Obsah (5)
§ 274§ 275§ 64§ 121§ 561-07-7804 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2008. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-07-7804 (07260100537) Kohtunik M
§ 274lg 1 ja 275 järgi üldmenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav M.M.
Kaitsja elukoht: XXXX isikukood:XXXXX Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistamata väärteomenetluse korras karistamata. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Adv.Anne Tammer RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas: süüdi tunnistada M.M.
§ 274
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 12500.-krooni (kaksteist tuhat viissada krooni). Süüdi tunnistada M.M.
§ 275
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o.7500.- krooni (seitse tuhat viissada krooni).
§ 64
lg1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista M.M. ule rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o.12500.(kaksteist tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada otsuse jõustumisel. Välja mõista M.M. ult 6610.10 krooni (kuus tuhat kuussada kümme krooni ja 10 senti) riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Rahalise karistusega mõistetud rahasumma ja kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
- Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või protesti 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 06.02.2008.a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon M.M. ut süüdistatakse selles, et tema - 08.02.2007.a kella 02.20 ajal Tartus Küüni 7 asuva ööklubi „Maasikas“ ees tänaval üritas kinnipidamise ajal küünarnuki ja jalgadega lüüa oma tööülesandeid täitvat Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrullitalituse konstaablit I.O. ’t ning hammustas konstaabel I.O. ’e paremat käsivart läbi jope varruka, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema küünarvarre hammustushaava. Sellega pani M.M. toime
§ 274
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. - 08.02.2007.a alates politsei saabumisest kella 02.20 ajal kuni Tartu Arestimajja toimetamiseni kell 03.10 Tartus Küüni 7 asuva ööklubi „Maasikas“ ees tänaval ja viibides politseiautos solvas oma ametikohustusi täitvaid Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrullitalituse politseikonstaableid I.O. ’t ja J.J. ’t ebatsensuursete sõnadega, sõimates neid „urodideks“ ja „jobudeks“, nimetades politseiametnikke korrumpeerunuteks, ebaausateks, ebaadekvaatseteks politseinikeks, kes teevad kurjategijatega koostööd, samuti tehes märkusi nende nooruse ja kogenematuse kohta, solvates sellega nende au ja väärikust. Sellega pani M.M. toime
§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 2
(10)Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohtuistungil ei tunnistanud M.M. end temale esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav andis kohtus ütlusi selle kohta, et 08.02.2007.a keskööl läksid nad klubisse sünnipäeva tähistama. Enne oli ta proovinud pitsi tekiilat ja paari tunni jooksul paar pokaali veini. Purjus ta ei olnud, kerge joove on 0,76 promilli, tal oli 0,78 promilli, kahest pokaalist veinist ei saa keskmist joovet tulla. Klubis olles teised tarvitasid tekiilat, tema mitte. Ta läks meeste wc-sse, kuna elukaaslane K. oli väsinud, enesetunne oli kehv ja oli läinud meeste wc-sse. Nad leppisid kokku, et saavad fuajees kokku, ta ootas 10 minutit ja hakkas muretsema ning otsustas siseneda meeste wc-sse. Rahvast oli seal vähe, ta ei arvanud, et kedagi segab. Kuna turvamehed olid venelased ja nad üldiselt ei ole sõbralikud, otsustas ta ise vaadata wc-sse. K ta wc-s ei näinud ja kedagi teist ei märganud, kuid ootamatult haaras keegi meest temast kinni ja ründas teda jõuga selja tagant. Ta ei teadnud sel hetkel, kes see on ja sattus paanikasse. Alles siis, kui ta oli wc-st välja tiritud, sai ta aru, et tegu on turvamehega, kuna ta ilmselt nägi mehel silti rinnas. Ta püüdis turvamehele seletada, miks ta wc-sse sisenes, kuid turvad kõnelesid vene keeles ja verbaalselt suhtlust ei olnud. Ta ei saanud aru, miks teda selja tagant rünnati, ta tundis valu, käsivartest pigistati. Ta rabeles ja püüdis vabaneda nende jõulisest haardest. Ta põhjendas korduvalt, miks ta sisenes meeste wc-sse, kuid tema eesti keelset juttu ignoreeriti. Ta tahtis wc-sse tagasi minna, kuid tal ei lastud seda teha, vaid võeti jõuga kinni. Ta õiendas turvade kallal, õigustas ennast, miks ta läks wc-sse, et ta ei teinud midagi valesti. Siis ta püüdis klubisse siseneda, et mitte olla