lg 2 p 1,3,4,
lg 2 ja
lg 1,
lg 3 ja
lg 1,
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 1,
-1 lg 1 järgi, Janek Pritsi süüdistuses
lg 2 p 1,3,4,
lg 1,
lg 2 p 1,3,
lg 1 järgi, Margus Ratniku süüdistuses
lg 2 p 1,3,
lg 1,
lg 1 järgi, Veikko Vulfi süüdistuses
lg 2 p 3,4,
lg 1,
lg 2 p 3,
lg 1 järgi, Aivo Filippovi süüdistuses
lg 2 p 1,3,4,
lg 1,
lg 2 p 3,
lg 1 järgi, Margus Ootsingu süüdistuses
lg 2 p 1,3,4,
lg 1,
lg 2 p 3,
lg 1 järgi, Anneli Naadeli süüdistuses
lg 1,
lg 2 p 1,3,
süüdistuses
lg 1,
lg 3 ja
lg 2 p 3,4,
lg 2 p 1,
lg 1 järgi, Arved Anti süüdistuses
lg 2 p 3,4 järgi, Eduard Vismanni süüdistuses
lg 2 p 3,4 järgi, Olle Savi süüdistuses
lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Süüdistatavad ja nende kaitsjad 2 AIVAR OTSALT elukoht XXXXXXXXXX X, isikukood 36404112729 kriminaalkorras karistamata 19.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni 20.05.2009 vahistati 10.06.2009 vabastati vahi alt ja kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld kaitsja Marko Kairjak JANEK PRITS elukoht XXXX XX-XX, isikukood 37205192753 kriminaalkorras karistamata 04.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni 04.05.2009 vahistati, eelvangistuses kaitsja Valli Murde MARGUS RATNIK elukoht XXXXXXXX isikukood 36303052732 kriminaalkorras karistamata 04.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni 05.05.2009 vahistati, eelvangistuses kaitsja Karl Saavo VEIKKO VULF elukoht XXXXXX X-XX, isikukood 38003102720 kriminaalkorras karistamata 04.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni 05.05.2009 vahistati, eelvangistuses kaitsja Anu Pärtel AIVO FILIPPOV elukoht XXXX X-XX, isikukood 38001222239 kriminaalkorras karistamata 05.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni 07.05.2009 vahistati, eelvangistuses kaitsja Marina Valge MARGUS OOTSING elukoht XXXXXXX XXX XX-XX, isikukood 37602026553 2 3 kriminaalkorras karistamata 06.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni 07.05.2009 vahistati, eelvangistuses kaitsja Marko Paabumets ANNELI NAADEL elukoht XXXX XX-XX, isikukood 48406062739 kriminaalkorras karistamata 04.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja 05.05.2009.a vabastati kinnipidamisest tõkendita kaitsja Valli Murde R.K. elukoht XXXXXXX isikukood XXXX kriminaalkorras karistamata 19.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja 21.05.2009.a vabastati kinnipidamisest tõkendita kaitsja Heiki Kuningas ARVED ANT elukoht XXXXXXXX isikukood 35905112725 kriminaalkorras karistamata 27.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja samal päeval vabastati kinnipidamisest tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja Andres Veski EDUARD VISMANN elukoht XXXXX XXXX XX-X, isikukood 36609035715 kriminaalkorras karistamata 19.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja 20.05.2009 vabastati kinnipidamisest tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja Anne Vissak OLLE SAVI elukoht XXXXX XX-XX, isikukood 37606084272 kriminaalkorras karistatud 1 korral 19.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja 20.05.2009 vabastati kinnipidamisest tõkendita 3 4 asenduskaitsja Heiki Kuningas RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada AIVAR OTSALT
Süüdi tunnistada Aivar Otsalt
lg 2 ja
Süüdi tunnistada Aivar Otsalt
lg 3 ja
Süüdi tunnistada Aivar Otsalt
Süüdi tunnistada Aivar Otsalt
Süüdi tunnistada Aivar Otsalt
Süüdi tunnistada Aivar Otsalt
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Aivar Otsaltile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.05.2009-10.06.2009 viibitud 23 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 7 (seitse) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Aivar Otsalt 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Aivar Otsalti suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada JANEK PRITS
Süüdi tunnistada Janek Prits
4 5 Süüdi tunnistada Janek Prits
Süüdi tunnistada Janek Prits
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Janek Pritsile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 04.05.2009-17.06.2009 viibitud 45 päeva, s.o 1 kuu ja 15 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Janek Prits 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tühistada Janek Pritsi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta viivitamatult kohtusaalis vahi alt. Süüdi tunnistada MARGUS RATNIK
Süüdi tunnistada Margus Ratnik
Süüdi tunnistada Margus Ratnik
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Margus Ratnikule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 04.05.2009-17.06.2009 viibitud 45 päeva, s.o 1 kuu ja 15 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 15 (viisteist) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Margus Ratnik 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tühistada Margus Ratniku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta viivitamatult kohtusaalis vahi alt. Süüdi tunnistada VEIKKO VULF
Süüdi tunnistada Veikko Vulf
5 6 Süüdi tunnistada Veikko Vulf
Süüdi tunnistada Veikko Vulf
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Veikko Vulfile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 04.05.2009-17.06.2009 viibitud 45 päeva, s.o 1 kuu ja 15 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 15 (viisteist) päeva vangistust. Tühistada Veikko Vulfi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta viivitamatult kohtusaalis vahi alt.
lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat 15 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Veikko Vulf 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Süüdi tunnistada AIVO FILIPPOV
Süüdi tunnistada Aivo Filippov
Süüdi tunnistada Aivo Filippov
Süüdi tunnistada Aivo Filippov
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Aivo Filippovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. 6 7
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 05.05.2009-17.06.2009 viibitud 44 päeva, s.o 1 kuu ja 14 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 16 (kuusteist) päeva vangistust. Tühistada Aivo Filippovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta viivitamatult kohtusaalis vahi alt.
lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat 16 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Aivo Filippov 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Süüdi tunnistada MARGUS OOTSING
Süüdi tunnistada Margus Ootsing
Süüdi tunnistada Margus Ootsing
Süüdi tunnistada Margus Ootsing
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Margus Ootsingule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 06.05.2009-17.06.2009 viibitud 43 päeva, s.o 1 kuu ja 13 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 10 (kümme) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Tühistada Margus Ootsingu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta viivitamatult kohtusaalis vahi alt.
lg 1,3 alusel ei pöörata 10 kuud 17 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Margus Ootsing 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei 7 8 pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Süüdi tunnistada ANNELI NAADEL
Süüdi tunnistada Anneli Naadel
Süüdi tunnistada Anneli Naadel
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Anneli Naadelile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 04.-05.05.2009 viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Anneli Naadel 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada R.K.
lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 32 830.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 469.krooni (VI,247). Süüdi tunnistada R.K.
lg 3 ja
lg 2 p 3,4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 32 830.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 469.- krooni (VI,247). Süüdi tunnistada R.K.
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 28 140.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 469.krooni (VI,247). 8 9 Süüdi tunnistada R.K.
lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 14 070.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 469.krooni (VI,247).
lg 1 alusel mõista XXXX liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 93 800.-krooni.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.-21.05.2009 viibitud 3 päeva, s.o 9 (üheksa) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 191 päevamäära, s.o 89 579.- krooni riigituludesse.
alusel võimaldada rahaline karistus 89 579.- krooni tasuda ositi järgmiselt: • • • • 08.septembriks 2009 tasuda 22 395.- krooni, 08.detsembriks 2009 tasuda 22 395.- krooni, 08.märtsiks 2010 tasuda 22 395.- krooni, 08.juuniks 2010 tasuda 22 394.- krooni. Süüdi tunnistada ARVED ANT
lg 2 p 3,4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 74 400.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 930.- krooni (II,218).
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 27.05.2009 viibitud 1 päev, s.o 3 (kolm) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 77 päevamäära, s.o 71 610.- krooni riigituludesse.
lg 1 alusel kuulub karistusest kohesele ärakandmisele rahaline karistus 18 päevamäära, s.o 16 740.- krooni ja rahalist karistust 59 päevamäära, s.o 54 870.- krooni ei pöörata täitmisele, kui Arved Ant 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
alusel võimaldada rahaline karistus 16 740.- krooni tasuda ositi järgmiselt: • • • • 08.septembriks 2009 tasuda 4185.- krooni, 08.detsembriks 2009 tasuda 4185.- krooni, 08.märtsiks 2010 tasuda 4185.- krooni, 08.juuniks 2010 tasuda 4185.- krooni. Arved Anti suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada EDUARD VISMANN
lg 2 p 3,4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 46 päevamäära, s.o 16 698.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 363.- krooni (II,229). 9 10
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.-20.05.2009 viibitud 2 päeva, s.o 6 (kuus) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 40 päevamäära, s.o 14 520.- krooni riigituludesse.
alusel võimaldada rahaline karistus 14 520.- krooni tasuda ositi järgmiselt: • 08.septembriks 2009 tasuda 3630.- krooni, • 08.detsembriks 2009 tasuda 3630.- krooni, • 08.märtsiks 2010 tasuda 3630.- krooni, • 08.juuniks 2010 tasuda 3630.- krooni. Eduard Vismanni suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada OLLE SAVI
lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 12 950.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 259.- krooni (II,228).
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.-20.05.2009 viibitud 2 päeva, s.o 6 (kuus) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 44 päevamäära, s.o 11 396.- krooni riigituludesse.
alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 4100065035; selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-9069, rahaline karistus“ või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS-s viitenumber 4100065035, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-9069, rahaline karistus“. Kui rahalist karistust ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. MENETLUSKULUD Välja mõista Aivar Otsaltilt riigituludesse menetluskuludena: • 38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS § 175 lg 1 p 2), • • 11 988 krooni 47 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), 8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765; • 10 875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). KrMS § 175 lg 1 p 6), Välja mõista Janek Pritsilt riigituludesse menetluskuludena: • 38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS § 175 lg 1 p 2), • • 3817 krooni 47 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), 6363 krooni 15 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,200-201,203-204; VI,100-101,139,192-193; KrMS § 175 lg 1 p 4), 10 11 • • 442 krooni 50 senti määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765; KrMS § 175 lg 1 p 6), • 4525.- krooni sundraha (KrMS § 180 lg 1,3; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). Välja mõista Margus Ratnikult riigituludesse menetluskuludena: • 38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS § 175 lg 1 p 2), • • 1207 krooni 14 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), 4354 krooni 20 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,206-207,209-210; VI,38-39,139,236-237; KrMS § 175 lg 1 p 4), • • 590.- krooni määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765; • 6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). KrMS § 175 lg 1 p 6), Välja mõista Veikko Vulfilt riigituludesse menetluskuludena: • 38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS § 175 lg 1 p 2), • • 2397 krooni 14 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), 3693 krooni 40 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu • 590.- krooni määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765; (II,213-214; IV,257; VI,65-66,139,210-211; KrMS § 175 lg 1 p 4), • KrMS § 175 lg 1 p 6), • 4525.- krooni sundraha (KrMS § 180 lg 1,3; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). Välja mõista Aivo Filippovilt riigituludesse menetluskuludena: • 38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS § 175 lg 1 p 2), • • 2397 krooni 14 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), 8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765; • 6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). KrMS § 175 lg 1 p 6), Välja mõista Margus Ootsingult riigituludesse menetluskuludena: • 38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS § 175 lg 1 p 2), • • 2397 krooni 14 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), 4189.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,177- • 590.- krooni määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765; 178,180-181,182; VI,50-51,139,218-219; KrMS § 175 lg 1 p 4), • KrMS § 175 lg 1 p 6), • 4525.- krooni sundraha (KrMS § 180 lg 1,3; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). Välja mõista Anneli Naadelilt riigituludesse menetluskuludena: 11 12 • 38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS § 175 lg 1 p 2), • • 2805 krooni 47 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), 2150 krooni 55 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu • 442 krooni 50 senti määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765; (VI,92-93,139,198-199; KrMS § 175 lg 1 p 4), • KrMS § 175 lg 1 p 6), • 4525.- krooni sundraha (KrMS § 180 lg 1,3,KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). Välja mõista R.K. riigituludesse menetluskuludena: • 2170.- krooni ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), • 6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). Välja mõista Arved Antilt riigituludesse menetluskuludena: • 495 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,216-217; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). Välja mõista Eduard Vismannilt riigituludesse menetluskuludena: • 4602.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,185186,188-189,191-192,194-195; VI,81-82,139,203; KrMS § 175 lg 1 p 4), • • 590.- krooni määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). Välja mõista Olle Savilt riigituludesse menetluskuludena: • 295.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (VI,139; KrMS § 175 lg 1 p 4), • • 442 krooni 50 senti määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-9069, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-9069, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 590.- krooni advokaat Karl Saavo süüdistatav Margus Ratniku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 12 13 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 590.- krooni advokaat Anne Vissaku süüdistatav Eduard Vismanni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 590.- krooni advokaat Marko Paabumetsa süüdistatav Margus Ootsingu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 590.- krooni advokaat Anu Pärteli süüdistatav Veikko Vulfi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 442 krooni 50 senti advokaat Heiki Kuningas süüdistatav Olle Savi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 442 krooni 50 senti advokaat Valli Murde süüdistatav Janek Pritsi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 442 krooni 50 senti advokaat Valli Murde süüdistatav Anneli Naadeli kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. ASITÕENDID, KONFISKEERIMINE Salvestised (mis asuvad kriminaalasja juures: I,65-66,183-191; II,152-165 ja teise köite lõpus; II,166-167) jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kriminaalasja juures 4-s kinnistes suletud ümbrikes asuvad dokumendid jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Laskekõlbmatu 9,0 kal Borchardt-Lüger (Parabellum) P08 nr 5327 (I,202) ja jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipilduja PPŠ nr BK 6549 (I,202,205) kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aivar Otsaltile. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus süüdistatavatelt äravõetud, kuid nende valduses seaduslikul alusel olnud relvad ja laskemoon (relvaload ja relvaregistri andmed – II,171,172;III,79,263; IV,203; V,130), kohtuotsuse jõustumisest anda üle Lõuna Politseiprefektuurile, kuna kriminaalkorras karistatusega seoses puudub süüdimõistetutel relvade ja laskemoona käitlemiseks õiguslik alus. Kohtuotsuse jõustumise järgselt on süüdimõistetutel võimalik määrata nende valduses seaduslikul alusel olnud relvade ja laskemoona 13 14 edasine saatus (tehingute tegemine – näiteks müümine, kinkimine jmt), omamata seejuures õigust füüsilises kokkupuutes nende esemete käitlemiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil anda Lõuna Politseiprefektuurile üle: • relvaregistris Margus Ratniku nimel (IV,203) olev optilise sihikuga 7,62x51 mm (.308 Win) kal karabiin Iž-18MH nr 99186260 (relv asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi valduses – I,215,220); • relvaregistris Janek Pritsi nimel (III,263; II,171) olev optilise sihikuga 7,62 mm (.308 Win) kal karabiin Weatherby Vanguard nr VS 242123 (relv asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi valduses – I,215-216,220); Kohtuotsuse jõustumise järgselt on süüdimõistetutel – Margus Ratnikul, Janek Pritsil võimalik määrata nende valduses seaduslikul alusel olnud relva edasine saatus (teha tehinguid – näiteks müümine, kinkimine jmt), omamata seejuures õigust füüsilises kokkupuutes relva käitlemiseks.
alusel konfiskeerida ja jätta ka edasiselt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi soovil kohtuotsuse jõustumisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakollektsiooni: • kaheraudne 16-kal Lefaucheux’i süsteemi jahipüss nr 15745 (I,205,202,253-254), • 7 mm 1878.a mudeli Clement Charles süsteemi revolver nr 63 (I,205,202), • kuulipilduja MG 42 nr 6415 koos osadega – relvalukk, taandurvedru, relvalukk, pära, lööknõel ja lukukiil ning sileraudse jahipüssi lööknõelad ja lööknõelte juhttorud (I,205,202,248,251,253-254), • Saksamaal 1876.aastal valmistatud sileraudne jahipüss Mauser Mod. 71 kal 11x60R nr 5828G (I,207,210), • optilise sihikuga 5,6 mm (.22 LR) kal vintpüss CBC mudel 122 nr 157560 (I,215,220); • optilise sihikuga ümbertehtud jahipüss Iž-18E nr C71395, mille padrunipessa saab suunata revolvripadrunit kal 38 SPL (I,215,220), • 7,65 mm kal püstol ČZ mudel 27 nr 202605 (I,215-216,220). Esemetest, milliseid ei ole jäetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakollektsiooni,
ja
alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisest hävitada: • kriminaalmenetluses, sealhulgas süüdistatavatelt, äravõetud helisummutid, relvaosad, relvad koos kõige nende juurde kuuluvaga (sihikud, relvakotid jmt), laskemoon, püssirohi jm lõhkeaine, milliste käitlemiseks esemeid vallanud / omanud isikutel, sealhulgas süüdistatavatel, õiguslik alus puudus ja puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisest hävitada hülsid, padrunikestad, laskemoona hulka mittekuuluvad kuulid ja sütikud (I,265), lasujäägi proov (I,273), bensiin (kui on veel hävitamata), kilepakend koos metallvedruga (I,241). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisest hävitada: 14 15 • • kriminaalasja toimiku I köite lõpus olevas ümbrikus asuvad kal .38 Special padrunikestad (6 tk); ahingud ja loomapüügirauad ning elektrilised kalapüügivahendid (v.a 2 Lõuna Politseiprefektuurile tagastamisele kuuluvat akut). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisest Lõuna Politseiprefektuurile 2 akut ja kummipaat ning prožektorid. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta Lõuna Politseiprefektuuri valdusesse M.Ratniku süüdistuses
