4-12-3177/6

4-12-3177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3177 (2317,11,007137) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi KarS § 262 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Olav Kivirand, ik: 35406210281, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Lõpetada väärteomenetlus Olav Kiviranna süüdistuses KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 107 lg 1 p 2 alusel.
4. Saata käesoleva otsuse ärakirjad menetlusalusele isikule Olav Kivirannale ja kohtuvälisele menetlejale Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.10.
5. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 19.06.2012 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1258473 nähtuvalt süüdistatakse Olav Kiviranda KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et 10.05.2012 kella 15.30 ajal aadressil Välja 38a Tallinnas elav Olav Kivirand pritsis aiavoolikuga märjaks aadressil XxxTallinnas AV kuuluva koerakuudi, sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX katuse ja salongi. Samuti karjus O.Kivirand päev läbi valju häälega oma töömeestele korraldusi, millega häiris naabri AV rahu. Oma tegevusega rikkus O.Kivirand 25.08.2005 Tallinna Linnavolikogu poolt määrusega nr 43 kinnitatud „Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete” § 3 p 1 nõudeid. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et väärteoprotokolli sisu on talle arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. 2011 aasta talv oli ränk ja lõhkus osa katusest. Otsustas katuse remontida ja kutsus appi tuttava Madise ja veel ühe mehe. Töömehed olid 6-7 meetri kõrgusel katusel ja tema 1 ise alt juhendas. Naaber A.V ajas oma auto ehituse kõrvale, avas küljeakna ja pani autos muusika mängima. See ohustas töömehi ja raskendas tööd. Kutsus politsei ning kui politsei paari tunni pärast tuli, sulges A.V raadio ning pärast seda sai tööd jätkata. Tegemist oli A.V provokatsiooniga, A.V igapäevaselt tungib tema ellu, pildistab ja jälitab teda. A.V auto märjaks pritsimise kohta ei oska midagi öelda. Kahe krundi vahel on 1,7 meetri kõrgune aed. Auto katus üle aia ei ulatunud. Auto aeti siis sinna kui töö käis, auto liikumist oli näha, A.V karjus midagi ja pani muusika käima. Tunnistaja MR seletas, et aitas O.Kivirannal katust parandada, O.Kivirand juhendas kaugemalt, kas liigutada kivisid paremale või vasakule. Naabrinaine majast nr 40 pani muusika kõvasti mängima ja O.Kivirand palus vaiksemaks panna, kuid ei pandud. Pidid töö lõpetama. Katusel olles oli kõva muusika häiriv asjaolu. Muusika mängima panemine oli tema arvates selleks, et häirida ja tööd takistada. Ei näinud, et O.Kivirand oleks voolikuga kastnud. Kas politsei käis, seda ei mäleta. Kohtuistungile oli kutsutud tunnistajana ka A V , kes saatis kohtule kirja ja teatas, et tema kohtuistungile asjas, mida menetleb kohtunik M.Toming, ei tule. Tunnistaja kohaletoimetamiseks kohtuistungile kohaldas kohus sundtoomist, kuid vastavalt Lõuna politseijaoskonna patrullteenistuse korrakaitseametniku kirjalikule teatele sundtoomine tulemust ei andnud ning tunnistajat kohtuistungile ei toimetatud. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistaja M.R ütlused, ning kontrollinud väärteoasja kirjalikke materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtuistungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et menetlusaluse isiku süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks on vajalik tunnistaja A.V ülekuulamine ja tunnistaja suhtes tuleks uuesti kohaldada sundtoomist, et tagada tunnistaja ilmumine kohtuistungile ja tunnistaja kohtuistungil üle kuulata. Kohus leiab, et veelkordne tunnistaja suhtes sundtoomise kohaldamine on menetlusressursi liigne kulutamine, kuivõrd menetlus väärteoasjas kuuluks lõpetamisele väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu sõltumata tunnistaja antavate ütluste sisust. Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse Olav Kiviranda selles, et ta pani temale inkrimineeritud teo toime 10.05.2012 kell 15.
6. Väärteotoimikus leiduvatest muudest menetlusdokumentidest võib järeldada, et menetlusalusele isikule süüks arvatav süütegu on toime pandud aasta varem, so 10.05.2011 kell 15.
