4-12-5007/3

4-12-5007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-12-5007 (2376,12,005589) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi AP kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo IdaHarju politseijaoskonna noorsooteenistuse 21.09.2012 otsuse peale väärteoasjas nr 2376,12,005589, millega karistati LMP alkoholiseaduse (AS) § 71 ja karistusseadustiku (KarS) § 276 järgi Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja AP(menetlusaluse esindaja), elukoht: xxx isiku seaduslik Menetlusalune isik: LMP, isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju politseijaoskonna noorsooteenistus (Karjääri 11, Maardu) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada APkaebus.
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju politseijaoskonna noorsooteenistuse 21.09.2012 otsus väärteoasjas nr 2376,12,005589 LMP süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 276 järgi ning lõpetada selles osas menetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 järgi, s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu. 2
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju politseijaoskonna noorsooteenistuse 21.09.2012 otsus AS § 71 järgi mõistetud rahatrahvi suuruse osas ning teha selles osas uus otsus. Alkoholiseaduse (AS) § 71 alusel mõista LMPle karistuseks rahatrahv 3 trahviühikut, s.o 12 (kaksteist) eurot. Rahatrahv 12 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 10220125264562; maksekorraldusele märkida väärteoasja number 2376,12,005589 (4-12-5007) ja süüdlase nimi. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole trahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.
5. Kaevatav otsus ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1.
6. 21.09.2012 otsusega määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju politseijaoskonna noorsooteenistuse noorsoopolitseinik LMP karistuseks KarS § 276 alusel rahatrahvi 18 trahviühikut, s.o 72 eurot ja AS § 71 alusel rahatrahvi 5 trahviühikut ulatuses, s.o 20 eurot. Otsuse kohaselt L.-M. P , olles alaealine, oli tarvitanud 25.08.2012.a kell 02:59 Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus Põllu tn 5 alkohoolset jooki, samuti eiras politsei seaduslikku korraldust „Seis politsei!“. Oma tegevusega rikkus L.-M. P otsuse kohaselt AS § 46 nõudeid. 1.
7. Kaebuses taotleb alaealise L.-M. P seaduslik esindaja A. P tühistada täielikult või osaliselt tema tütrele mõistetud karistus KarS § 276 osas ja tühistada osaliselt mõistetud karistus AS § 71 rikkumise osas. KarS § 276 osas on kaebuse esitaja märkinud kokkuvõtlikult järgmist: LMPle 25.08.2012 koostatud väärteoprotokollis AB1248955 puudub õigusnorm, millele tuginevalt talle korraldus anti (RKL 3-1-1-94-07). Väärteoprotokollis peab "Väärteo kirjeldus" kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (RKL 3-1-1-9-08). Lisaks palus kaebuse esitaja arvesse võtta kohtuvälise menetleja poolt karistuse ebaõiglast kohaldamist erinevatele isikutele. Juhul, kui käesoleva kaebusega esitatud taotlust kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse KarS § 276 osas tühistamiseks ei rahuldata, palus kaebuse esitaja vähendada tema 15-aastasele tütrele mõistetud väärteokaristust minimaalsele karistusmäärale, ehk kolmele trahviühikule KarS § 47 lg 1 alusel. AS § 71 osas on kaebuse esitaja märkinud, et tema alaealise tütre puhul oli tegemist esmakordse väärteorikkumisega ning kohtuväline menetleja ei ole väärteokarituse kohaldamisel kergendava asjaoluna võtnud arvesse lisaks kahetsemisele ka varasemat karistamatust. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks esmakordse vähetähtsa väärteo ja ka esmakordse õigusrikkumise puhul ei ole tema meelest piisav kohaldada suulist hoiatamist või hoiatamismenetlust ning on vajalik toimetada väärteomenetlust üldmenetluse korras. Kaebuse esitaja taotles tema alaealisele tütrele mõistetud väärteokaristuse vähendamist minimaalsele karistusmäärale, võttes arvesse, et tegemist 3 oli esmakordse väärteorikkumisega ja L.-M. P ei oma iseseisvat sissetulekut. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja ei soovi asja arutamist kohtuistungil. 1.
8. Kohtuväline menetleja on esitanud kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse jõusse. Kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega.
9. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebuse kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS §-le 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2.