Loomanahad, koprasabad, kõrvukräts-kakud KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisest hävitada. Ülejäänud kriminaalmenetluse käigus äravõetud esemed (sealhulgas R.K. elukoha läbiotsimisel äravõetud fotoaparaat – II,168 ning M.Ratniku elukoha läbiotsimisel äravõetud mootorpaat – I,93-103), milliseid pole veel tagastatud ja milliseid nende äravõtmise eelselt vallati / omati seaduslikul alusel, kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 ja KrMS § 126 lg 5 alusel tagastada nende esemete omanikele või seaduslikele valdajatele. TSIVIILHAGID Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi 131 050.krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel välja mõista Janek Pritsilt, Aivo Filippovilt, Anneli Naadelilt, Margus Ootsingult, Margus Ratnikult, Veikko Vulfilt solidaarselt 131 050.- krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10 2200 3480 0017 AS-s SEB Pank viitenumbriga 2800049463) kasuks. Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 10 000.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel välja mõista Aivar Otsaltilt ja Eduard Vismannilt solidaarselt 10 000.- krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 221013921094 Swedbank AS-s viitenumbriga 2100007998) kasuks. Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 7000.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel välja mõista Janek Pritsilt, Veikko Vulfilt, Aivo Filippovilt ja Margus Ootsingult solidaarselt 7000.- krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 221013921094 Swedbank AS-s viitenumbriga 2100007998) kasuks. Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 1500.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel välja mõista Janek Pritsilt ja Margus Ratnikult solidaarselt 1500.- krooni Eesti 15 16 Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 221013921094 Swedbank AS-s viitenumbriga 2100007998) kasuks. Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 1600.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel välja mõista Janek Pritsilt, Aivar Otsaltilt ja Aivo Filippovilt solidaarselt 1600.krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 221013921094 Swedbank AS-s viitenumbriga 2100007998) kasuks. Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 14 391.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel välja mõista Janek Pritsilt, Arved Antilt, R.K. ja Margus Ootsingult solidaarselt 14 391.- krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 221013921094 Swedbank AS-s viitenumbriga 2100007998) kasuks. Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 3515.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja välja mõista Aivar Otsaltilt 3515.- krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 221013921094 Swedbank AS-s viitenumbriga 2100007998) kasuks. KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – Eesti Vabariigile: • Keskkonnainspektsiooni kaudu (I,86 ja VI,27-28); • Politseiameti kaudu (VI,1-4,29-30,185). Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavatele, nende kaitsjatele, prokuratuurile ja vahistatute suhtes teadmiseks vangistusasutusele ning asitõendite osas Kaitsepolitseiametile ja Lõuna Politseiprefektuurile ning relvakollektsiooni jäävate esemete suhtes teadmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, tehnikaosakonnale. Kaitsepolitseiametile ja Lõuna Politseiprefektuurile saadetavale kohtuotsuse koopiale lisada kriminaalasja toimiku VI köitest lehekülgedel 16-18 asuv koopia asitõendite loetelust ja asukohast. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD 16 17 Kokkulepetes kajastatud süüdistused ja karistused Aivar Otsalt’it süüdistatakse selles, et tema: • töötades Ida Politseiprefektuuris politseiprefektina, s.o. olles ametiisikuks
mõttes, omastas isikute grupis koos Lõuna Politseiprefektuuri Teenistusosakonna juhtivspetsialist Eduard Vismann’iga (kes täitis tulenevalt Lõuna Politseiprefektuuri 30.12.2008.a. käskkirjast nr 570t ja Ida Politseiprefektuuri 27.01.2009.a. käskkirjast nr 9 teenistusülesandeid Ida Politseiprefektuuris) Kersti Seli kaasabil 2009.a. aprillikuus temale usaldatud Ida Politseiprefektuuri vara 10 000 krooni suuruses summas, tellides selleks OÜ-lt Dorpat fiktiivse arve nagu oleks OÜ Dorpat osutanud Ida Politseiprefektuurile teenust majutamise näol 10 000.- krooni suuruses summas ja andes Ida Politseiprefektuuri raamatupidamisele korralduse eeltoodud fiktiivse arve tasumiseks 26.04.2009.a. Tegelikult OÜ Dorpat Ida Politseiprefektuurile teenust ei osutanud ning Aivar Otsalt ja Eduard Vismann tasusid eeltoodud 10 000.- krooniga osaliselt 11.04.2009.a. Dorpat Konverentsikeskuses toimunud Aivar Otsalt’i sünnipäevapeo kulude eest (sünnipäeva kogumaksumus oli 23825.- krooni, millest Aivar Otsalt tasus ise 13 825 krooni ja Ida Politseiprefektuurist omastatud rahaga 10 000.- krooni). • 29.04.2009.a. Tartus ja Valgamaal kihutas Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse komissar Janek Prits’i omastama 120 liitrit Lõuna Politseiprefektuuri kütust, mida kasutasid Aivar Otsalt’i mootorpaadis, so kihutas ametiisikut temale usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara omastamisele 1600.- krooni suuruses summas; • töötades Lõuna Politseiprefektuuri Politseiprefektina, so olles ametiisikuks
mõttes, omastas isikute grupis koos Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiirats’iga juunis 2008.a. nendele usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri mootorikütust 195,28 liitrit väärtusega 3515.- krooni; Sellega pani Aivar Otsalt toime
isikule usaldatud muu võõra vara korduva ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise, mis oli toimepandud ametiisiku poolt ja grupis. • omamata jälitustegevuseks seaduslikku alust kihutas aprillis 2009.a. Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse komissar Janek Prits’i ja 05.05.2009.a. Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna ülemkomissar R.K. ’a varjatult jälgima ja andmeid koguma, s.o. toime panema JätS § 12 lg 1 p 1, 3 sätestatud jälitustoiminguid, Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekt Tarmo Kohv’i kohta selleks, et koguda andmeid Tarmo Kohv’i poolt ametiauto kasutamise kohta ja fotografeerida Tarmo Kohv’i poolt ametiauto kasutamist. Sellega pani Aivar Otsalt toime
lg 2 –
jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise inimese jälgimisele kihutamise. • ajavahemikul 2008.a. II poolest kuni 03.05.2009.a. Tartus, Tartu- ja Valgamaal aitas Janek Prits’il korraldada ebaseaduslikku jahiuluki küttimist ja kalapüüki ning aitas kaasa Janek Prits’i poolt toimepandavale jahiuluki küttimisele ja kalapüügile, millega tekitati oluline kahju keskkonnale kokku 17 18 summas 131050 krooni. Aivar Otsalt tegi Janek Prits’ile ja tema alluvatele ettepaneku kalapüügi korraldamiseks sulgeda Ahja ja Koosa jõe suudmed täielikult; ta andis Janek Prits’ile informatsiooni kohtade kohta, kus on mõistlik kalal ja jahil käia kartmata Keskkonnainspektsiooni ametnike kontrolli, andis Janek Prits’ile teavet selle kohta, kuidas saada infot, kas ebaseaduslikku kalapüüki on turvaline teostada ja kuidas on võimalik kontrollida, kas Keskkonnainspektsioon on veekogusid kontrollimas; ta andis Janek Prits’ile ja tema alluvatele seadme, mille abil on võimalik elektriga kalu püüda; ta andis Janek Prits’ile teabe, kelle kaudu on võimalik ebaseaduslikele tulirelvadele soetada laskemoona, andis Janek Prits’ile tulirelva summuti, mis võimaldas varjatult pidada jahti Tartu- ja Valgamaal. Eeltoodud tegevusega rikkus Aivar Otsalt Kalapüügiseaduse § 20 lg 4 ja Kalapüügieeskirja § 11 p 1 sätteid, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kala püük elektriga; Kalapüügieeskirja § 11 p 2,3 sätteid, mille kohaselt ei tohi sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa, ning kasutada ei tohi nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Samuti rikkus Aivar Otsalt Jahiseaduse § 40 lg 2 p 3, 4, 5,7 sätteid, mille kohaselt on keelatud pidada jahti kunstliku valgusallika abil ja helisummutit kasutades; Sellega pani Aivar Otsalt toime
lg 3 –
jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimisele, püügi nõuete rikkumisele kaasaaitamise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale ning jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimisele ja püügi ebaseaduslikule korraldamisele kaasaaitamise. • omamata luba alltoodud relvade omandamiseks ja hoidmiseks: - omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast kaheraudse sileraudse Belgia Lefaucheux’i süsteemi jahipüssi kaliiber 16 nr 15745 ja 19925, mida hoidis enda elukohas XXXXX kuni 2009.a. maikuuni, mil ta andis selle relva edasi R.K.le ära peitmiseks; - omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast Saksamaal 1876.aastal valmistatud siledaraudse jahipüssi Mauser Mod.71 kal 11x60R nr 5828G, mida hoidis enda elukohas XXXXXXXX kuni 2009.a. maikuuni; - omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast 6-lasulise 7 mm 1878.a. mudeli Clement Charles süsteemi revolvri 19.05.2009.a., mida hoidis enda elukohas XXX kuni 19.05.2009.a.; - omandas 2008.a. Valga maakonnas Puka vallas Purtsi külas tema kasutuses olevas suvilas 5-lasulise Saksamaa 7,92 mm kal karabiini Mauser 98 nr 996, mida hoidis Valgamaal ja Tartumaal ning andis selle relva Tartus edasi Janek Prits’ile; - andis mais 2009.a. enda elukohas XXXXXXXXX üle R.K. ’ile 38 tk 7,92 mm kaliibriga Mauser’i vintpüssipadrunit; - omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast 3 tk püstolipadrunit kaliiber 7,92 Kurz, 64 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, mida hoidis oma elukohas XXXX kuni 26.05.2009.a. - olles teadlik, et Janek Prits’il puudub õigus käidelda tulirelvi (va ametirelv ja üks isiklik tulirelv) ajavahemikul 2008 kuni 03.05.2009.a. kihutas ta Tartus, Tartumaal ja Valgamaal Janek Pritsi korduvalt edasi toimetama ja kasutama ebaseaduslikku tulirelva ja laskemoona: ühelasulist jahipüssi IŽ-18E nr C71395. 18 19 Eeltoodud tegevusega rikkus Aivar Otsalt Relvaseaduse § 32, 34, 63 lg 3 sätteid, mille kohaselt on isikul vajalik relva ja laskemoona soetamiseks ja omamiseks luba ning laskemoona tohib võõrandada isikule, kellel on komisjonimüügi korras relvade müügi tegevusluba, relvade müügi, valmistamise, ümbertegemise või parandamise tegevusluba või vastava relva relvaluba. Sellega pani Aivar Otsalt toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda. - omandas eeluurimisel tuvastamata ajal tulirelva helisummuti, mida hoidis enda kasutuses olevas suvilas Valgamaal Pikasillas ning edastas 2008.aastal Tartus Janek Prits’ile; - kihutas 29.04.2009.a. Janek Prits’i summuti ebaseaduslikule käitlemisele tehes Janek Prits’ile ettepaneku võtta jahile kaasa tulirelv koos laskemoonaga. Eeltoodud tegevusega rikkus Aivar Otsalt Relvaseaduse § 22 lg 41 sätteid, mille kohaselt annab helisummuti omandamiseks õiguse relvaluba, millele on kantud sportrelv ning helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja helisummuti võib kinnitada tulirelvale ainult lasketiirus. Seega pani Aivar Otsalt toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise. • omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast kaks elektridetonaatorit, mida hoidis oma elukohas XXXX kuni 26.05.2009.a. Sellega pani Aivar Otsalt’it toime
lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise. • omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast kuulipilduja MG 42 nr 6415 relvaluku, s.o. tulirelva olulise osa, mida hoidis oma elukohas XXXX kuni 2009.a. maikuuni. Sellega pani Aivar Otsalt’it toime
tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise.
lg 2 p 1,3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2-137 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 3 - 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 19 20
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks Aivar Otsalt’ile 2 (kaks) aastat 10 ( kümme ) kuud vangistust
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 19.05.10.06.2009.a., s.o. 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Aivar Otsalt 3aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Janek Prits’i süüdistatakse selles, et tema: töötades Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse komissarina, so olles ametiisik