7. VTMS § 108 sätestab kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused ning p 3 kohaselt tuleb lahendada ka see, kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Seejuures on üheks kaitseõigust tagavaks asjaoluks väärteo toimepanemise aja ja koha kindlaksmääramine kui see on võimalik. Väärteoprotokollis on toimepanemise ajana märgitud 10.05.2012 kell 15.30 ja rikkumise kirjelduses on väärteo toimepanemise ajana märgitud 10.05.2011 kell 15.
8. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise aja tuvastamine on väärteo toimepanemise asjaolude suhtes oluline, kuivõrd sellisel juhul saab menetlusalune isik esitada tõendeid või vastulauset, teostamaks aktiivset kaitset. Käesoleval juhul peab menetlusalune isik kaitsma ennast samas süüdistuses märgitud kahe erineva väärteo toimepanemise aja osas, kusjuures vaid üks neist saaks olla õige. Sellest on aru saanud ka väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik, kes on asunud tehtud viga parandama ja on 21.06.2012 koostanud Ebaselguste lahendamise määruse, juhindudes seejuures VTMS § 212 sätetest. Kohus asub seisukohale, et viidatud säte ei ole väärteoprotokollis tekkinud ebaselguste lahendamiseks kohane, kuivõrd nimetatud säte asub VTMS
9. peatükis, mis sätestab väärteomenetluses koostatud lahendite jõustumist ja täitmisele pööramist. Seejuures asub § 212 omakorda veel eelmärgitud peatüki
10. jaos, mis reguleerib kohtuvälise menetleja lahendi ja kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist. Teadupärast on aga lahendi tegemiseks väärteoprotokoll, mille piiridest ei kohtuväline menetleja ega kohus VTMS § 87 kohaselt väljuda ei saa. 2 VTMS
11. jaos on reglementeeritud üldmenetluse nõuded ning
12. jaotises on sätestatud väärteoprotokolli puudutavad nõuded, millistest § 68 lg 2 kohaselt juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, siis täiendatakse protokolli. Kuivõrd väärteo toimepanemise aeg on üheseltmõistetavalt tõendusteave ja selle täiendamiseks olnuks vaja parandada väärteo toimepanemise aega, viimaks selle kooskülla kogutud tõendite ja väärteoprotokolli enese sisuga, siis tulnuks kohtuvälise menetleja ametnikul teha väärteoprotokollis parandus, tutvustades parandatud väärteoprotokolli ka menetlusalusele isikule, järgides VTMS § 70 nõudeid. Sellisele seisukohale on jõudnud Riigikohus juba oma lahendis nr 3-1-1-84-07, milles on märgitud, et kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Käesoleval juhul on aga muudatus väärteoprotokolli tehtud määrusega, jättes sisuliselt väärteoprotokolli parandamata ja täiendamata ning seda on tehtud määrusega, mis ei reguleeri selles menetlusstaadiumis paranduste tegemist väärteoprotokolli ja sellise määruse koostamine välistab menetlusalusel isikul igasuguse võimaluse esitada uut vastulauset. Seejuures ei saa menetlusalune isik ega tema kaitsja esitada ka ühtegi määruskaebust selle määruse tühistamiseks, sest tegelikkuses ei ole menetlus jõudnud lahendi tegemise ega selle jõustumise staadiumisse ja kestab alles kohtuväline menetlus enne lahendi tegemist. Kohus ei saa aga väärteoprotokolli arutades ise väärteoprotokolli parandama asuda ega valida kumb kuupäev väärteo lühikirjeldusse kantud kuupäevadest rohkem sobib. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada kas menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud ning kohus ei saa kohtuvälises menetluses aset leidnud menetlusõiguslikke minetusi kõrvaldada. Kui kohus asuks otsuses täiendama väärteoprotokollis sisalduvate asjaolude kirjeldust, käesoleval juhul väärteo toimepanemise aega, eelistades ühte kuupäeva teisele olukorras, kus teo toimepanemise aegade vahe on 1 aasta, väljub kohus väärteorptokolli piiridest ja rikub sellega ise § 87 sätestatud nõuet. Väärteoprotokollist väljumine oleks aga väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes, kuivõrd tooks kaasa põhjendamatu kohtuotsuse ning see tingiks kohtuotsuse vältimatu tühistamise. Seetõttu leiab kohus, et väärteomenetlus Olav Kiviranna süüdistuses KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemises kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 107 lg 1 p 2 alusel. Märt Toming kohtunik 3