Väärteoasi nr. 4-12-4168 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-4168 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Aive Uueni Väärteoasi Edvin Massalin’i väärteoasi LS § 221 lg 1, § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Edvin Massalin, ik: 39203272521; elukoht: xxx; kodakondsus: EV; valdab eesti keelt; töökoht või õppeasutus: BLRT Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Edvin Massalin 11.08.2012.a. toime pandud väärteos LS § 221 lg 1, § 224 lg 2 järgi ja mõista karistuseks KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 224 lg 2 alusel arest 20 (kakskümmend) päeva. Edvin Massalin’i poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine: 19.10.2012.a. kell 08:
- Toimetada Edvin Massalin karistuse kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajja (Tallinn, Rahumäe tee 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 19.10.2012.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse 05.11.2012.a. pooltele kättesaadav, s.o. alates Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 11.08.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1269372 selle kohta, et Edvin Massalin 11.08.2012.a. kella 8:14 ajal Tallinnas Narva mnt - Maneeži tn ristmiku juures, liikudes Pirita suunas, juhtis mootorsõidukit Audi 100 reg nr xxx, alustas ristmiku ületamist foori keelava (punase) tulega, samuti juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,44 ± 0,05 mg/l (lõplik lugem 0,39 mg/l). Protokolli kohaselt rikkus Edvin Massalin sellega LS § 58 lg 3 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 221 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuväline menetleja taotles Edvin Massalini süüditunnistamist LS § 221 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi ja toimepandud väärtegude eest karistuseks 20 päeva aresti, mis pöörata koheselt täitmisele ning selgitas, et isikul on varasemalt politsei poolt määratud rahatrahvid tasumata ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Edvin Massalin kohtus end temale inkrimineeritavates väärtegudes süüdi ei tunnistanud ja seletas, et tema tol päeval autoroolis ei olnudki. Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid (tl 3, 4, 5, 6-7, 8, 10, 11-23, 53-56). Kohtu põhjendused: Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus ei pea usaldusväärseks Edvin Massalin’i kohtus antud ütlusi ja seda põhjusel, et need olid vastuolus teiste kohtus uuritud ja omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega, ka leidsid need ümberlükkamist kohtus. E. Massalin väitis kohtus 04.10.2012.a, et tema pole nimetatud auto roolis olnud ja tal ei ole sellise numbrimärgiga autot. Samuti väitis E. Massalin, et ta pole kunagi kohtu ees seisnud. E. Massalin’il on pikk väärteo- ja karistusregister (tl 11-23), mis ilmestab tõika, et E. Massalin valetas selles osas kohtule. E. Massalini ütlused, et ta ei olnud 11.08.2012.a. Audi 100 reg nr xxx roolis ja ta ei tea sellest autost midagi, pole usutavad, seda tõendab kaks päeva hiljem tehtud väärteoprotokoll koos fototabeliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja väärteootsus (tl 53-56), milledest selgub, et E. Massalin’i kohta peatati politsei poolt sama auto juhtimisel Jõhvi linnas. Samuti tõendavad E. Massalin’i poolt antud sõiduki juhtimist 11.08.2012.a. tunnistaja M. Bulak’i kohtus antud ütlused, tunnistaja kinnitas, et nägi E. Massalin’i poolt juhitud autot keelava fooritulega ristmikule sõitmas. M. Bulak ütles kohtule, et ta on kindel, et E. Massalin’i näol on tegu sama isikuga, kes auto juurest ära jooksis. M. Bulak’il oli temaga silmside, samuti polnud E. Massalin’i poolt juhitud autol tumendatud klaase, mis oleksid isiku nägemist raskendanud. Seega on isiku süü kohtus tõendamist leidnud ja seda: - - - - - - 11.08.2012.a. koostatud väärteoprotokolliga (tl 3), millest nähtub, et Edvin Massalin 11.08.2012.a. kella 8:14 ajal Tallinnas Narva mnt - Maneeži tn ristmiku juures, liikudes Pirita suunas, juhtis mootorsõidukit Audi 100 reg nr xxx, alustas ristmiku ületamist foori keelava (punase) tulega, samuti juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,44 ± 0,05 mg/l, (lõplik lugem 0,39 mg/l); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 4), mille kohaselt kontrollimise käigus selgus, et E. Massalinil tuli suust alkoholilõhna ja seetõttu kõrvaldas politsei ta sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 5), mille kohaselt 11.08.2012.a. E. Massalini kontrollimisel indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 saadi positiivne alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, 0,50 mg/l, samuti on protokollis märgitud, et prefektuuris näitas täppisalkomeeter näiduks 0,39 mg/l; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükiga (tl 6, 7), mille kohaselt tuvastati 11.08.2012.a. kella 08.56-09.00 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST ARAF-00036 E. Massalinil väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,44 mg/l, laeindmääramatuse 0,05 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,39 mg/l. Tõendusliku alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, katsetest võeti arvesse madalam tulemus; koopiaga 13.08.2012.a. koostatud väärteoprotokollist koos fototabeliga (tl 53, 55), millest nähtub, et E. Massalin juhtis 13.08.2012.a. kella 03.10 ajal Ida-Virumaal, Jõhvi linnas mootorsõidukit Audi 100 reg nr xxx, mille rehvid ei vastanud nõuetele; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga 13.08.2012.a. väärteoasjas, milles E. Massalin on tunnistanud antud sõiduki juhtimist; 05.09.2012.a. Ida Prefektuuri KKB Jõhvi politseijaoskonna otsust, mille kohaselt karistati E. Massalini 13.08.2012.a. toimepandud väärteos LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 200 eurot. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud E. Massalini poolt LS § 221 lg 1, § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine. Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavaid materjale: - karistusregistri väljavõtet (tl 10, 11-23), millest nähtuvalt on E. Massalini varasemalt karistatud väärteokorras 43-l korral (kehtivad karistused), sealhulgas 29-l korral liiklusalaste rikkumistega seoses,