detsembrikuus Tartus Riia 132 isikute grupis koos Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna politseidirektor Arved Ant’iga Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna ülemkomissaride R.K. ja Rauno Võsaste ja Tartu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektori Margus Ootsing’u kaasabil neile usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara 14 391.- krooni suuruses summas, mille kinkisid ametist lahkuvale Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekt Aivar Otsalt’ile. • 29.04.2009.a. Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Aivar Otsalt’i kihutusel ja Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor Aivo Filippov’i kaasaaitamisel omastas Tartus 120 liitrit Lõuna Politseiprefektuuri kütust, mida kasutasid koos Aivar Otsalt’iga Aivar Otsalt’i mootorpaadis. Seega omastas Janek Prits temale usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara 1600.- krooni suuruses summas; • 29.04.2009.a. omastas Tartu linnas Riia 132 Lõuna Politseiprefektuurile kuuluva kummipaadi väärtusega 15 899.- krooni; • aprillis 2009.a. omastas Tartu linnas Lõuna Politseiprefektuurile kuuluvad kaks akut väärtusega a’ 1400.- krooni, kokku võõrast vara 2800.- krooni väärtuses; • omastas aprillis 2009.a. Tartus grupis koos sama talituse politseijuhtivinspektorite Veikko Vulf’i, Aivo Filippov’i ja Margus Ootsing’uga neile usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara 7000.- krooni suuruses summas, mille eest ostsid nende kasutuses olevale paadile „Ideal 500“ reg nr VLF-247 lisavarustust: kajaloodi, pilsipumba, neli päästevesti, sigaretisüütajad ja lülititebloki, relvahoidja; 20 21 • ajavahemikul 27.-30.04.2009.a. Tartus kihutas Margus Ratnik’ut omastama Lõuna Politseiprefektuuri erinevatest ametiautodest vähemalt 115 liitrit Lõuna Politseiprefektuuri kütust väärtusega 1500.- krooni. Sellega pani Janek Prits toime
isikule usaldatud muu võõra vara korduva ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise, mis oli toimepandud ametiisiku poolt ja grupis. • ajavahemikul 2008.a. II pool kuni 03.05.2009.a. korraldas Tartus, TartuJõgeva- ja Valgamaal koos Aivo Filippov’i, Anneli Naadel’i, Margus Ootsing’u, Margus Ratnik’u ja Veikko Vulf’iga ebaseaduslikku jahiuluki küttimist ja kalapüüki, küttis vähemalt 5 sinikael-parti, 20 metskitse, 2 kobrast, 1 rebase, 1 kodukaku ja 1 kõrvukrätsa ning püüdis vähemalt 2 säinast, 1 karpkala, 31 latikat, millega tekitasid keskkonnale kahju vähemalt 131050.krooni suuruses summas, so olulise kahju. Ebaseadusliku jahipidamise korraldasid ülalloetletud isikud järgmiselt: neil puudusid kõik jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus, jahil käisid nad õhtusel või pimedal ajal; jahti pidasid nad ebaseaduslike relvadega ja relvaga, mis ei olnud tunnistatud jahirelvaks; nad ajasid mootorsõidukiga ulukit taga, lasid ulukeid mootorsõidukist, sh mootorpaadist; pidasid jahti kunstliku valgusallika abil ja kasutasid jahipidamisel summutit; jahil käimiseks soetasid nad endale sõiduki Opel Frontera reg nr XXX XXX ja mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF-247; sõidukis Opel Frontera olid: Janek Prits, kelle ülesandeks oli loomade ja lindude laskmine; Anneli Naadel, kes juhtis sõidukit; Veikko Vulf, kes juhtis sõidukit või luges kaarti; Aivo Filippov ja Margus Ootsing, kes näitasid valgust ning otsisid metsast üles lastud loomad ja linnud, pakkisid need mustadesse kilekottidesse ning panid kilekotid tee äärde ja andsid koti asukohast teada teises autos olnud isikutele. Esimesele sõidukile Opel Frontera järgnes alati teine sõiduk, milleks kasutati erinevaid Lõuna Politseiprefektuuri ametiautosid. Teises autos olijate ülesandeks oli informeerida esimeses autos olnud isikuid kõrvalistest isikutest, mööduvatest sõidukitest jm asjaoludest, mis oleksid võinud häirida ebaseaduslikku jahti; kokku korjata tee kõrvale jäetud lastud loomadega kilekotid ning nende toimetamine Margus Ratnik’u elukohta, kus toimus loomade nülgimine, liha jagamine, nahkade kogumine ja säilitamine jms; teises autos olid Margus Ratnik, aeg-ajalt Margus Ootsing ja Aivo Filippov; jahti pidasid nad ka erinevatel Lõuna-Eesti jõgedel mootorpaadist, kusjuures loomi ja linde lasksid Janek Prits ja/või Veikko Vulf, teised näitasid pimedal ajal lastavate loomade leidmiseks valgust ning kogusid lastud loomad ja linnud kokku. Eeltoodud tegevusega rikkus Janek Prits Jahiseaduse § 29, 34, 35, 36 nõudeid, mille kohaselt ei olnud Janek Prits’il ühtegi jahipidamisõigust tõendavat dokumenti; Jahiseaduse 39 lg 2 sätteid, mille kohaselt peab jahipidamisel kasutatav relv olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras; 40 lg 2 p 4, 5,7 sätteid, mille kohaselt on keelatud pidada jahti mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil, kunstliku valgusallika abil ja helisummutit kasutades; Jahiseaduse § 44 lg 2,3 sätteid, mille kohaselt tohib kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni; Jahieeskirja § 1 lg 24 sätteid, mille kohaselt võib metskitsele pidada jahti 01.juunist kuni 31.detsembrini. 21 22 Ebaseaduslikuks kalapüügiks soetasid Janek Prits, Aivo Filippov, Anneli Naadel, Margus Ootsing, Margus Ratnik ja Veikko Vulf mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF247; neil puudus kalapüügiõigus, kala püüdes sulgesid nad mitmel korral Ahja ja Koosa jõgede suudmed täielikult, kasutasid kalapüügil Aivar Otsalt’ilt saadud seadet, millega oli võimalik kalu püüda elektriga. Eeltoodud tegevusega rikkus Janek Prits Kalapüügiseaduse § 6 sätteid, mille kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel; Kalapüügiseaduse § 20 lg 4 ja Kalapüügieeskirja § 11 p 1 sätteid, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kala püük elektriga; Kalapüügieeskirja § 11 p 2,3 sätteid, mille kohaselt ei tohi sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa, ning kasutada ei tohi nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Sellega pani Janek Prits toime
jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi nõuete rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale ning jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise ja püügi ebaseadusliku korraldamise. • omamata järgnevate tulirelvade ja tulirelvade laskemoona käitlemiseks luba: - omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal 5-lasulise Saksamaa 7,92 mm kal karabiini Mauser 98 nr 996, andis selle 2008.a. Valgamaal edasi Aivar Otsalt’ile, kes andis selle paari kuu möödudes Tartu linnas Janek Prits’ile tagasi. Eeltoodud relva kasutas Janek Prits Tartumaal Nõo karjääris ning hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009 - omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal 5-lasulise 7,62 mm kal 1938.a. mudeli Mossini konstruktsiooni karabiini nr B01886, mida hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009; - omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal Iževski relvatehases valmistatud kaheraudse sileraudse jahipüssi IŽ-58 kal 16 nr K5150, mida on kasutanud Tartumaal Vedu karjääris ja hoidis seda oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009; - omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal 5-lasulise 7,62 mm kal 1891.a. mudeli Mossi konstruktsiooni vintpüssi nr 71494, mida hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009; - omandas 2009.aastal eeluurimisega tuvastamata kohast 9-lasulise 7,65 mm kal püstoli ČZ mudel 27 nr 202605, mida hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009; - omandas Tartus ühelasulise jahipüssi IŽ-18E nr C71395, mida kasutas 16.04.2009.a. Tartumaal Nõo karjääris ning ebaseaduslikul jahil ning hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009; samuti kihutas Janek Prits 22.04.2009.a. Anneli Naadel’it eeltoodud relva edasi toimetama; - 30.04.2009.a. sai Tartus Riia 132 Oleg Barinski-Gesjuk’ilt Marek Tiirats’i vahendusel 9-lasulise 5,6 mm (.22LR) kal vintpüssi CBC mudel 122 nr. 157560 koos summuti ja laskemoonaga, mida hoidis tema kasutuses olevas Lõuna PP ametisõidukis Škoda Superb reg nr XXXX XXX ning kasutas kuni 03.05.2009.a. jahipidamisel Valga- ja Tartumaal. Marek Tiirats’il ega Janek Prits’il ei olnud luba eeltoodud relva soetamiseks ja käitlemiseks; - omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohast 5,6 mm kaliibriga vintpüssi Ural Г-353, millist käitles 05.09.2008.a. Tartumaal Pedja- ja Emajõel koos A.Filippovi, M. Ootsingu, V. Vulfi ja A. Naadel’iga ning millise andis 2008.a. lõpus-2009.a. alguses Tartus Riia 132 hoone ees edasi R. K; 22 23 - omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohast 252 ääretulepadrunit kal .22LR (5,6 mm), 60 jahipüssi padrunit kaliiber 16, 62 vintpüssipadrunit kaliiber 8x57, mida hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009.a.; samuti omandas ta Tartus Riia 132 maja juures 2008.a. sügisel R. Laine’lt 50 tulirelva padrunit kaliibriga .38Special ja 15.04.2009.a. N. Seli’lt 50 tulirelva padrunit kaliibriga .38Special, millisest kogusest kasutas ära 93 padrunit ning 7-t tulirelva padrunit hoidis ta oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009.a - omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohast 6 ääretulepadrunit kal .22LR (5,6 mm), ühe jahipüssi padruni kaliiber 16, mida hoidis kuni 04.05.2009.a. tema kasutuses olevas ametiautos Škoda Superb reg nr XXXX XXX - omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohast 13 ääretulepadrunit kal .22LR (5,6 mm), mida hoidis tema kasutuses olevas sõidukis Opel Frontera reg nr XXX XXX kuni 04.05.2009.a. Eeltoodud tegevusega rikkus Janek Prits Relvaseaduse § 32 ja 34 sätteid kuna tal ei olnud nimetatud tulirelvade ja tulirelvade laskemoona käitlemiseks luba. Sellega pani Janek Prits toime
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise grupi poolt ja vähemalt teist korda. - omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohast tulirelva helisummuti, mida kasutas vintpüssil IŽ-18E nr C
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise.
lg 2 p 1,3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 ( kümme ) kuud vangistust
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks Janek Prits’ile 2 ( kaks ) aastat 4 ( neli ) kuud vangistust 23 24
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 04.05.2009.a. kuni kohtuotsuse kuulutamiseni.
lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Janek Prits 3aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Margus Ratnik’ut süüdistatakse selles, et tema töötades Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse politseikomissarina, s.o. olles ametiisik
mõttes, • Janek Prits’i kihutamisel omastas Tartus ajavahemikul 27.-30.04.2009.a. Lõuna Politseiprefektuuri poolt temale usaldatud bensiini vähemalt 115 liitrit väärtusega 1500.- krooni. Nimetatud bensiini tankis Margus Ratnik Lõuna Politseiprefektuuri ametiautosse Volkswagen Golf reg nr XXXX XXX tasudes bensiini eest Lõuna Politseiprefektuurile väljastatud Alexela Oil AS-i kütusekaartidega. Margus Ratnik võttis oma elukohas XXXX XXX ametisõiduki kütusepaagist välja vähemalt 115 liitrit bensiini selleks, et kasutada isiklikuks otstarbeks; • omastas Tartus Riia 132 alates 2005.aastast Lõuna Politseiprefektuurist seal leitud esemetena vastuvõetud võõrast vara vähemalt järgmises ulatuses: - 2005.a. alguses omastas tuvastamata väärtusega 6 paari jooksukingi Nike, 1 paari jooksukingi Adidas, 1 paari jooksukingi Puma, 1 paari kingi Sievei; - 2005-2006.a. omastas valget värvi Sony Playstation’i koos lisatarvikutega nr C6875712 väärtusega vähemalt 1000.- krooni - 2006.a. omastas jalgratta Nishiki, raami nr WN27017R, väärtusega vähemalt 650.krooni ja veel kaks tuvastamata väärtusega jalgratast; -2006.a. omastas jalgratta Zero Classic, raami nr. HB024220, väärtusega vähemalt 900.- krooni ja jalgratta Scott Montaner, raami nr. GA4A7590, väärtusega vähemalt 3000.- krooni; - 2007-2008 omastas jalgratta Trek MT220, raami nr CC3BL992, väärtusega vähemalt 600.- krooni; tuvastamata väärtusega jalgratta Ardu 4 nr. BR6P6KD83163; jalgratta Author Profile SX nr. HM1207968 väärtusega vähemalt 850.- krooni; jalgratta Schwinn nr. ACE8L00469 väärtusega vähemalt 2800.- krooni; sini-mustvalge motorolleri väärtusega vähemalt 5500.- krooni; tuvastamata väärtusega jalgratta Jamis raami nr U31Y26776 ja motorolleri tagumise osa nr KG10SA*1502264; - 2008.a. omastas tuvastamata väärtusega fotoaparaadid Pentax Optio M20 ja Samsung L730 ning diktofoni Olympus; Kokku omastas Margus Ratnik 2005-2008.a. Lõuna Politseiprefektuuri vara vähemalt 15 300.- krooni suuruses summas; Sellega pani Margus Ratnik toime