turvadele pinnuks silmas, kuid ka seda ei lubatud tal teha. Talle näidati majareegleid, administraator tuli temaga rääkima, aga ta ei pööranud sellele tähelepanu, kuna too ei teadnud probleemi ja seda, miks ta üritas meeste wc-sse minna. Ta võis administraatorit riidehoiumutiks sõimata, kuna ta oli negatiivse surve all. Arvati, et ta on hirmus purjus. Ta tundis hirmu, oli endast väljas, talle oli ülekohut tehtud. Ta ei olnud agressiivne ega vägivaldne, ei lõhkunud midagi. Ta rabeles, kuna kaks meest kasutasid tema suhtes jõudu. Ta võis kõrgendatud häälel rääkida, et temaga ei tohi niimoodi käituda. Klubisse minnes ta klubi eeskirju ei uurinud. Ta otsustas politsei kutsuda, esitles ennast ja ütles, et turvad ahistavad teda. Kohale tulnud politseinikud temalt dokumente ei küsinud, ta ei oska öelda, kas nime küsisid, juhul kui küsisid, siis ta ütles, et on M.. Politseinikega oli rahulik suhtlemine, kuid talle tundus, et räägib seinaga. Nad küll kuulasid teda, kuid ei rahuldanud tema soovi, et ta saaks K klubis sees ära oodata, vaid kordasid, et ta peab ära minema. Politsei ei põhjendanud, miks ta peab klubist lahkuma. Ta püüdis rääkida, et ei ole korda rikkunud ja ei saa jätta oma inimest üksi klubisse. Politseinikud lohistasid ta seepeale väevõimuga trepist alla. Tal võeti kaenla alt kinni ja viidi politseiautosse, mis oli 1,5 meetri kaugusel klubi uksest. I.O. hoidis teda auto vastas ja väänas käed selja taha, pigistas ta käsi, tehes sellega talle haiget. See süvendas hirmu ja ta tundis ohtu oma elule. Ta tegi ise väljakutse ja ei saanud abi. Ta sai aru, et neil ei ole plaanis teda vabastada. Kui teda kinni hoiti, tuli K välja ja küsis politseinikelt, miks teda kinni hoitakse. Seepeale pandi K asfaldile kõhuli, pandi käerauad peale ja pandi kohe politseiautosse. Turvamehi ta väljas ei näinud. Autosse ta vabatahtlikult ei läinud ja rabeles vastu. Politseinikku ta ei hammustanud, kuna terve aeg hoiti ta käsi selja taga. Kui ta oli aru saanud, et teda lahti ei lasta ka vastu autot suruti, ütles üks politseinikest, et viime ta ära. I.O. lõi teda paremasse jalga, reide ja säärde, mille ta on ära fikseerinud. Ta sai haiget, siis pandi ta autosse ja käerauad peale. Ta tegi märkuse selle kohta, et temaga on ebaõiglaselt käitutud. Siis löödi esiistmel istunud politseiniku poolt rusikaga või lahtise käega vastu ta otsaesist, mis teda mõneks ajaks uimastas. Ta sai löögi vastu nägu nii, et sellest jälge ei jääks. Ta nuttis nii „Maasikas“ olles kui ka väljas ja autos. Kui nad jõudsid arestimaja juurde ja talt käerauad ära võeti, tegi ta meeleheitliku kõne politseisse, kuna tema suhtes kasutati toorest jõudu. Talle ei öeldud, miks ta arestimajja viiakse. Arestimajas ta puhus, näit oli 0,78 milligrammi väljahingatavas õhus. Talle koostati joobeseisundi tuvastamise protokoll. Seejärel viidi ta kambrisse ja lasti järgmisel hommikul kell 9 vabaks. Ta küsis samadelt politseinikelt, miks nii tehti, milles teda süüdistatakse ja miks tema suhtes vägivalda kasutati, mispeale I.O. tõusis, võttis tal käest kinni ja ütles, et kui ta veel midagi küsib, 3
(10)siis paneb ta uuesti luku taha. Ta kommenteeris, et kas sellise toore vägivalla kasutamine on tingitud noorusest ja kogenematusest. J.J. kommenteeris tema löömist nii, et mis see löök siis ära ei olnud. Teda süüdistati alkoholiseaduse § 70 alusel selles, et ta olevast klubi „Maasikas“ ees tuigerdanud ja inimväärikust riivanud. Ta tegi juhtunu suhtes avalduse, põhirõhk oli jõu ja vägivalla kasutamises. Seejärel pöördus ta traumapunkti, kus fikseeriti tal suur verevalum reie ülaosas, keskosas ja külje peal. Sääre peal oli kergem verevalum ja käed olid pigistamisest verevalumites. Avaldusele tuli vastus, et politseinike poolt tema suhtes vägivalla tarvitamist ei ole tuvastatud. Seda otsust ta edasi ei kaevanud. Ta kaebas halduskohtusse politsei tegevuse peale, et teda kinnipidamisel nii koheldi, halduskohtus on menetlus pooleli. Süüdistatav ei osanud seletada, kuidas ühel politseinikul fikseeriti traumapunktis hammustusjälg, pidades võimalikus, et kannatanu ise tekitas selle. Samuti kinnitas süüdistatav, et ta ei ole politseinikke süüdistusaktis loetletud nimedega nimetanud. Süüdistatava kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud ja palub kohtul süüdistatav õigeks mõista. Kaitsja on seisukohal, et süüdistuses toodud väljendid ei ole solvavad, kannatanud ei ole neid väljendeid istungil nimetanud ning vastutus on välistatud, kuna süüdistatav ei kasutanud ebasündsas vormis väljendeid.