- aastal on teda karistatud väärteokorras 17-l korral, viimati Ida Prefektuuri poolt 01.08.2012.a. - 05.09.2012.a. Ida Prefektuuri KKB Jõhvi politseijaoskonna otsust, mille kohaselt karistati E. Massalini 13.08.2012.a. toimepandud väärteos LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 200 eurot. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. E. Massalin on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja taotles E. Massalin’ile toimepandud väärtegude eest karistuseks 20 päeva aresti, mis pöörata koheselt täitmisele ning selgitas, et isikul on varasemalt politsei poolt määratud rahatrahvid tasumata ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek E. Massalin’i karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Vastuoludele ja mitteusutavusele E. Massalini ütlustes on kohus eelpool tähelepanu juhtinud. Kohus leiab, et E. Massalin on talle süüks pandud väärteod toime pannud otsese tahtlusega. E. Massalin pidi sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tal on alkoholijoove. Isikul tuvastati joove, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,39 mg/l, milline pidi olema ilmselgelt isikule tuntav. Seega pidi E. Massalin olema teadlik, et 11.08.2012.a. sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 224 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades. E. Massalin pidi samuti olema teadlik asjaolust, et ta keelava ehk punase fooritulega ristmikule sõitis. Asjaolu, et E. Massalin’il tuvastatud alkoholijoove, võis mõjutada E. Massalin’i tähelepanuvõimet, ei ole siin süüst vabastav, sest tegu oli E. Massalin’i poolt endale ise tekitatud joobega ning isik, kes on alkoholi tarbinud peab arvestama sellega, et see võib oluliselt häirida tema reageerimis- ja tähelepanuvõimet liikluses. Seega pidi E. Massalin olema teadlik, et 11.08.2012.a. sõidukiga keelava tule ajal ristmikule sõites paneb ta toime LS § 221 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt ristmikule sõitmise foori keelava tule ajal. Asjaolu, et isik oli teadlik oma roolis olemise keelatusest ja õigusvastase tegude toimepanemisest, ilmestab ka fakt, et E. Massalin peatas auto ja proovis politseinike eest minema joosta. Kohus leiab, et isik juhtides sõidukit teadlikult, olles alkoholi tarbinud, pidi antud koosseisuliste asjaolude esinemist vähemalt möönma. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 11-23) on E. Massalin’i varem korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest. Õiendi kohaselt on E. Massalin’il 43 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistatud vähemalt 29-l korral liiklusalaste rikkumistega seoses. Käesoleval, s.o
- aastal on teda karistatud väärteokorras 18-l korral, viimati Ida Prefektuuri poolt 01.08.2012.a. ja 05.09.2012.a. Varasemad rahatrahvid on tulenevalt karistatuse õiendist tasumata, mistõttu isiku rahatrahviga karistamine ei ole enam põhjendatud. Kuna isik on jätkanud uute samalaadsete väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga saavutatud karistuse eesmärke. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. E. Massalin’i näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid väärtegusid, samuti muid väär- ja kuritegusid, mis ilmestab tema eitavat suhtumist õiguskorda. Tema käitumist kohtus iseloomustas valetamine ja eneseõigustamine, millega ta proovis asjaolude väljaselgitamist takistada. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et E. Massalin on tahtlikult toimepannud liiklusalaseid väärtegusid. Vaadates E. Massalin’i toime pandud tegude korduvust ja kasvõi liiklusalaste väärtegude toimepanemise sagedust käesoleval aastal (karistatud 18-l korral) ja mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. E. Massalini käitumismustrit, mis on orienteeritud pidevale ükskõiksele suhtumisele liiklusnõuete täitmisesse, iseloomustab ilmekalt ka asjaolu, et ülejärgmisel päeval pärast käesoleva väärteoasja sisuks olevaid rikkumisi, pani ta toime uue liiklusalase süüteo. Kohus ei pea võimalikuks E. Massalin’i suhtes võimalikuks lühemaajalise aresti kohaldamist, kuna varasem lühemajaline arest täitnud karistuse eesmärke, isik on jätkanud uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Tulenevalt KarS § 63 lg-st 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks E. Massalin’i karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest LS § 224 lg 2 alusel kokku 20-päevase arestiga. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd varasemalt, vähem kui pool aastat enne käesoleva asja sisuks oleva väärteo toimepanemist, asendati Viru Maakohtu otsusega isiku suhtes talle määratud arest üldkasuliku tööga. E. Massalin ei osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas koheselt uute väärtegude toimepanemist. Samuti leiab kohus, et E. Massalini puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. E. Massalin ise sellekohast soovi kohtuistungil ka ei avaldanud. Isik väitis, et ta peab tööl käima ja ta on tööandjale väga vajalik töötaja. Antud asjaolude kinnituseks E. Massalin tõendeid ei esitanud. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes on 2012.a. aastal toime pannud 18 liiklusalast väärtegu, s.o pannes ligikaudu iga kahe nädala möödudes uue väärteo, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. Kohus leiab, et vältimaks olukorda, kus menetlusalune isik saaks jätkata koheselt uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, mida kinnitab tema senine käitumismuster, tuleb Evin. Massalin toimetada mõistetud aresti kandmisele koheselt, otse kohtusaalist ning lugeda tema karistusaja alguseks tema kinnipidamine 19.10.2012.a. kell 08:
- Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63, LS § 221; LS § 224 lg 2; VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108111; §
- Merle Parts Kohtunik