isikule usaldatud muu võõra vara korduva ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis oli toimepandud ametiisiku poolt. • ajavahemikul 2008.a. II pool kuni 03.05.2009.a. korraldas Tartus, TartuJõgeva- ja Valgamaal koos Janek Prits’i, Veikko Vulf’i, Aivo Filippov’i, Anneli Naadel’i ja Margus Ootsing’uga ebaseaduslikku jahiuluki küttimist ja kalapüüki, küttis vähemalt 5 sinikael-parti, 20 metskitse, 2 kobrast, 2 kährikut, 1 rebase, 1 kodukaku ja 1 kõrvukrätsa ning püüdis vähemalt 2 säinast, 1 karpkala, 31 latikat, millega tekitasid keskkonnale kahju vähemalt 131050.24 25 krooni suuruses summas, so olulise kahju. Ebaseadusliku jahipidamise korraldasid ülalloetletud isikud järgmiselt: neil puudusid kõik jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus, jahil käisid nad õhtusel või pimedal ajal; jahti pidasid nad ebaseaduslike relvadega ja relvaga, mis ei olnud tunnistatud jahirelvaks; nad ajasid mootorsõidukiga ulukit taga, lasid ulukeid mootorsõidukist, sh mootorpaadist; pidasid jahti kunstliku valgusallika abil ja kasutasid jahipidamisel summutit; jahil käimiseks soetasid nad endale sõiduki Opel Frontera reg nr XXX XXX ja mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF-247; sõidukis Opel Frontera olid: Janek Prits, kelle ülesandeks oli loomade ja lindude laskmine; Anneli Naadel, kes juhtis sõidukit; Veikko Vulf, kes juhtis sõidukit või luges kaarti; Aivo Filippov ja Margus Ootsing, kes näitasid valgust ning otsisid metsast üles lastud loomad ja linnud, pakkisid need mustadesse kilekottidesse ning panid kilekotid tee äärde ja andsid koti asukohast teada teises autos olnud isikutele. Esimesele sõidukile Opel Frontera järgnes alati teine sõiduk, milleks kasutati erinevaid Lõuna Politseiprefektuuri ametiautosid. Teises autos olijate ülesandeks oli informeerida esimeses autos olnud isikuid kõrvalistest isikutest, mööduvatest sõidukitest jm asjaoludest, mis oleksid võinud häirida ebaseaduslikku jahti; kokku korjata tee kõrvale jäetud lastud loomadega kilekotid ning nende toimetamine Margus Ratnik’u elukohta, kus toimus loomade nülgimine, liha jagamine, nahkade kogumine ja säilitamine jms; teises autos olid Margus Ratnik, aeg-ajalt Margus Ootsing ja Aivo Filippov; jahti pidasid nad ka erinevatel Lõuna-Eesti jõgedel mootorpaadist, kusjuures loomi ja linde lasksid Janek Prits ja/või Veikko Vulf, teised näitasid pimedal ajal lastavate loomade leidmiseks valgust ning kogusid lastud loomad ja linnud kokku. Eeltoodud tegevusega rikkus Margus Ratnik Jahiseaduse § 29, 34, 35, 36 nõudeid, mille kohaselt ei olnud Margus Ratnik’ul ühtegi jahipidamisõigust tõendavat dokumenti; Jahiseaduse 39 lg 2 sätteid, mille kohaselt peab jahipidamisel kasutatav relv olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras; 40 lg 2 p 4, 5,7 sätteid, mille kohaselt on keelatud pidada jahti mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil, kunstliku valgusallika abil ja helisummutit kasutades; Jahiseaduse § 44 lg 2,3 sätteid, mille kohaselt tohib kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni; Jahieeskirja § 1 lg 24 sätteid, mille kohaselt võib metskitsele pidada jahti 01.juunist kuni 31.detsembrini. Ebaseaduslikuks kalapüügiks soetasid Janek Prits, Aivo Filippov, Anneli Naadel, Margus Ootsing, Margus Ratnik ja Veikko Vulf mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF247; neil puudus kalapüügiõigus, kala püüdes sulgesid nad mitmel korral Ahja ja Koosa jõgede suudmed täielikult, kasutasid kalapüügil Aivar Otsalt’ilt saadud seadet, millega oli võimalik kalu püüda elektriga. Eeltoodud tegevusega rikkus Margus Ratnik Kalapüügiseaduse § 6 sätteid, mille kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel; Kalapüügiseaduse § 20 lg 4 ja Kalapüügieeskirja § 11 p 1 sätteid, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kala püük elektriga; Kalapüügieeskirja § 11 p 2,3 sätteid, mille kohaselt ei tohi sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa, ning kasutada ei tohi nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. 25 26 Sellega pani Margus Ratnik toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi nõuete rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale ning jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise ja püügi ebaseadusliku korraldamise. • omandas 1994.aastal Iževski relvatehases valmistatud kaheraudse sileraudse jahipüssi IžBK kal 16 (lukustuskehal nr 370, relvaraudade alusel esiklotsil nr 16605), mida hoidis oma elukohas XXX kinnistul kuni 04.05.2009.a.; Eeltoodud tegevusega rikkus Margus Ratnik Relvaseaduse § 32 ja 34 sätteid, mille kohaselt on isikul vajalik tulirelva ja tulirelva laskemoona soetamiseks ja hoidmiseks vastav luba. Sellega pani Margus Ratnik toime
tulirelva ebaseadusliku käitlemise.
lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks Margus Ratnik’le 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kinnipidamisest 04.05.2009.a. kuni kohtuotsuse kuulutamiseni.
lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Margus Ratnik 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Veikko Vulf’i süüdistatakse selles, et tema töötades Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektorina, s.o. olles ametiisik
Tartus grupis koos sama talituse komissari Janek Prits’i, politseijuhtivinspektorite Aivo Filippov’i ja Margus Ootsing’uga neile usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara 7000.- krooni suuruses summas, mille eest ostsid nende kasutuses olevale paadile „Ideal 500“ reg nr VLF-247 lisavarustust: kajaloodi, pilsipumba, neli päästevesti, sigaretisüütajad ja lülititebloki, relvahoidja. Sellega pani Veikko Vulf toime
isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise, mis oli toimepandud ametiisiku poolt ja grupis. • ajavahemikul 2008.a. II pool kuni 03.05.2009.a. korraldas Tartus, TartuJõgeva- ja Valgamaal koos Janek Prits’i, Anneli Naadel’i, Aivo Filippov’i, Margus Ratnik’u ja Margus Ootsing’uga ebaseaduslikku jahiuluki küttimist ja kalapüüki, küttis vähemalt 5 sinikael-parti, 20 metskitse, 2 kobrast, 1 rebase ja 26 27 1 kõrvukrätsa ning püüdis vähemalt 2 säinast, 1 karpkala, 31 latikat, millega tekitasid keskkonnale kahju vähemalt 131050.- krooni suuruses summas, so olulise kahju. Ebaseadusliku jahipidamise korraldasid ülalloetletud isikud järgmiselt: neil puudusid kõik jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus, jahil käisid nad õhtusel või pimedal ajal; jahti pidasid nad ebaseaduslike relvadega ja relvaga, mis ei olnud tunnistatud jahirelvaks; nad ajasid mootorsõidukiga ulukit taga, lasid ulukeid mootorsõidukist, sh mootorpaadist; pidasid jahti kunstliku valgusallika abil ja kasutasid jahipidamisel summutit; jahil käimiseks soetasid nad endale sõiduki Opel Frontera reg nr XXX XXX ja mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF-247; sõidukis Opel Frontera olid: Janek Prits, kelle ülesandeks oli loomade ja lindude laskmine; Anneli Naadel, kes juhtis sõidukit; Veikko Vulf, kes juhtis sõidukit või luges kaarti; Aivo Filippov ja Margus Ootsing, kes näitasid valgust ning otsisid metsast üles lastud loomad ja linnud, pakkisid need mustadesse kilekottidesse ning panid kilekotid tee äärde ja andsid koti asukohast teada teises autos olnud isikutele. Esimesele sõidukile Opel Frontera järgnes alati teine sõiduk, milleks kasutati erinevaid Lõuna Politseiprefektuuri ametiautosid. Teises autos olijate ülesandeks oli informeerida esimeses autos olnud isikuid kõrvalistest isikutest, mööduvatest sõidukitest jm asjaoludest, mis oleksid võinud häirida ebaseaduslikku jahti; kokku korjata tee kõrvale jäetud lastud loomadega kilekotid ning nende toimetamine Margus Ratnik’u elukohta, kus toimus loomade nülgimine, liha jagamine, nahkade kogumine ja säilitamine jms; teises autos olid Margus Ratnik, aeg-ajalt Margus Ootsing ja Aivo Filippov; jahti pidasid nad ka erinevatel Lõuna-Eesti jõgedel mootorpaadist, kusjuures loomi ja linde lasksid Janek Prits ja/või Veikko Vulf, teised näitasid pimedal ajal lastavate loomade leidmiseks valgust ning kogusid lastud loomad ja linnud kokku. Eeltoodud tegevusega rikkus Veikko Vulf Jahiseaduse § 29, 34, 35, 36 nõudeid, mille kohaselt ei olnud Veikko Vulf’il ühtegi jahipidamisõigust tõendavat dokumenti; Jahiseaduse 39 lg 2 sätteid, mille kohaselt peab jahipidamisel kasutatav relv olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras; 40 lg 2 p 4, 5,7 sätteid, mille kohaselt on keelatud pidada jahti mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil, kunstliku valgusallika abil ja helisummutit kasutades; Jahiseaduse § 44 lg 2,3 sätteid, mille kohaselt tohib kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni; Jahieeskirja § 1 lg 24 sätteid, mille kohaselt võib metskitsele pidada jahti 01.juunist kuni 31.detsembrini. Ebaseaduslikuks kalapüügiks soetasid Janek Prits, Aivo Filippov, Anneli Naadel, Margus Ootsing, Margus Ratnik ja Veikko Vulf mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF247; neil puudus kalapüügiõigus, kala püüdes sulgesid nad mitmel korral Ahja ja Koosa jõgede suudmed täielikult, kasutasid kalapüügil Aivar Otsalt’ilt saadud seadet, millega oli võimalik kalu püüda elektriga. Eeltoodud tegevusega rikkus Veikko Vulf Kalapüügiseaduse § 6 sätteid, mille kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel; Kalapüügiseaduse § 20 lg 4 ja Kalapüügieeskirja § 11 p 1 sätteid, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kala püük elektriga; Kalapüügieeskirja § 11 p 2,3 sätteid, mille kohaselt ei tohi sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, vabaks tuleb jätta väina või 27 28 veekogu ristlõike sügavaim osa, ning kasutada ei tohi nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Sellega pani Veikko Vulf toime
jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi nõuete rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale ning jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise ja püügi ebaseadusliku korraldamise. • rikkudes relvaseaduse § 32 ja 34 sätteid, mille kohaselt on isikul vajalik relva ja laskemoona soetamiseks ja omamiseks vastav luba, 05.09.2008.a. käitles Tartumaal Pedja- ja Emajõel koos Margus Ootsing’u, Aivo Filippovi, Anneli Naadeli ja Janek Pritsiga vintpüssi Ural Г-353 kal 5,6 mm; Sellega pani Veikko Vulf toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ebaseadusliku käitlemise grupi poolt. rikkudes Relvaseaduse § 22 lg 41 sätteid, mille kohaselt annab helisummuti omandamiseks õiguse relvaluba, millele on kantud sportrelv ning helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja helisummuti võib kinnitada tulirelvale ainult lasketiirus, 05.09.2008.a. käitles Tartumaal Emajõel koos Margus Ootsingu, Aivo Filippovi, Anneli Naadeli ja Janek Pritsiga tulirelva helisummutit. Sellega pani Veikko Vulf toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise. •
lg 2 p 3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks Veikko Vulf’ile 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 04.05.2009.a. kuni kohtuotsuse kuulutamiseni.
alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Veikko Vulf 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 28 29 viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Aivo Filippov’it süüdistatakse selles, et tema töötades Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektorina, s.o. olles ametiisik
Tartus grupis koos sama talituse komissari Janek Prits’i, politseijuhtivinspektorite Veikko Vulf’i ja Margus Ootsing’uga neile usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara 7000.- krooni suuruses summas, mille eest ostsid nende kasutuses olevale paadile „Ideal 500“ reg nr VLF-247 lisavarustust: kajaloodi, pilsipumba, neli päästevesti, sigaretisüütajad ja lülititebloki, relvahoidja; • 29.04.2009.a. aitas kaasa Lõuna Politseiprefektuuri Tartu kriminaaltalituse komissar Janek Pritsi poolt 120 liitri Lõuna Politseiprefektuuri kütuse omastamisele summas 1600 krooni, mida kasutati Aivar Otsalti mootorpaadis. Aivo Filippovi tegevus seisnes selles, et olles teadlik kütuse tankimisest prefektuuri kütusekaardiga, tõstis ta kaks kanistrit 60 liitri kütusega Lõuna Politseiprefektuuri autoparklas sõiduautost Renault Megane XXX XXX sõiduautosse Škoda Superb XXXXXX ning toimetas kütust täis kanistrid Aivar Otsalti suvilasse Valga maakonnas Pikasillas, kus tõstis need suvila ja kuuri vahelisele alale. Sellega pani Aivo Filippov toime
isikule usaldatud muu võõra vara korduva ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise, mis oli toimepandud ametiisiku poolt ja grupis. • ajavahemikul 2008.a. II pool kuni 03.05.2009.a. korraldas Tartus, TartuJõgeva- ja Valgamaal koos Janek Prits’i, Anneli Naadel’i, Margus Ootsing’u, Margus Ratnik’u ja Veikko Vulf’iga ebaseaduslikku jahiuluki küttimist ja kalapüüki, küttis vähemalt 5 sinikael-parti, 20 metskitse, 2 kobrast, 1 rebase, 1 kodukaku ja 1 kõrvukrätsa ning püüdis vähemalt 2 säinast, 1 karpkala, 31 latikat, millega tekitasid keskkonnale kahju vähemalt 131050.- krooni suuruses summas, so olulise kahju. Ebaseadusliku jahipidamise korraldasid ülalloetletud isikud järgmiselt: neil puudusid kõik jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus, jahil käisid nad õhtusel või pimedal ajal; jahti pidasid nad ebaseaduslike relvadega ja relvaga, mis ei olnud tunnistatud jahirelvaks; nad ajasid mootorsõidukiga ulukit taga, lasid ulukeid mootorsõidukist, sh mootorpaadist; pidasid jahti kunstliku valgusallika abil ja kasutasid jahipidamisel summutit; jahil käimiseks soetasid nad endale sõiduki Opel Frontera reg nr XXX XXX ja mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF-247; sõidukis Opel Frontera olid: Janek Prits, kelle ülesandeks oli loomade ja lindude laskmine; Anneli Naadel, kes juhtis sõidukit; Veikko Vulf, kes juhtis sõidukit või luges kaarti; Aivo Filippov ja Margus Ootsing, kes näitasid valgust ning otsisid metsast üles lastud loomad ja linnud, pakkisid need mustadesse kilekottidesse ning panid kilekotid tee äärde ja andsid koti asukohast teada teises autos olnud isikutele. Esimesele sõidukile Opel Frontera järgnes alati teine sõiduk, milleks kasutati erinevaid Lõuna Politseiprefektuuri 29 30 ametiautosid. Teises autos olijate ülesandeks oli informeerida esimeses autos olnud isikuid kõrvalistest isikutest, mööduvatest sõidukitest jm asjaoludest, mis oleksid võinud häirida ebaseaduslikku jahti; kokku korjata tee kõrvale jäetud lastud loomadega kilekotid ning nende toimetamine Margus Ratnik’u elukohta, kus toimus loomade nülgimine, liha jagamine, nahkade kogumine ja säilitamine jms; teises autos olid Margus Ratnik, aeg-ajalt Margus Ootsing ja Aivo Filippov; jahti pidasid nad ka erinevatel Lõuna-Eesti jõgedel mootorpaadist, kusjuures loomi ja linde lasksid Janek Prits ja/või Veikko Vulf, teised näitasid pimedal ajal lastavate loomade leidmiseks valgust ning kogusid lastud loomad ja linnud kokku. Eeltoodud tegevusega rikkus Aivo Filippov Jahiseaduse § 29, 34, 35, 36 nõudeid, mille kohaselt ei olnud Aivo Filippov’il ühtegi jahipidamisõigust tõendavat dokumenti; Jahiseaduse 39 lg 2 sätteid, mille kohaselt peab jahipidamisel kasutatav relv olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras; 40 lg 2 p 4, 5,7 sätteid, mille kohaselt on keelatud pidada jahti mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil, kunstliku valgusallika abil ja helisummutit kasutades; Jahiseaduse § 44 lg 2,3 sätteid, mille kohaselt tohib kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni; Jahieeskirja § 1 lg 24 sätteid, mille kohaselt võib metskitsele pidada jahti 01.juunist kuni 31.detsembrini. Ebaseaduslikuks kalapüügiks soetasid Janek Prits, Aivo Filippov, Anneli Naadel, Margus Ootsing, Margus Ratnik ja Veikko Vulf mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF247; neil puudus kalapüügiõigus, kala püüdes sulgesid nad mitmel korral Ahja ja Koosa jõgede suudmed täielikult. Eeltoodud tegevusega rikkus Aivo Filippov Kalapüügiseaduse § 6 sätteid, mille kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel; Kalapüügieeskirja § 11 p 2,3 sätteid, mille kohaselt ei tohi sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa, ning kasutada ei tohi nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Sellega pani Aivo Filippov toime
jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi nõuete rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale ning jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise ja püügi ebaseadusliku korraldamise. • rikkudes relvaseaduse § 32 ja 34 sätteid, mille kohaselt on isikul vajalik relva ja laskemoona soetamiseks ja omamiseks vastav luba, 05.09.2008.a. käitles Tartumaal Pedja- ja Emajõel koos Margus Ootsing’u, Veikko Vulfi, Anneli Naadeli ja Janek Pritsiga vintpüssi Ural Г-353 kal 5,6 mm. Sellega pani Aivo Filippov toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ebaseadusliku käitlemise grupi poolt. rikkudes Relvaseaduse § 22 lg 41 sätteid, mille kohaselt annab helisummuti omandamiseks õiguse relvaluba, millele on kantud sportrelv ning helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja helisummuti võib kinnitada tulirelvale ainult lasketiirus, 05.09.2008.a. käitles Tartumaal Emajõel koos Margus Ootsingu, Veikko Vulfi, Anneli Naadeli ja Janek Pritsiga tulirelva helisummutit. Sellega pani Aivo Filippov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise. • 30 31
lg 2 p 1,3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks Aivo Filippov’ile 1 (üks) aasta 2 ( kaks ) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 05.05.2009.a. kuni kohtuotsuse kuulutamiseni.
alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Aivo Filippov 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Margus Ootsing’ut süüdistatakse selles, et tema töötades Lõuna Politseiprefektuuri Tartu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektorina, so olles ametiisik
mõttes, • aitas koos Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna ülemkomissaride Rauno Võsaste ja R.K. 2008.a. detsembrikuus Tartus Riia 132 kaasa Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse komissar Janek Prits’i ja Kriminaalosakonna politseidirektor Arved Ant’i poolt nendele usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara omastamisele 14 391.- krooni suuruses summas, mille kinkisid ametist lahkuvale Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekt Aivar Otsaltile. Olles teadlik, et Janek Prits ja Arved Ant kasutavad Aivar Otsaltile kinkimiseks Lõuna Politseiprefektuuri sularaha, koostas raha fiktiivseks mahakandmiseks 19.12.2008 Janek Pritsile allakirjutamiseks ettekande väidetava fotoobjektiivi ostmiseks, mida tegelikult ei ostetud; • omastas aprillis 2009.a. Tartus grupis koos sama talituse komissari Janek Prits’i, politseijuhtivinspektorite Veikko Vulf’i ja Aivo Filippov’iga neile usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara 7000.- krooni suuruses summas, mille eest ostsid nende kasutuses olevale paadile „Ideal 500“ reg nr VLF-247 lisavarustust: kajaloodi, pilsipumba, neli päästevesti, sigaretisüütajad ja lülititebloki, relvahoidja. 31 32 Sellega pani Margus Ootsing toime
isikule usaldatud muu võõra vara korduva ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise, mis oli toimepandud ametiisiku poolt ja grupis. • ajavahemikul 2008.a. II pool kuni 03.05.2009.a. korraldas Tartus, Tartu-Jõgeva- ja Valgamaal koos Janek Prits’i, Anneli Naadel’i, Aivo Filippov’i, Margus Ratnik’u ja Veikko Vulf’iga ebaseaduslikku jahiuluki küttimist ja kalapüüki, küttis vähemalt 5 sinikael-parti, 20 metskitse, 2 kobrast, 1 rebase, 1 kodukaku ja 1 kõrvukrätsa ning püüdis vähemalt 2 säinast, 1 karpkala, 31 latikat, millega tekitasid keskkonnale kahju vähemalt 131050.- krooni suuruses summas, so olulise kahju. Ebaseadusliku jahipidamise korraldasid ülalloetletud isikud järgmiselt: neil puudusid kõik jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus, jahil käisid nad õhtusel või pimedal ajal; jahti pidasid nad ebaseaduslike relvadega ja relvaga, mis ei olnud tunnistatud jahirelvaks; nad ajasid mootorsõidukiga ulukit taga, lasid ulukeid mootorsõidukist, sh mootorpaadist; pidasid jahti kunstliku valgusallika abil ja kasutasid jahipidamisel summutit; jahil käimiseks soetasid nad endale sõiduki Opel Frontera reg nr XXX XXX ja mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF-247; sõidukis Opel Frontera olid: Janek Prits, kelle ülesandeks oli loomade ja lindude laskmine; Anneli Naadel, kes juhtis sõidukit; Veikko Vulf, kes juhtis sõidukit või luges kaarti; Aivo Filippov ja Margus Ootsing, kes näitasid valgust ning otsisid metsast üles lastud loomad ja linnud, pakkisid need mustadesse kilekottidesse ning panid kilekotid tee äärde ja andsid koti asukohast teada teises autos olnud isikutele. Esimesele sõidukile Opel Frontera järgnes alati teine sõiduk, milleks kasutati erinevaid Lõuna Politseiprefektuuri ametiautosid. Teises autos olijate ülesandeks oli informeerida esimeses autos olnud isikuid kõrvalistest isikutest, mööduvatest sõidukitest jm asjaoludest, mis oleksid võinud häirida ebaseaduslikku jahti; kokku korjata tee kõrvale jäetud lastud loomadega kilekotid ning nende toimetamine Margus Ratnik’u elukohta, kus toimus loomade nülgimine, liha jagamine, nahkade kogumine ja säilitamine jms; teises autos olid Margus Ratnik, aeg-ajalt Margus Ootsing ja Aivo Filippov; jahti pidasid nad ka erinevatel Lõuna-Eesti jõgedel