§ 274
lg 1 järgi esitatud süüdistus ei vasta süüteokoosseisule, kuna lüüa üritamist ei saa lugeda vägivallateoks. Puuduvad tõendid selle kohta, et M.M. oleks I.O. e käsivart hammustanud. Traumakaart tõendina ei ole usaldusväärne, ladina keeles märgitud diagnoos ei ole arusaadav ega tõlgitud. Kuna I.O. viibis alates kella 03.20-st isiku ja tema asjade läbivaatusel, ei saanud ta olla kell 03.18 TÜ Kliinikumi traumapunktis, dokumentaalselt on tõendatud, et ta viibis sel ajal Tartu Arestimajas. M.M. u vastutus on välistatud, kuna võimuesindaja enda tegevus oli õigusvastane. Riigikohtu 10.01.2008.a otsuses haldusasjas nr 3-31-65-07 on märgitud, et politseiametnike poolt jõu kasutamise regulatsioon on kehtivas õiguses kasin. Õigustloovatest aktidest ei tulene politseiametniku õigust kasutada järelevalvemenetluses füüsilist jõudu kontrollitava dokumendi kättesaamiseks või isiku nime teadasaamiseks. Politseiseadusest ei tulene politseiametniku õigust kasutada jõudu järelevalve teostamisel muudel juhtudel kui politseiametniku ohutuse tagamiseks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et M.M. u tegevus oleks seadnud ohtu ööklubi „Maasikas“ viibinud kahe politseiametniku elu ja tervise või sellise ohu olemasolu oleksid politseiametnikud reaalselt tajunud. Eeltoodud asjaoludel oli jõu rakendamine M.M. u suhtes õigusliku aluse puudumise tõttu õigusvastane. Samuti on Riigikohtu eelnimetatud otsuses märgitud, et erivahendite kasutamine on põhjendatud üksnes juhul, kui muude, leebemate vahendite kasutamise võimalused on ammendatud või sellised vahendid on olukorra eripära arvestades sobimatud. Politseiseaduse §-st 14 lg 6 ei tulenenud kannatanutele õigust kasutada M.M. u suhtes käeraudu, kuna M.M. ei olnud õiguserikkuja, teda ei peetud kinni õiguserikkujana ega toimetatud õiguserikkujana politseisse. Ka M.M. u kainenemisele toimetamine oli õigusvastane, kuivõrd puudusid politseiseaduse § 152 lõigetes 1 ja 3 sätestatud alused. Ainuüksi vaidlemine selle üle, kas isik võib siseneda ööklubisse, ei ole vaadeldav agressiivse käitumisena. Kohus, asja arutanud ning hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et M.M. u süü
§ 274
lg 1 ja § 275 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu I.O. e ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 02.08.2007.a öösel kella 2 paiku said nad väljakutse ööklubi „Maasikas“ juurde, kohale jõudes selgus turvameeste ja töötajate ütlustest, et süüdistatav oli rikkunud korda ja häirinud külastajate rahu ning keeldunud klubist lahkumast. Kui nad klubisse saabusid, rääkis M.M. , et turvamehed ahistavad teda, kuid ei maininud, kuidas. Kannatanu ei näinud turvameeste poolset ahistamist, turvamehed üksnes takistasid M.M. u klubisse sisenemist, kuid mitte füüsiliselt. Samuti rääkis süüdistatav, et ta on klubi külastaja ja ei kavatse klubist lahkuda. Töötajate ja turvameestega vesteldes selgus, et üks külastajaist oli 4