10. L.-M. P karistamine KarS § 276 järgi KarS § 276 näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Kaebuse esitaja on õigustatult viidanud puudulikult vormistatud väärteoprotokollile nr AB 1248955 ning Riigikohtu väljendatud seisukohtadele, mille kohaselt peavad väärteoprotokollis olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (RKL 3-1-1-9-08 p 14). Riigikohus on ka korduvalt märkinud, et KarS § 276 järgi karistatava teo puhul peab väärteoprotokollist nähtuma ka võimuesindaja korralduse õiguslik alus ehk õigusnorm, millele tuginevalt korraldus anti (RKL 3-1-1-94-07 p 10, 3-1-1-68-08 p 5.1). L.-M. P suhtes 25.08.2012 koostatud väärteoprotokollis on rikkumise kirjeldusena märgitud, et olles alaealine oli eelnevalt tarvitanud alkohoolset jooki, siider, eiras politsei seaduslikku korraldust “Seis politsei!”, millega L.-M. P rikkus AS § 46 nõudeid. Seega ei ole protokolli teokirjelduses viidatud mitte ühelegi õigusnormile, mille alusel politsei kui võimuesindaja korraldus anti ning selliselt koostatud protokolliga on rikutud L.-M. P õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse. Kuna käesoleval juhul ei ilmne väärteoprotokollist korralduse andmise alust, ei ole tuvastatud ega täidetud ka KarS § 276 väärteokoosseis ning 21.09.2012 otsus väärteoasjas nr 2376,12,005589 LMP süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 276 järgi tuleb tühistada ning lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu 2.
11. L.-M. P karistamine AS § 71 järgi Antud väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistanud L.-M. P AS § 46 nõuete rikkumise eest AS § 71 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot. 4 AS § 46 kohaselt on alaealisel alkohoolse joogi tarbimine keelatud ning vastavalt AS §-le 71 karistatakse alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Kohus on seisukohal, et L.-M. P on temale inkrimineeritud väärteo AS § 71 järgi toime pannud. Objektiivset teokoosseisu kinnitab 25.08.2012 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati L.-M. P l 25.08.2012 kell 02:39 indikaatorvahendiga Alcoquant Envitec 6020 nr A111220 alkoholijoove 0,30 mg/l. Tunnistajana on andnud ütlusi Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinik Mihkel-Jaagup Laats, kelle ütlustest nähtuvalt pidas ta kinni LMP, kellel tema paariline tuvastas alkoholijoobe 0,30 mg/l. Alkoholi tarvitamist ei ole eitanud ka L.-M. P , andes menetlusaluse isikuna ütlusi, mille kohaselt jõi lauluväljakul väikeses koguses siidrit. L.-M. P käitumises sisaldub ka nõutav subjektiivne koosseis. Kuna alaealisel on igasugune alkoholi tarvitamine keelatud ning L.-M. P ei eitanud siidri kui alkohoolse joogi tarvitamist, pani L.-M. P AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et L.-M. P teos on täidetud süüteokoosseis, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud AS § 71 järgi ning kohtuvälise menetleja poolt on väärteo menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud väärteos on kohtuväline menetleja karistanud L.-M. P t AS § 71 järgi 5 trahviühikuga, s.o keskmises määras ning arvestanud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust. Kohus leiab, et esinevad alused L.-M. P mõistetud karistuse vähendamiseks. Lähtudes KarS §-st 47 lg 1, mille kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot, peab kohus põhjendatuks karistada L.-M. P t miinimummääras, s.o 3 trahviühiku ulatuses (12 eurot). Esmalt arvestab kohus, et antud rikkumine oli esmakordne ning L. M. P varasemad karistused puuduvad. Seega ei ole L.-M. P isikuks, kes pidevalt rikuks õiguskorda ning kellele seetõttu tuleks eripreventiivset eesmärki silmas pidades mõista rangem karistus. Teiseks arvestab kohus L.-M. P puhtsüdamikku kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu ning kohtu hinnangul on kahetsus ka siiras. L.-M. P ei ole oma tegu varjata püüdnud ning ei ole andnud ebausutavaid ja õigustavaid ütlusi. Sellest järeldab kohus, et L.-M. P on mõistnud oma teo taunitavust ning teinud sellest ka vajalikud järeldused. Samuti puuduvad antud väärteoasjas raskendavad asjaolud ning rangemat karistust, s.o karistust sanktsiooni keskmises määras, ei tingi ka teo tehiolud. Kohus annab L.-M. P võimaluse näidata, et antud väärtegu jääb viimaseks ning mõistetud karistus on piisav, hoidumaks edaspidi süütegusid toime panemast. Sanktsiooni alammääras mõistetav karistus on antud juhul kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju politseijaoskonna noorsooteenistuse 21.09.2012.a otsuse väärteoasjas nr 2376,12,005589 mõistetud rahatrahvi suuruse osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab AS § 71 alusel LMP karistuseks rahatrahvi 3 trahviühikut , s.o 12 eurot. 5 Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2,
12. Kohtunik