mootorpaadist, kusjuures loomi ja linde lasksid Janek Prits ja/või Veikko Vulf, teised näitasid pimedal ajal lastavate loomade leidmiseks valgust ning kogusid lastud loomad ja linnud kokku. Eeltoodud tegevusega rikkus Margus Ootsing Jahiseaduse § 29, 34, 35, 36 nõudeid, mille kohaselt ei olnud Margus Ootsing’ul ühtegi jahipidamisõigust tõendavat dokumenti; Jahiseaduse 39 lg 2 sätteid, mille kohaselt peab jahipidamisel kasutatav relv olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras; 40 lg 2 p 4, 5,7 sätteid, mille kohaselt on keelatud pidada jahti mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil, kunstliku valgusallika abil ja helisummutit kasutades; Jahiseaduse § 44 lg 2,3 sätteid, mille kohaselt tohib kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni; Jahieeskirja § 1 lg 24 sätteid, mille kohaselt võib metskitsele pidada jahti 01.juunist kuni 31.detsembrini. Ebaseaduslikuks kalapüügiks soetasid Janek Prits, Aivo Filippov, Anneli Naadel, Margus Ootsing, Margus Ratnik ja Veikko Vulf mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF247; neil puudus kalapüügiõigus, kala püüdes sulgesid nad mitmel korral Ahja ja 32 33 Koosa jõgede suudmed täielikult, kasutasid kalapüügil Aivar Otsalt’ilt saadud seadet, millega oli võimalik kalu püüda elektriga. Eeltoodud tegevusega rikkus Margus Ootsing Kalapüügiseaduse § 6 sätteid, mille kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel; Kalapüügiseaduse § 20 lg 4 ja Kalapüügieeskirja § 11 p 1 sätteid, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kala püük elektriga; Kalapüügieeskirja § 11 p 2,3 sätteid, mille kohaselt ei tohi sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa, ning kasutada ei tohi nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Sellega pani Margus Ootsing toime
jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi nõuete rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale ning jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise ja püügi ebaseadusliku korraldamise. • rikkudes Relvaseaduse § 32 ja 34 sätteid, mille kohaselt on isikul vajalik relva ja laskemoona soetamiseks ja omamiseks vastav luba, 05.09.2008.a. käitles Tartumaal Pedja- ja Emajõel koos Veikko Vulfi, Aivo Filippovi, Anneli Naadeli ja Janek Pritsiga vintpüssi Ural Г-353 kal 5,6 mm. Sellega pani Margus Ootsing toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ebaseadusliku käitlemise grupi poolt. rikkudes Relvaseaduse § 22 lg 41 sätteid, mille kohaselt annab helisummuti omandamiseks õiguse relvaluba, millele on kantud sportrelv ning helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja helisummuti võib kinnitada tulirelvale ainult lasketiirus, 05.09.2008.a. käitles Tartumaal Emajõel koos Veikko Vulfi, Aivo Filippovi, Anneli Naadeli ja Janek Pritsiga tulirelva helisummutit. Sellega pani Margus Ootsing toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise. •
lg 2 p 1,3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks Margus Ootsing’ule 1 ( üks ) aasta vangistust
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 06.05.2009.a. kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. 33 34
alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Margus Ootsing 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Anneli Naadel’it süüdistatakse selles, et tema • ajavahemikul 2008.a. II pool kuni 03.05.2009.a. korraldas Tartus, Tartu-Jõgeva- ja Valgamaal koos Janek Prits’i, Veikko Vulf’i, Aivo Filippov’i, Margus Ratnik’u ja Margus Ootsing’uga ebaseaduslikku jahiuluki küttimist ja kalapüüki, küttis vähemalt 5 sinikael-parti, 20 metskitse, 2 kobrast, 2 kährikut, 1 rebase, 1 kodukaku ja 1 kõrvukrätsa ning püüdis vähemalt 2 säinast, 1 karpkala, 31 latikat, millega tekitasid keskkonnale kahju vähemalt 131050.-krooni suuruses summas, so olulise kahju. Ebaseadusliku jahipidamise korraldasid ülalloetletud isikud järgmiselt: neil puudusid kõik jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus, jahil käisid nad õhtusel või pimedal ajal; jahti pidasid nad ebaseaduslike relvadega ja relvaga, mis ei olnud tunnistatud jahirelvaks; nad ajasid mootorsõidukiga ulukit taga, lasid ulukeid mootorsõidukist, sh mootorpaadist; pidasid jahti kunstliku valgusallika abil ja kasutasid jahipidamisel summutit; jahil käimiseks soetasid nad endale sõiduki Opel Frontera reg nr XXX XXX ja mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF-247; sõidukis Opel Frontera olid: Janek Prits, kelle ülesandeks oli loomade ja lindude laskmine; Anneli Naadel, kes juhtis sõidukit; Veikko Vulf, kes juhtis sõidukit või luges kaarti; Aivo Filippov ja Margus Ootsing, kes näitasid valgust ning otsisid metsast üles lastud loomad ja linnud, pakkisid need mustadesse kilekottidesse ning panid kilekotid tee äärde ja andsid koti asukohast teada teises autos olnud isikutele. Esimesele sõidukile Opel Frontera järgnes alati teine sõiduk, milleks kasutati erinevaid Lõuna Politseiprefektuuri ametiautosid. Teises autos olijate ülesandeks oli informeerida esimeses autos olnud isikuid kõrvalistest isikutest, mööduvatest sõidukitest jm asjaoludest, mis oleksid võinud häirida ebaseaduslikku jahti; kokku korjata tee kõrvale jäetud lastud loomadega kilekotid ning nende toimetamine Margus Ratnik’u elukohta, kus toimus loomade nülgimine, liha jagamine, nahkade kogumine ja säilitamine jms; teises autos olid Margus Ratnik, aeg-ajalt Margus Ootsing ja Aivo Filippov; jahti pidasid nad ka erinevatel Lõuna-Eesti jõgedel mootorpaadist, kusjuures loomi ja linde lasksid Janek Prits ja/või Veikko Vulf, teised näitasid pimedal ajal lastavate loomade leidmiseks valgust ning kogusid lastud loomad ja linnud kokku. Eeltoodud tegevusega rikkus Anneli Naadel Jahiseaduse § 29, 34, 35, 36 nõudeid, mille kohaselt ei olnud Anneli Naadel’il ühtegi jahipidamisõigust tõendavat dokumenti; Jahiseaduse 39 lg 2 sätteid, mille kohaselt peab jahipidamisel kasutatav relv olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras; 40 lg 2 p 4, 5,7 sätteid, mille kohaselt on keelatud pidada jahti mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil, 34 35 kunstliku valgusallika abil ja helisummutit kasutades; Jahiseaduse § 44 lg 2,3 sätteid, mille kohaselt tohib kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni; Jahieeskirja § 1 lg 24 sätteid, mille kohaselt võib metskitsele pidada jahti 01.juunist kuni 31.detsembrini. Ebaseaduslikuks kalapüügiks soetasid Janek Prits, Aivo Filippov, Anneli Naadel, Margus Ootsing, Margus Ratnik ja Veikko Vulf mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF247; neil puudus kalapüügiõigus, kala püüdes sulgesid nad mitmel korral Ahja ja Koosa jõgede suudmed täielikult, kasutasid kalapüügil Aivar Otsalt’ilt saadud seadet, millega oli võimalik kalu püüda elektriga. Eeltoodud tegevusega rikkus Anneli Naadel Kalapüügiseaduse § 6 sätteid, mille kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel; Kalapüügiseaduse § 20 lg 4 ja Kalapüügieeskirja § 11 p 1 sätteid, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kala püük elektriga; Kalapüügieeskirja § 11 p 2,3 sätteid, mille kohaselt ei tohi sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa, ning kasutada ei tohi nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Sellega pani Anneli Naadel toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi nõuete rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale ning jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise ja püügi ebaseadusliku korraldamise. • 05.09.2008.a. käitles Tartumaal Pedja- ja Emajõel koos Aivo Filippovi, Margus Ootsingu, Veikko Vulfi ja Janek Pritsiga vintpüssi Ural Г-353 kal 5,6 mm; • 22.04.2009.a. toimetas Tartumaal laagrist Janek Pritsile tema asukohta ühelasulise jahipüssi IŽ-18E nr C71395 koos laskemoonaga. Eeltoodud tegevusega rikkus Anneli Naadel Relvaseaduse § 32 ja 34 sätteid, mille kohaselt on isikul vajalik relva ja laskemoona soetamiseks ja hoidmiseks vastav luba. Sellega pani Anneli Naadel toime
lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda ja grupi poolt. • 05.09.2008.a. käitles Tartumaal Emajõel koos Aivo Filippovi, Margus Ootsingu, Veikko Vulfi ja Janek Pritsiga tulirelva helisummutit. Eeltoodud tegevusega rikkus Anneli Naadel Relvaseaduse § 22 lg 41 sätteid, mille kohaselt annab helisummuti omandamiseks õiguse relvaluba, millele on kantud sportrelv ning helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja helisummuti võib kinnitada tulirelvale ainult lasketiirus. Sellega pani Anneli Naadel toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust
lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust 35 36
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks Anneli Naadel’ile 10 ( kümme ) kuud vangistust
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.05.05.05.2009.a., s.o. 2 (kaks) ööpäeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust
lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Anneli Naadel 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. R.K. ’a süüdistatakse selles, et tema • ajavahemikul 05.-17.05.2009.a, omamata jälitustegevuseks seaduslikku alust, grupis koos Olle Savi’ga Aivar Otsalt’i korraldusel kogus Tartu linnas varjatult andmeid Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekt Tarmo Kohv’i kohta (soovis tuvastada Tarmo Kohv’i elukohta Tartus ja Pärnu linnas) ning jälgis varjatult Tarmo Kohv’i Tartu linnas ja Pärnu linnas selleks, et koguda andmeid Tarmo Kohv’i poolt ametiauto kasutamise kohta ja fotografeerida Tarmo Kohv’i poolt ametiauto kasutamist. Seega teostas R.K. eraviisiliselt JätS § 12 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud jälitustoiminguid, so andmete varjatud kogumine ja varjatud jälgimine. Sellega pani R.K. toime
jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise inimese jälgimise tema kohta andmete kogumise eesmärgil. • töötades Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna ülemkomissarina, so olles ametiisik
