ja kaebuse esitaja soovib salvestise uurimist, millest nähtuks väidetav turvavöö kinnitamata jätmine kaebuse esitaja poolt. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist seoses väärteo tunnuste puudumise tõttu.
- Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt on väärtegu tõendatud tunnistaja Aleksander Kutsari ütlustega. Tunnistaja A. Kutsar kasutas KrMS § 68 lg 1 tulenevat õigust kirjutada ütlusi omakäeliselt. Kohtuväline menetleja möönab, et kui õigusrikkumise kohas tekkis vastuolu tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste vahel, oleks võinud kutsuda kellegi teise politseiametniku, kes oleks saanud asuda menetleja rolli ja seega oleks saanud teise politseiametniku tunnistajana üle kuulata, kuid kahjuks ei ole selline võimalus alati teostatav. Politseiametniku ütlused on sama usaldusväärsed nagu mistahes teise ameti esindaja omad. Tunnistaja nägi õigusrikkumist vaid sekundite vältel, seda fakti ei ole vaja pikemaajaliselt vaadelda või põhjalikumalt uurida. 2
(4)Tunnistajal A. Kutsaril oli hea vaade menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kabiini ja seda ei takistanud ükski tegur. Kohtuväline menetleja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohtu seisukoht ja põhjendused 5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§ 87
sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus märgib, et
§-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 lähtudes saab kohus tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
- LS § 33 lg 3 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Nõuetekohane kinnitamine tähendab, et turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere ning üle reite puusaliigese lähedalt. Liiklusseadus (LS) § 239 lg 1 p 1 näeb ette karistuse kuni 50 trahviühikut.
- Kohus peab seega tuvastama, kas on kogutud piisavalt tõendeid, mis viitavad LS § 33 lg 3 rikkumisele, so et juht oli sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata. Kohus märgib, et käesolevas väärteoasjas on tõendiks menetlusaluse isiku ütlused ja tunnistajate ütlused. Menetlusalune isik on oma ütlustes kinnitanud, et iga kord sõitu alustades kinnitab ta turvavöö, tema juttu kinnitas tunnistaja E. M. (Tarmo Kihulase onu) kelle väidete kohaselt sõitis ta 21.08.2012 koos Tarmo Kihulasega Võru linna, enne sõidu alustamist kinnitasid nad mõlemad turvavööd, seda teeb Tarmo Kihulane alati, sõiduist väljus Laane bussipeatuses ja hilisemast politsei kontrollist ei tea. Tunnistaja Aleksander Kustari (politseiametniku) ütluste kohaselt on truvavööga seotud juhtumeid palju, mäletab augustikuust seda, et ühel hommikul tuli vastu sõiduk, mille juhil ei olnud turvavööd peal, menetlsualune isik vaidles vastu, et turvavöö oli kinnitatud, kuigi oli hästi näha, et vöö polnud kinitatud. Automarki ja mis isikul seljas oli ei mäleta, taoliste juhtumite puhul käituvad tavaliselt nii, et mida näevad, selle fikseerivad. Päike paistis autosse sisse ja oli selgelt näha, et turvavöö klamber rippus, vööd ei olnud peal. Kohus märgib, et kuigi tunnistaja Aleksander Kutsari poolt kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole lubatavaks tõendiks, ei ole tunnistaja ka kohtueelses menetluses oma ütlestes kirjeldanud, mis sõidukijuhil seljas oli, samuti ei ole kirjeldatud rikkumise avastamise üksikasju (tl 5). Kohtuistungil ülekuulamisel on mõistetav tunnnistaja väide, et kuna taolisi rikkumis on palju, ei jää need kõik meelde ja juhtunut ta konkreetselt ei mäleta. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas avaldatuga, et olukorras, kus väärteoasja menetlemisel tekib vaidlus rikkumise toimepanemise üle, tuleks kutsuda kohale erapooletu politseiametnik, kes oleks saanud teostada edaspidiseid menetlustoiminguid. Käesoleval juhul oleks kohtuvälisel menetlejal tulnud võimalikult täpselt fikseerida rikkumise avastamise asjaolu, samuti kirjeldada, mis oli juhil seljas, samuti see kas ja kui jah, siis mis liigutusi juht enne sõiduki peatamist tegi. Kohtul on seega tekkinud kahtlused väärteo tõendatuse osas ja kohus leiab, et need kahtlused ei ole kohtumenetluses enam kõrvaldatavad. Juhindudes
§ 2ja Kr
MS § 7 lg 3 tuleb kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Tekkinud kahtlustust, kas Tarmo Kihulasel oli turvavöö kinnitatud või mitte ei ole võimlik kohtumenetluses kõrvaldada ja kahtlustus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna tuvastatud ei ole Tarmo Kihulase tegevuses LS § 239 lg 1 kirjeldatud tegu so turvavöö nõuetekohane kinnitamata jätmine (süüteokoosseisu objektiivne tunnus), tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja
§ 29lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetada. 3
(4)9. Vastuseks kaebuses esitatule märgib kohus järgmist. Väär on menetlusaluse isiku seisukoht, mille kohaselt peaks väärteo tunnistaja ülekuulamise juures viibima menetlusalune isik. Väärteomenetluse sätted seda ei nõu ja kohtumenetluses saab menetlusalune isik esitada tunnistajale küsimusi. Õige on küll menetlusaluse isiku väide, mille kohaselt kohtuvälises menetluses menetlustoiminguid teinud politseiametnik ei saa tunnistaja, kuid samas võib ta anda tunnistusi menetlustoimingu teostamise kohta. Käesoleva väärteoasjas tunnistaja Aleksander Kutsar (politseiametnik) ei ole teostanud ühtegi menetlustoimingut. Väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise, tunnistaja Aleksander Kutsari ülekuulamise on teostanud patrullpolitseinik Kevin Kallas ja otsuse vanemliikluspolitseinik Kuldar Raudsik (väärteotoimik tl 1,2,3,4). Seega ei ole kohtueelses menetluses väärteomenetluse nõudeid rikutud ja kogutud tõendeid on lubatavad. Vastuseks väitele, et igas politseiautos on videoseadeldised, märgib kohus, et kohtuistungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et selles politseiautos videoseadeldised puuduvad. Heiki Kolk kohtunik 4
(4)