KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.11.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-8340 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja v

§75

-1 lg.3 määrata Mihhail ORLOVILE elektroonilise valve pikkuseks 12 (kaksteist) kuud.

§76lg.4 määrata Mihhail ORLOVILE katseaeg kuni 29.10.2014.

Kohustada Mihhail ORLOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma 1 elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Mihhail ORLOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Mihhail ORLOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§75

-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Mihhail ORLOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt Mihhail ORLOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 45 (nelikümmend viis) eurot 12 senti (s.h. ettevalmistus kohtuvaidlusteks 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, sõidukulu 5,60 €, käibemaks 7,52 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu 45 (nelikümmend viis) eurot 12 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 08.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Mihhail Orlovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihhail Orlov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.09.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 1 kuu 28 päeva alates 02.09.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, lõppenud distsiplinaarkaristusi on
2. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib samuti teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, ühtset kriminaalse käitumise mustrit ei ole välja kujunenud. Kinnipeetav töötab alates 03.05.2012 väljaspool vanglat, on osalenud xxx riigikeele kursustel ja sotsiaalprogrammis xxx. Kinnipeetav paikneb avavangla osakonnas, talle on ühel korral võimaldatud lühiajaline väljasõit eesmärgiga veeta aega lähedastega. Kinnipeetaval on omandatud treiali ja õmbleja erialad. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustikku kuuluvad ema, vend ja abikaasa, omavahelised suhted on head. Kinnipeetava poeg elab lastekodus, suheldakse kirja ja telefoni teel. Kinnipeetav pani viimase kuriteo toime vangistuses – see oli seotud narkootilise aine tarvitamisega. Kinnipeetav kahetseb oma tegu ja teadvustab tagajärgi. Arvestades asjaolu, et tegemist oli ühekordse tarvitamisega ja meditsiiniosakond ei ole tuvastanud sõltuvust, siis uue kuriteo sooritamise risk on minimaalne. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus, mis ei nõua erikohtlemist. Kinnipeetava mina-pilt on adekvaatne, ta on emotsionaalselt stabiilne. Lähtudes pikast karistusajast võib kinnipeetaval vabanedes esineda alguses kohanemisraskusi. Üldjoontes on kinnipeetava käitumine rahulik, vägivaldsus võib esineda vaid alkoholijoobes, märgata on ka teatud määral puudulikke teadmisi probleemide lahendamisoskuses. Kinnipeetav teadvustab oma õigustrikkuva käitumise tagajärgi ja mõju teistele. Tuleviku osas on kinnipeetav seadnud kindlasihilised ja pikema perspektiiviga eesmärgid, mis on ka motivaatorid õiguskuulekuse säilitamisel. Kinnipeetav on teinud vajalikud järeldused eelnevatest distsipliinirikkumistest ja korrigeerinud oma käitumist. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 12 kuud. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et päritoluperekonnast suhtleb kinnipeetav minimaalselt emaga, isa kohta info puudub, õega on suhted seoses vangistusega katkenud, suhted vennaga on väidetavalt rahuldavad. Abikaasa elab Tallinnas ja väidetavalt on suhted väga head. Eelmisest kooselust on kinnipeetaval poeg, kes elab lastekodus ning kellega suheldakse kirja ja telefoni teel. Kinnipeetava abikaasa sõnul on kinnipeetava suhted katkenud ka väheste endiste sõpradega. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx, kus 1-toaline heas korras korter kuulub kinnipeetava abikaasale. Eluase vastab elektroonilise järelevalve paigaldamise tehnilistele nõudmistele, abikaasale on selgitatud elektroonilise valve põhimõtteid ja temapoolne nõusolek on olemas. Kinnipeetava abikaasa on nõus kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda miinimumpalgaga tööle xxx, mille kohta on olemas ka garantiikiri. Kinnipeetav ei ole varem olnud kriminaalhooldusel, mistõttu on raske hinnata tema motivatsiooni täita katseaja nõudeid. 3 Maakohtu istung Kinnipeetav Mihhail Orlov taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et tal on uus pere, töökoht ja võimalus alustada uut elu. Kinnipeetav kinnitas, et on nõus ja valmis minema psühholoogilisele nõustamisele. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 12 kuud koos KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustustega. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ning leidis, et positiivsed muutused on toimunud ja kõik vajalikud tingimused täidetud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab pikaajalist karistust Kohtla-Järve Linnakohtu 19.04.2001 otsuse alusel. Vangistuse ajal on teda Harju Maakohtu 02.09.2008 otsusega karistatud KarS §331 järgi. Maakohus möönab, et kriminaalkorras karistamine vangistuse kandmise ajal võib olla selliseks asjaoluks, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid käesoleval juhul tuleb arvestada ka Viru Vangla seisukohta, et tegemist oli ühekordse tarvitamisega, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk on minimaalne. Kinnipeetava poolt järelduste tegemist, oma õigustrikkuva käitumise tagajärgede teadvustamist ja motivatsiooni elada edaspidi seaduskuulekalt näitab ka asjaolu, et viimane distsiplinaarkaristus on kinnipeetavale määratud 24.05.

1. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava abikaasale on elektroonilise valve põhimõtteid selgitatud ja ta on kirjaliku nõusoleku seadme paigaldamiseks andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Selle kohta on olemas garantiikiri ja nimetatud asjaolu on kontrollinud ka kriminaalhooldusametnik. Kinnipeetaval on olemas treiali ja õmbleja erialad, mis annavad lisaks veel võimalusi tööjõuturul. 4 Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Nii kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest kui ka kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil nähtub, et seoses pika vangistuses viibimisega võib kinnipeetaval vabanemise korral tekkida kohanemisraskusi. Kriminaalhoolduse käigus on võimalik sel juhul kinnipeetavat aidata. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks nõustuda prokuröri abi seisukohaga ja kohaldada kinnipeetavale maksimaalse pikkusega elektroonilist järelevalvet. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku koristusaja lõpuni, s.o. kuni 29.10.
2. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et varasem kuritegu on kinnipeetava poolt toime pandud alkoholijoobes ja viimane kriminaalkaristus on määratud narkootikumide tarvitamise eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras isikutega suhtlemise keeld ja paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid, viibimise keeld vähendavad taas sõltuvusainete tarvitama asumise ja samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik seoses sellega, et kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on vajalik vabanemise korral läbida psühholoogiline nõustamine. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 45,12 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja seoses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6