mõttes, aitas koos Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna ülemkomissar Rauno Võsaste ja Tartu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektori Margus Ootsing’uga 2008.a. detsembrikuus Tartus Riia 132 kaasa Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse komissar Janek Prits’i ja Kriminaalosakonna politseidirektor Arved Ant’i poolt nendele usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara omastamisele 14 391.- krooni suuruses summas, kinkides eeltoodud rahasumma ametist lahkuvale Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekt Aivar Otsalt’ile. R.K. oli nimetatud summas sularaha kinkimise otsustamise juures ning olles seega teadlik, et Janek Prits ja Arved Ant kasutavad Aivar Otsalt’ile kinkimiseks Lõuna Politseiprefektuuri sularaha, milline oli maha kantud fiktiivsete dokumentide alusel 19.12.2008.a. väidetava fotoobjektiivi ostmiseks (mida tegelikult ei ostetud), kinnitas oma allkirjaga sellele vaatamata 23.12.2008.a. Tartu Kriminaaltalituse 2008.a. detsembrikuu rahaliste vahendite kulutamise koondaruande. Sellega pani R.K. toime
isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisele kaasaaitamise, mis oli toimepandud isikute grupis ja ametiisikute poolt. • omamata Relvaseaduse §-des 32 ja 34 käsitletud relvasoetamisluba ja relvaluba: 36 37 - omandas 2008.a. lõpus-2009.a. alguses Tartus Riia 132 hoone ees Janek Pritsilt 5,6 mm kaliibriga vintpüssi Ural T-353, mida hoidis enda elukohas XXXX kinnistul ja alates 04.05.2009.a. Vello Tattar’ile kuuluval kinnistul asukohaga XXX küla kuni 19.05.2009.a.; - omandas eeluurimisega kindlaks tegemata ajal Tartus püstoli TT numbriga IIC1968 olulised osad, mida hoidis oma töökabinetis Tartus Riia 132 ja Vello Tattar’ile kuuluval kinnistul asukohaga XXX küla kuni 19.05.2009.a. - omandas eeluurimisega kindlaks tegemata ajal ja kohas 21 cal .22LR (5,6 mm) padrunit ja 23 7,62x25mm püstolipadrunit TT, mida hoidis oma töökabinetis Tartus Riia 132 ja Vello Tattar’ile kuuluval kinnistul asukohaga XXX küla kuni 19.05.2009.a. - mais 2009.a. toimetas XXX majast Aivar Otsalti korraldusel oma elukoha kinnistule asukohaga XXX tk 7,92 mm kaliibriga Mauser’i vintpüssipadrunit ja hoidis neid seal kuni 21.05.2009.a. Eeltoodud tegevusega rikkus R.K. Relvaseaduse § 32 ja 34 sätteid, mille kohaselt on isikul vajalik relva ja laskemoona soetamiseks ja omamiseks vastav luba. Sellega pani R.K. toime
tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda. • omandas 2008.a. lõpus-2009.a. alguses Tartus Riia 132 hoone ees Janek Pritsilt tulirelva helisummuti SAK FIN PAT, mida hoidis Vello Tattar’ile kuuluval kinnistul asukohaga XXX küla kuni 19.05.2009.a. Eeltoodud tegevusega rikkus R.K. Relvaseaduse § 22 lg 4 sätteid, mille kohaselt annab helisummuti omandamiseks õiguse relvaluba, millele on kantud sportrelv ning helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja helisummuti võib kinnitada tulirelvale ainult lasketiirus. Sellega pani R.K. toime
tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust rahalist karistust 70 (1 päevamäär = 469.krooni) päevamäära, s.o.32 830.- krooni
lg 3 - 201 lg 2 p 3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 70 päevamäära, s.o. 32 830.-krooni
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 60 päevamäära, s.o. 28 140.- krooni
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 30 päevamäära, s.o. 14 070.- krooni
’ile rahalist karistust 200 päevamäära, s.o. 93 800.- krooni 37 38
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.21.05.2009.a., s.o. 3 (kolm) ööpäeva, millele vastab 9 (üheksa) rahalise karistuse päevamäära, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 191 (ükssada üheksakümmend üks) päevamäära, s.o. 89 579.- (kaheksakümmend üheksa tuhat viissada seitsekümmend üheksa) krooni riigituludesse.
22 395.- krooni 08.12.2009.a. 22 395.- krooni 08.03.2010.a. 22 395.- krooni 08.06.2010.a. 22 394.- krooni Arved Ant’i süüdistatakse selles, et tema, töötades Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna politseidirektorina, so olles ametiisik
detsembrikuus Tartus Riia 132 isikute grupis koos Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse komissar Janek Prits’iga ülemkomissaride R.K. ’i ja Rauno Võsaste ning Tartu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektori Margus Ootsing’u kaasabil neile usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara 14 391.-krooni suuruses summas, mille kinkisid ametist lahkuvale Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekt Aivar Otsalt’ile. Sellega pani Arved Ant toime
isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise ametiisiku ja grupi poolt.
lg 2 p 3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 80 päevamäära (1 PM= 930 krooni), s.o. 74 400.- krooni.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus viibitud aeg 27.05.2009.a., so 1 (üks) ööpäev, millele vastab 3 (kolm) rahalise karistuse päevamäära, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 77 päevamäära rahalist karistust, s.o. 71 610.(seitsekümmend üks tuhat kuussada kümme) krooni riigituludesse.
lg 1 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub rahaline karistus 18 päevamäära suuruses summas, s.o. 16 740.- krooni ning 59 päevamäära suurust rahalist karistust (54 870.- krooni suuruses summas) ei pöörata täitmisele, kui Arved Ant 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
4185.- krooni 08.03.2010.a. 4185.- krooni tasumisele kuuluv rahaline karistus tasuda ositi 08.12.2009.a. 4185.- krooni 08.06.2010.a. 4185.- krooni Eduard Vismann’i süüdistatakse selles, et tema, töötades Lõuna Politseiprefektuuri Teenistusosakonna juhtivspetsialistina, kuid täites tulenevalt Lõuna Politseiprefektuuri 30.12.2008.a. käskkirjast nr 570t ja Ida Politseiprefektuuri 27.01.2009.a. käskkirjast nr 9 teenistusülesandeid Ida Politseiprefektuuris, s.o. olles ametiisikuks
mõttes, grupis koos Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti Aivar Otsalt’iga omastasid 2009.a. aprillikuus neile usaldatud Ida Politseiprefektuuri vara 10 000 krooni suuruses summas, tellides selleks OÜ-lt Dorpat fiktiivse arve nagu oleks OÜ Dorpat osutanud Ida Politseiprefektuurile teenust majutamise näol 10 000.- 38 39 krooni suuruses summas ja andes Ida Politseiprefektuuri raamatupidamisele korralduse eeltoodud fiktiivse arve tasumiseks 26.04.2009.a. Tegelikult OÜ Dorpat Ida Politseiprefektuurile teenust ei osutanud ning Aivar Otsalt ja Eduard Vismann tasusid eeltoodud 10 000.- krooniga osaliselt 11.04.2009.a. Dorpat Konverentsikeskuses toimunud Aivar Otsalt’i sünnipäevapeo kulude eest (sünnipäeva kogumaksumus oli 23825.- krooni, millest Aivar Otsalt tasus ise 13 825 krooni ja Ida Politseiprefektuurist omastatud rahaga 10 000.- krooni). Sellega pani Eduard Vismann toime
isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise ametiisiku ja grupi poolt.
lg 2 p 3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 46 (nelikümmend kuus) päevamäära (1 PM= 363 krooni) suuruses summas, s.o. 16 698.- krooni.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.20.05.2009.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust, millele vastab 6 (kuus) rahalise karistuse päevamäära, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 40 (nelikümmend) päevamäära rahalist karistust, s.o.14 520.- (neliteist tuhat viissada kakskümmend) krooni riigituludesse.
3630.- krooni 08.12.2009.a. 3630.- krooni 08.03.2010.a. 3630.- krooni 08.06.2010.a. 3630.- krooni Olle Savi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 11.-17.05.2009.a, omamata jälitustegevuseks seaduslikku alust, grupis koos R.K. ’iga jälgis varjatult Lõuna Politseiprefekt Tarmo Kohv’i Pärnu linnas selleks, et koguda andmeid Tarmo Kohv’i poolt ametiauto kasutamise kohta ja fotografeerida Tarmo Kohv’i poolt ametiauto kasutamist ning fotografeeris Tarmo Kohv’i ametiautot Pärnu linnas. Seega teostas Olle Savi eraviisiliselt JätS § 12 lg 1 p 3 sätestatud jälitustoiminguid, so varjatud jälgimine. Sellega pani Olle Savi toime
jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise inimese jälgimise.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära s.o. 12950 krooni.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.20.05.2009.a., s.o. 2 ( kaks ) päeva vangistust ning Olle Savi’le lõplikult mõistetavaks karistuseks on rahaline karistus 44 päevamäära s.o. 11396 krooni Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 39 40 KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel riigituludesse tasuda menetluskulud: - spetsialistile makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 2), - ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), - asitõendite hävitamiskulu (KrMS § 175 lg 1 p 6), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteos süüdimõistmisel on 10 875.- krooni ja teise astme kuriteos süüdimõistmisel 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179). Süüdistatavate Janek Pritsi, Veikko Vulfi, Margus Ootsingu, Anneli Naadeli kaitsjate esitatud taotlused, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel seoses süüdistatavate töökoha kaotusega ja raske majandusliku olukorraga osa menetluskuludest riigi kanda, rahuldada. Kuna süüdistatavad on varasemalt kriminaalkorras karistamata, siis nende rasket majanduslikku olukorda arvestades peab kohus resotsialiseerumisväljavaadetest lähtudes põhjendatuks sundrahast 6525.- krooni jätta riigi kanda 2000.- krooni. Süüdistatavatest Janek Pritsil, Veikko Vulfil, Margus Ootsingul, Anneli Naadelil tuleb sundrahana riigile tasuda 4525.- krooni. Kaitsjatasu kohtumenetluses Kohtumenetluses esitasid advokaadid Heiki Kuningas, Anne Vissak, Marko Paabumets, Anu Pärtel, Karl Saavo ja Valli Murde kohtule taotlused riigi õigusabi osutamise korras tehtud töö eest kaitsjatasude väljamõistmiseks. Kaitsjate taotlused on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub koefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Kaitsjad osalesid 4 pooltunni ulatuses. Seega: 4(125 x 1,0 ) = 500. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 500.- kroonile käibemaks 18%, see on 500 + 90 = 590. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 590.- krooni nendel kaitsjatel, kellel on üks kaitsealune (Anne Vissak, Marko Paabumets, Anu Pärtel, Karl Saavo). Korra § 8 lg 6 alusel on advokaatide Valli Murde ja Heiki Kuninga (Kuningas), kellel mõlemal on 2 kaitsealust, kaitsjatasu suuruseks 75% eelnimetatud 500.-st kroonist – 375.- krooni. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 375.- kroonile käibemaks 18%, see on 375 + 67,5 = 442,5. 40 41 Advokaatide Valli Murde ja Heiki Kuningas kaitsjatasu suuruseks iga kaitsealuse eest eraldivõetuna on 442 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 41
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.