← Eesti

1-12-5560/11

Obsah (14)§ 238§ 233§ 340§ 318§ 34§ 285§ 63§ 61§ 339§ 341§ 189§ 45§ 175§ 337

1-12-5560 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5560 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava,

§ 238lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

  1. aprilli
  2. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus
  3. juuni
  4. a.
  5. K. Belov tunnistati süüdi selles, et ta
  6. juunil
  7. a kella 22.30 ajal Tallinnas Kotka tn 1 juures juhtis mootorsõidukit Acura TL registreerimismärgiga xxxxxxx alkoholijoobe seisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,77 mg/l).
  8. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest ta ei ole kuritegu toime pannud. Sellel ajal, kui politseipatrull tema juurde saabus, oli ta oma sõiduauto juba parkimisplatsile parkinud. Viina ja selle peale õlut jõi ta sel ajal, kui politseile dokumente näitas. Tal on selle kohta olemas tunnistajad, keda palub kohtuistungile kutsuda ja üle kuulata.
  9. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav toetas apellatsiooni ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni osaliselt ja leidis, et kriminaalasi tuleks saata uueks arutamiseks maakohtule. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  10. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja süüdistatava apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsiooni väited on põhjendamatud ja kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5.1 Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. mai
  12. a otsuses nr 3-11-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium
  13. oktoobri
  14. a otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Maakohtu otsusest nähtub, et K. Belovi süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see 2

(4)tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS §-s 424. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on K. Belovi süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi tõenduslikke ega õiguslikke argumente, millele maakohtu otsuses oleks vastamata jäetud. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea neid vajalikuks korrata. 5.2 Apellant taotles kutsuda ringkonnakohtu istungile neli tunnistajat. Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et

§ 233

lg 1 kohaselt süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium

  1. novembri
  2. a otsuses nr 1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, so asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja
  5. märtsi
  6. a otsus nr 3-1-12-10). Kuna apellatsioonis esitatud taotluses tunnistajate väljakutsumiseks kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus ei viidata ja selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus, siis jättis ringkonnakohus esitatud taotluse juba eelmenetluses rahuldamata. 5.3 K. Belov väidab oma apellatsioonis, et hakkas jooma õlut ja selle peale viina pärast seda, kui oli sõiduauto parklasse parkinud ja esitas politseile dokumente. Maakohtu kohtuistungi protokollist aga (tl 45) nähtub, et K. Belov on end temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud ja enda ülekuulamist ei soovinud. Tal oli maakohtu istungil õigus taotleda enda ülekuulamist või täiendavate tõendite kogumiseks lühimenetlusest hoopis loobuda, kuid seda ta ei teinud. Ringkonnakohtu istungil ei osanud K. Belov selgitada, miks ta kohtueelsel uurimisel ja maakohtu istungil end täielikult süüdi tunnistas, apellatsioonis aga eitab toimepandut. Maakohtu otsusest nähtub, et K. Belovile karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust. Lisaks sellele on maakohus lühimenetlust kohaldades lühendanud talle mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.

§ 340

lg 4 p 4 kohaselt ei ole ringkonnakohtul ilma prokuröri apellatsioonita võimalik süüdistatava olukorda raskendada.

§ 318

lg 3 p 2 kohaselt ei saa aga prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohtukolleegium, et K. Belov on maakohtuga manipuleerinud ja tema usaldust kuritarvitanud. 5.4 Järgnevalt peatub kohtukolleegium K. Belovi süü tõendatusel. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et

§ 34

lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 kohaselt on kahtlustataval ja süüdistataval õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest.

§ 285

lg 3 kohaselt pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Süüdistatava ütlus on üheks tõendiliigiks

§ 63

lg-s 1 toodud loetelus.

§ 613

(4)kohaselt ei ole ühelgi tõendil, seega ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium märgib, et seega ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus hindab süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning teeb seejärel süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et tunnistajate A. J, A. N ja D. L ütluste kohaselt ei saanud sõiduauto Acura TL juht juhtimisega hakkama, sest oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Juht suretas sõiduauto mootori ristmikul korduvalt välja ja lõpuks sõitis lähedal asuvasse parklasse. Tunnistajad olid turvafirma G4S turvatöötajad, kes kutsusid sellist käitumist nähes välja politsei. Sündmuskohale saabunud politseinik E. Vaatmann kinnitas samuti, et sõiduauto juhi kohal istunud K. Belov oli alkoholijoobes ja osutas vastupanu. K. Belov toimetati politseijaoskonda, kus tal tuvastati tõendusliku alkomeetri kasutamisega alkoholijoove 0,77 mg/l. Seega ei kinnita ükski tunnistaja, et K. Belov oleks hakanud alkoholi tarvitama pärast sõiduauto peatumist, eriti veel politseile dokumentide esitamise ajal. Kohtukolleegium peab K. Belovi sellesisulisi väiteid alusetuks. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium K. Belovi apellatsiooni väitega, et ta tuleb süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks mõista, kuna ta ei ole sõiduautot alkoholijoobes juhtinud. 5.5 Kaitsja leidis ringkonnakohtus peetud kohtuvaidluses, et olukorras, kus süüdistatav on end lühimenetluses maakohtus täielikult süüdi tunnistanud, kuid apellatsioonis eitab toimepandut, tuleb kohtuotsus tühistada ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks maakohtule. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised on loetletud

§ 339

lg 1 p-des 1-12.

§ 339

lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.

§ 341

lg-te 1,2,3 kohaselt tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja ei viidanud kohtuvaidluses kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus. Sellelaadseid rikkumisi ei tuvastanud ka kohtukolleegium. Kohtukolleegium leiab, et vaatamata K. Belovi süü eitamisele on tema süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tõendatud teiste kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kohtukolleegium analüüsis neid tõendeid juba eespool. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et kohtuotsus tuleks tühistada ja kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks. 6. Kohtukolleegium rahuldas

§ 189

lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras K. Belovi kaitsjale välja maksta 57,60 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni K. Belov.

§ 45

lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kar

S § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse K. Belovi suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 5.

juuni 2012. a otsuse K. Belovi suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.