(10)turvameestele öelnud, et meeste wc-s on naine, keegi mees oksendas wc-s ja kui külastaja palus naisel wc-st lahkuda, oli M.M. külastajat sõimanud ebatsensuursete sõnadega, mille peale kutsuti kohale turvamees, kes üritas veenda M.M. ut wc-st lahkuma. M.M. keeldus. Mingil hetkel jõudu kasutades toimetati M.M. wc-st välja fuajeesse, kus M.M. rabeles ennast lahti ja jooksis wc-sse tagasi. Talle mindi teist korda wc-sse järele ja toodi uuesti tagasi fuajeesse. M.M. oli sõimanud turvamehi, külastajat ja garderoobitöötajaid ebatsensuursete sõnadega. Kannatanul ei olnud kahtlust, et M.M. oli purjus, kuna tal olid juures alkoholi lõhnad ja näha koordinatsioonihäired, ka kõne oli häiritud. Nad selgitasid M.M. ule, et klubis olles peab ta järgima klubi sisekorrareegleid ja kui palutakse klubist lahkuda, tuleb seda teha. Nad tahtsid süüdistatava isikut tuvastada, kuna ta oli potentsiaalne korrarikkuja. M.M. keeldus neile oma nime ütlemast, kuigi nad andsid selleks seadusliku korralduse ja selgitasid, et vastasel juhul tuleb ta isik tuvastada arestimajas. M.M. keeldus ikka oma nime ütlemast, õigustades, et ta on jurist ja teab oma õigusi ega kavatse klubist lahkuda. Vestlus kestis pikka aega, M.M. ähvardas neid, et tunneb mõjukaid inimesi ja kui nad teda puutuvad, siis nad politseis enam ei tööta. Nad andsid M.M. ule mitu korda korralduse tulla auto juurde ja kuna ta sellele ei reageerinud, olid nad sunnitud jõudu kasutama. Nad võtsid M.M. ult käte alt kinni ja hakkasid teda klubist välja eskortima, et isik auto juures või vajadusel arestimajas tuvastada. Väljatalutamisel kõndis M.M. ise, kuid osutas vastupanu, üritades end lahti rabeleda ning sõimas ebatsensuursete sõnadega ja ähvardas neid töölt vallandamisega. Auto juures keeldus M.M. autosse istumast ja üritas end lahti rabeleda. Ta oli koos paarimehega politseivormis, M.M. sai aru, et tegemist on politseinikega. Klubist väljus meesterahvas, kes nõudis, et nad M.M. u vabastaks. Mehe jutu peale muutus M.M. veelgi agressiivsemaks. Kannatanu kirjeldas, et süüdistatav üritas teda lüüa jalgade ja küünarnukiga ja kui see ei õnnestunud, hammustas teda läbi jope varruka paremast käest, ta tundis teravat valu. Kuna sel ajal tekkis paarimehel rüselus klubist väljunud mehega, lükkas ta M.M. u jõuga autosse, et paarimehele appi minna. Autos viskas M.M. end selili ja hakkas jalgadega ukse klaasi taguma. Seepeale pani J.J. M.M. ule käerauad peale, kuid viimane ei rahunenud ja nad kinnitasid ta turvavööga istmele. Peale seda jätkas M.M. nende sõimamist, et nad teevad kurjategijatega koostööd, on ebakompetentsed ja ta organiseerib nende töölt vallandamise ning kasutas seejuures kogu aeg ebatsensuurseid sõnu, mis olid talle solvavad ja alandavad. Seejärel transportisid nad M.M. u arestimajja isiku tuvastamiseks, M.M. jätkas nende ähvardamist, helistas mitu korda numbrile 110, väites, et politseinikud ahistavad teda ja nõudis arestimaja juurde ausaid politseinikke. Samuti helistas süüdistatav juhtimiskeskusesse. Nad võtsid talt telefoni arestimaja juures ära. Süüdistataval tuvastati joove, mis oli piisavalt suur, et panna ta kainenema. M.M. keeldus oma asju ära andmast ja minemast kainestuskambrisse. Pika veenmise tulemusel see siiski õnnestus, kuid asju süüdistatavalt ära ei võetud. Nad läksid traumapunkti oma vigastusi fikseerima, tal olid käel marrastused, käe peale pandi mingit ainet, olid muljumisjäljed. Marrastused paranesid paari päevaga, kuid verevalumid olid käe peal mitu kuud. Juhtunu suhtes viidi esialgu läbi väärteomenetlust alkoholiseaduse § 70 alusel, kuid hiljem uute asjaolude selgumisel kvalifitseeriti tegu ümber ja ta taandas ennast menetlusest. Kannatanu J.J. andis kohtus I.O. ega samasisulisi ütlusi. Kannatanu seletas, kuidas