ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-08-8280 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid JURI LAPŠINi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Lapšin, isikukood: 38006265218, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla. Videokohtuistungi aeg – 23.10.2012 Karistuse kandmise algus 26.12.2007 ja lõpp 26.12.2014 RESOLUTSIOON: Jätta Juri Lapšin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Asjaolud. Viru Vangla esitas 23.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Lapšini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Juri Lapšin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.07.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-8280 KarS § 113 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.12.
- Kohtuotsus jõustus 06.01.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üks kord, reaalset vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Karistatud on isiku tapmise eest, kuriteo sooritamise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Isik on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. On osalenud riigikeele kursustel ja omandanud riigikeele A1 taseme. On hõivatud vangla majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
- Vabanedes on võimalus asuda elama oma ema juurde xxxx, ema on oma nõusoleku andnud. Samale elamispinnale taotleb ennetähtaegse vabanemise korral elama asumist ka kinnipeetava vend. Enne vangistust oli sissetulek kindel, kuid kulud ületasid kulusid, toimetulekut mõjutas ka isiku alkoholisõltuvuse probleem, millega seoses tekkis ka võlgnevusi. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. Isikul on vabaabielust kolm last, kellega suhted on head ja kellega regulaarselt ka vanglas olles hoiab ühendust. Viru Vangla hinnangul on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist üldise korduva kuriteo sooritamise tõenäosus 7% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 13%. Eeltoodust tulenevalt toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 23.10.2012 toimunud videoistungil taotles Juri Lapšin ise enda enne tähtaegset vabastamist. Avaldab, et tal on kolm last, tahab neid kasvatada ja ema abistada. Tahab asuda vabanedes tööle xxxx, kus ta ka enne töötas ning endast hea mulje jättis ja seetõttu loodab, et saab sinna tööle tagasi minna. Kuritegu toime pannes oli veel väga noor. Ei oska öelda, millega pälviks kohtu usalduse. On 5 aastat vangistuses olnud ja on kindel, et tuleb vabaduses toime ja on õiguskuulekas. Ema elab üksi, naine ja lapsed elavad xxxx. Plaanib hakata neid materiaalselt abistama ja vaatamas käima. Enne vanglasse sattumist olid tal probleemid alkoholiga, aga enne seda, kui veel perega koos elas, siis probleeme ei olnud. Kuriteo pani toime samuti alkoholijoobes. Prokurör Juri Lapšini ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kinnipeetav on küll enne seda kohtuotsust karistamata, kuid praegu kannab ta karistust tapmise eest, mis on I astme kuritegu ja raske kuritegu, mille toime panemise põhjuseks oli alkoholi tarvitamine. Positiivseks asjaoluks on see, et ta on osalenud paljudes sotsiaalsetes programmides. Negatiivsena torkab silma asjaolu, et vanglas olemise ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud 9 korda karistatud. J.Lapšin ei suuda nõuete kohaselt nõuetest ja normidest kinni pidada. Lisaks puudub kinnipeetaval töökoht. Samuti on probleemid elamispinnaga, kuhu ta tahab elama asuda, kuna tegu on kahe toalise üürikorteriga, kuhu on sisse kirjutatud ka kaks tema venda. Seal võib tekkida ruumikitsikus. Prokurör leiab, et J.Lapšin ei ole vahepeal aru saanud oma teost ega teinud järeldusi, mis nähtub sellest, et teda on vanglas olles üheksal korral distsiplinaarkorras karistatud. Maakohtu määruse põhjendused. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Juri Lapšin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. 2 Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, samas omab kinnipeetav mõningaid tööoskusi ja töökogemust, suhtub töösse positiivselt ning on motiveeritud töötama. Tunnistab, et oli alkoholi sõltlane, enne vangistust tarvitas alkoholi peaaegu iga päev ja suurtes kogustes. Seoses alkoholi tarvitamisega tekkisid peres konfliktid ja olid rahalised raskused. Kahetseb juhtunut, käesoleval ajal usub jumalasse, loeb usuteemalisi raamatuid ja käib kirikus. Kohtul puudub veendumus, et ta suudaks täita kõiki talle tingimisi ennetähtaega vabanemisel määratavaid kohustusi ja ülesandeid. Kohus peab paljasõnaliseks isiku väidet, et ta on võimeline oma käitumist muutma ja seaduse kuulekat enama, kuivõrd isikul on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud kaks kolmandikku, mille kestel ei ole näidanud välja suutlikkust seadusekuulekalt käituda. Kuivõrd isikul puudub vabaduses kindel elukoht, garanteeritud töökoht ning tema perekonda kuuluvad ka varem kriminaalkorras karistatud isikud, leiab kohus, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt vabanedes on suur, eriti juhul, kui isik hakkab taas tarvitama alkoholi, mis iseenesest ei ole välistatud. Samuti hindab vangla kinnipeetava poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks vabanemisest kahe aasta jooksul 13%. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Juri Lapšin enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Juri Lapšini tingimisi vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
- novembril
- a. Nooremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne 3