1-10-6747/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-6747 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Heinar Nukka kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsari (Kutsar) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Heinar Nukka kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsari määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 22.02.2011 otsusega mõisteti H. Nukka süüdi KarS §-de 121, 141 lg 2 p 1, 6, 142 lg 2 p 1, 2, 1431 lg 2 p 1, 2, 179 lg 1 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades 4 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus on 07.12.2009 ja lõpp 07.12.
4. Tartu Maakohtu 17.10.2012 määrusega jäeti H. Nukka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab H. Nukka karistust seksuaalkuritegude ja kehalise väärkohtlemise eest. Süüdimõistetu on varasemalt kriminaalhooldusel olnud, kuid rikkus kontrollnõudeid, mistõttu pöörati vangistus täitmisele. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud 8 korral, neist üks on kehtiv distsiplinaarkaristus. Süüdimõistetu töötab Tartu Vanglas XXXX . H. Nukkal on meditsiiniosakonna poolt diagnoositud alkoholi tarvitamisest tingitud XXXX- ja XXXX. Tema poolt toimepandud kuriteod viitavad impulsiivsusele ja agressiivsusele ning vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik lastele. Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust seisukohast nähtub, et kinnipeetaval on katkenud suhted päritoluperekonnaga. Vangistuses viibimise ajal on tal säilinud kontakt sõbra A.T. , kelle juurde XXX külla ta kavatseb elama asuda. Vangistuses viibides ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi, ta ei mõista oma süüd toimepandud kuritegudes, mistõttu puudub tal ka motivatsioon oma käitumist muuta. Maakohus tõi välja, et H. Nukka on vangistusse saabudes hoolitsenud, et tal oleksid olemas elamiseks vajalikud rahalised vahendid, kuid pärast vanglast vabanemist puudub tal töökoht. Maakohus leidis, et arvestades eelkõige Heinar Nukka poolt toimepandud kuritegude asjaolusid oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik ning ei vastaks karistuse mõistmise üldpreventiivsetele eesmärkidele. Maakohtu hinnangul ei vasta ärakantud karistusaeg toimepandud esimese astme kuritegude raskusele. Maakohus märkis, et H. Nukka karistust on KrMS § 238 lg 2 alusel juba vähendatud 1/3 võrra. Maakohus leidis, et kuivõrd H. Nukka oma süüd ei tunnista või vähemalt püüab seda pisendada, ei saa asuda ka seisukohale, et ta on oma tegudest aru saanud ja võimeline end parandama. Ka vangistuses viibides ei ole H. Nukka käitunud õiguskuulekalt. Maakohus leidis, et süüdimõistetu saab oma positiivseid tulevikuplaane realiseerida ka tähtaegse vabanemise korral. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu H. Nukka kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H. Nukka vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H. Nukka kaitsja hinnangul ei ole maakohus kaalunud kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning kohus ei ole oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Määruskaebuse kohaselt on H. Nukkat karistatud mitmete kuritegude toimepanemise eest, kuid tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et teda karistati KarS § 141 lg 2 sanktsiooni alammääras, milles väljendus kohtu hinnang H. Nukka poolt toimepandud kuritegude asjaoludele. Seega ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul käesoleval ajal, s.o ca 3 aastat pärast kuritegude toimepanemist, põhjust arvata, et vabanedes jätkaks H. Nukka kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele jääks H. Nukka tingimisi enne tähtaega vabanemise korral kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, mis omakorda peaks tagama tema seaduskuuleka käitumise. Kaitsja märgib, et H. Nukka on vanglas viibitud aja jooksul saanud distsiplinaarkorras karistada, kuid kehtivaid karistusi on vaid üks, mis on määratud ligi pool aastat tagasi. Eeltoodut arvestades ei ole määruskaebuse kohaselt põhjust väita, et tegemist oleks isikuga, kes ei austa vangla sisekorda. Määruskaebuse kohaselt peab kohus konkreetse isiku puhul otsustama, kas karistus on saavutanud oma eesmärgi, mistõttu maakohtu viited karistuse üldpreventatiivsetele eesmärkidele ei ole asjakohased. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et olukord, kus pärast vabanemist jääb süüdimõistetu järelevalve alla ning tema liikumine ja tegevus on pikema aja jooksul kontrollitav, täidab karistuse eesmärke tunduvalt paremini kui vabanemine pärast vangistuse täielikku ärakandmist. Määruskaebuse kohaselt soovib H. Nukka ennetähtaegsse vabanemise korral asuda elama Tartumaale XXX külla ning leida endale tööd XXXX. Arvestades tema töökogemust ja kvalifikatsiooni on töö leidmine kaitsja hinnangul tõenäoline ning kuni töö leidmiseni on H. Nukkal olemas piisavalt rahalisi vahendeid enda elatamiseks. Eelpool kirjeldatud olukorras ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul põhjust arvata, et H. Nukka võiks jätkata kuritegelikku käitumist. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et H. Nukka vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on H. Nukka tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning H. Nukka tingimisi enne tähtaega mittevabastamist piisavalt põhjendanud.
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et H. Nukka kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja H. Nukka tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud H. Nukka ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad ning hinnates kogumis H. Nukka poolt toimepandud kuritegude iseloomu, isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning vabanemisel eesootavaid tingimusi ja ennetähtaegse vabanemise võimalikke tagajärgi, ei ole ringkonnakohus veendunud, et H. Nukka poolt ärakantud karistus oleks karistuseesmärkide täitmiseks piisav ning ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda.
7. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad H. Nukka kuriteo toimepanemise asjaolud, isik, senine elukäik ja õigusvastane käitumine karistuse kandmise ajal, et tema risk edaspidi kuritegusid toime panna on kõrge. Kuna H. Nukkale seni mõistetud karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma ning tegemist on isikuga, kes on pannud toime mitu rasket seksuaalkuritegu alaealise vastu, leiab ringkonnakohus, et elukoha olemasolu, rahaliste vahendite olemasolu ja varasem töökogemus ei ole piisavad tagamaks tema edaspidist tõsikindlat õiguskuulekust ning õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. Arvestades H. Nukka poolt toimepandud kuritegude iseloomu, ei täidaks ringkonnakohtu hinnangul H. Nukka puhul kriminaalhooldus karistuse eesmärke paremini kui vangistus.
8. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väidetega, et H. Nukka karistamisel sanktsiooni alammääras väljendus kohtu hinnang H. Nukka poolt toimepandud kuritegude asjaoludele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et H. Nukka vabastamine ei oleks arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust ja ärakantud karistusaja pikkust kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et kuna H. Nukka on korduvalt alaealiste suhtes pannud toime raskeid seksuaalkuritegusid, riivaks tema ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Samuti leiab ringkonnakohus vastupidiselt H. Nukka kaitsja määruskaebuses esitatud seisukohale, et nii H. Nukka eelnev elukäik kui ka käitumine vangistuse jooksul viitavad sellele, et ta ei ole oma kuritegude tähendusest aru saanud.
9. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et H. Nukka ei ole oma käitumisega vangistuses tõestanud, et ta suudaks kehtestatud korrast kinni pidada. Ringkonnakohus leiab erinevalt määruskaebuses esitatust, et ka H. Nukka üks kehtiv distsiplinaarkaristus viitab sellele, et talle mõistetud karistus ei ole teda mõjutanud edaspidi õiguskuulekalt käituma. Ringkonnakohtu hinnangul on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses tema õiguskuulekust oluliselt iseloomustavaks asjaoluks, mistõttu ei saa H. Nukka distsiplinaarkaristust pidada väheoluliseks näitajaks.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H. Nukka tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -3- Aarne Sarjas