nad üritasid ööklubis süüdistatava isikut tuvastada, kuid viimane keeldus seda tegemast ja isikuttõendavat dokumenti näitamast, põhjendades, et neil ei ole õigus temalt midagi nõuda. M.M. ul olid välised alkoholijoobe tunnused. M.M. sai aru, et nad on politseinikud, kuna nad olid politseivormis ja ta esitles ennast. Ta otsustas, et M.M. tuleb klubist välja toimetada, kuna M.M. oli rikkunud klubi eeskirju ja viia ta arestimajja isiku tuvastamiseks. M.M. ei tahtnud klubist väljuda ja osutas neile trepi peal vastupanu, nad viisid ta auto juurde. Süüdistatav keeldus autosse minemast, hakates vastu rabelema ja kasutas ebatsensuurseid sõnu, mis teda isiklikult solvasid. Sel hetkel, kui nad hakkasid süüdistatavat autosse panema, väljus klubist M.M. u peokaaslane, kes hakkas tema tööd takistama. Ta nägi, kuidas I.O. ja M.M. rabelesid, M.M. vehkis käte ja jalgadega. Arestimajas sai ta teada, et süüdistatav oli I.O. t hammustanud. I.O. lükkas jõudu kasutades süüdistatava 5
(10)autosse ja tuli talle appi, kuna ka meesterahvas oli agressiivne. Kui nad olid mehel käed raudu pannud, nägi ta, et M.M. tambib jalgadega vastu autoklaasi. Ta tegi autoukse lahti, tõmbas süüdistatava natuke eemale ja pani ta istuma ning kuna süüdistatav oli agressiivne, kasutas ta käeraudu ja pani tal käed ette kinni. Süüdistatav rabeles edasi ja nad kinnitasid ta turvavööga istme külge. Süüdistatava agressiivsus väljendus neile vastu hakkamises, paarimehe löömises käte ja jalgadega ning politseiauto aknaklaasi jalgadega löömises. Isiku tuvastamiseks sõitsid nad arestimajja, teel arestimajja kordas süüdistatav, et nad ei oska oma tööd teha, on ebakompetentsed ja korrumpeerunud ning teevad pättidega koostööd ja kasutas ebatsensuurseid sõnu. Teda solvasid need väljendid, kuna on oma tööd ausalt teinud. Arestimajas mõõdeti süüdistatava joovet, see võis olla 0,77 milligrammi liitri kohta ja arestimaja töötaja paigutas süüdistatava kainenema. Süüdistatava isik õnnestus kindlaks teha, kui süüdistatav loovutas oma käekoti dokumentidega. Seejärel pöördusid nad traumapunkti, et vigastused üle vaadata. Kannatanu ütlusi süüdistatava poolt talle vigastuste tekitamise kohta kinnitab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaart nr 2172, mille kohaselt diagnoositi 08.02.2007.a I.O. el paremal küünarvarrel hammaste jäljed, diagnoosiks vulnus morsum ante brachii dex, mis tõlkes on parema küünarvarre hammustushaav. Trauma kirjelduse kohaselt 08.02.2007.a kell 02.45 ööklubi „Maasikas“ ees M.M. hammustas I.O. t paremast käsivarrest. Kannatanute ütlused selle kohta, et süüdistatav keeldus enne politseiametnike saabumist allumast turvameeste korraldustele ja ei järginud klubi eeskirju ning hakkas klubist väljatalutamisel politseinikele füüsiliselt vastu, on tõendatud alljärgnevate tunnistajate ütlustega, kes olid 08.02.2007.a öösel klubis „Maasikas“ tööl. Tunnistajad A.P. ja I.K. , kes töötasid klubis „Maasikas“ turvameestena, andsid ühesuguseid ütlusi selle kohta, et 08.02.2007.a öösel umbes kella 2 ajal tuli nende juurde mees, kes ütles, et meeste wc-s on naine, kes ei taha sealt lahkuda. A.P. läks wc-sse ja nägi seal viibivat süüdistatavat, kes oli koos mehega, kes oksendas. Turvamehed palusid süüdistataval wc-st lahkuda, kuid viimane keeldus seda tegemast. Peale teist keeldumist võttis A.P. süüdistataval