← Eesti

1-12-10099/4

Obsah (5)§ 424§ 68§ 73§ 50§ 78

Kriminaalasi nr 1-12-10099 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Sirle Melk kaitsja ad

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus Jaan Kuusele on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selle, et tema 20.oktoobril 2012.a kuni kella 14.45 juhtis Tartus Turu ja Sõbra tänavate ristmikul mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager r/m XXX, olles alkoholijoobes. Oma tegevusega põhjustas Jaan Kuusk liiklusõnnetuse sõites ristmikul suunaga Sõbra tänava poole ette peateel liikunud jalgratturile. Jalgratturil tervisekahjustusi ei tuvastatud. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,80 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani Jaan Kuusk toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jaan Kuusele karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Jaan Kuuse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.-22.oktoober 2012.a., s.o 3 päeva karistusaja hulka, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 2 kuud ja 27 päeva.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et Jaan Kuusele mõistetud 2 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista Jaan Kuusele lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Jaan Kuusk tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Jaan Kuuselt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Jaan Kuusk

§ 424järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jaan Kuuse poolt eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.oktoober 2012.a, s.o kolm

(3)päeva ja lõplikuks karistuseks mõista Jaan Kuusele kaks
(2)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jaan Kuusk ei pane kolme

(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakata Jaan Kuuse katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Jaan Kuuselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks

(1)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jaan Kuusk kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 alusel välja mõista Jaan Kuuselt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada seitseteist
(217)eurot 50 senti ja kaitsja tasu seitsekümmend kuus
(76)eurot 80 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe
(1)kuu jooksul ,peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.