küünarnukist kinni ja talutas ta wc-st välja. Fuajees sõimles süüdistatav ebatsensuursete sõnadega ja jooksis wc-sse tagasi. Pärast seda läksid tunnistajad koos meeste wc-sse ja viisid süüdistatava uuesti wc-st välja. Nad hoiatasid süüdistatavat, et kui too veel korda rikub, peab ta ööklubist lahkuma. Seepeale süüdistatav lükkas ja tõukas neid ning tormas uuesti wc poole, kuid nad ei lasknud teda enam sinna. A.P. kirjeldas, et süüdistatav oli alkoholijoobes ja agressiivses seisundis, kogu aeg hüsteeritses, solvas neid ja püüdis neid mitu korda lüüa, mille peale nad korduvalt selgitasid, et ta rikub korda. A.P. ütluste kohaselt oli tal järgmisel päeval sinine plekk käel ning I.K. il kael ära kraabitud, kuid nad ei fikseerinud seda, sest see on nende töö. Ka I.K. kinnitas, et kui süüdistatav püüdis tagasi wc-sse minna, oli ta tee peal ees ning süüdistatav lõi talle vastu kaela, seal oli kriimustus. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et nad esitlesid end turvameestena süüdistatavale ja süüdistatav sai aru, et nad on turvamehed, kuna neil on särkidel silt K-valve, rinnale ees- ja perekonnanimi ning turvamees kirjutatud. Tunnistajad kinnitasid ka seda, et näitasid süüdistatavale kodukorra reegleid ja selgitasid, milliste punktide kohaselt peab ta sealt ruumist väljuma. Selle peale hakkas süüdistatav nendega riidlema ja keeldus klubist väljumast. Nad palusid administraatoril veelkord seletada süüdistatavale, et ta peab lahkuma. Peale seda kutsus süüdistatav ise kohale politsei, politseinikud kuulasid kohale jõudes süüdistatava ära. Tunnistajate ütluste kohaselt oli vestlus süüdistatava ja politsei vahel rahulik. Politseinikud palusid süüdistataval asjad võtta ning välja tänavale minna. Edasist nägid tunnistajad läbi turvakaamerate. Tunnistajate ütluste kohaselt oli kaamerast näha, et väljas käitus süüdistatav politsei suhtes agressiivselt ja tõukas politseinikke. Nad läksid välja politseile abi pakkuma. Tunnistajad kirjeldasid, kuidas üks politseinikest pani süüdistatava autosse istuma, kust viimane püüdis välja rabeleda ja lõi jalaga auto ukse pihta. 6
(10)Tunnistaja I.S. , kes on klubi „Maasikas“ vahetusevanem, ütluste kohaselt oli süüdistatav agressiivne ja vehkis kätega, kui turvamehed üritasid süüdistataval kaenla alt kinni võtta. Ta selgitas süüdistatavale, et too rikub klubi reegleid, on agressiivne ja kasutab solvanguid. Süüdistatav ütles talle seepeale, et mis sa garderoobimutt üldse tead. Tunnistaja hinnangul ei olnud süüdistatav kaine, räuskas, sõimas kõiki ja kordas pidevalt, et tema on jurist ja teeb, mis tahab. Kohale saabunud politseinikud palusid süüdistataval klubist lahkuda, mida süüdistatav ei teinud ning siis võtsid politseinikud süüdistataval kaenla alt kinni, mispeale oli süüdistatav agressiivne: lõi jalgadega vastu välisust, mis viib klubi treppideni. Edasist ta ei näinud, kuid turvamehed, kes läksid politseile appi, ütlesid, et süüdistatav oli väljas agressiivne ja hammustas politseinikku. Tunnistaja kinnitas, et klubi eeskirjad on kassa kõrval seina peal raamis ja lamp on juures, et ka pimedas on võimalik lugeda. Nad ütlesid süüdistatavale, et võite neid lugeda. Tunnistaja M.P. , kes töötab klubi „Maasikas“ ettekandjana, andis ütlusi selle kohta, et ööl vastu 08.02.2007.a nägi ta kassas viibides, kuidas kaks turvatöötajat tõid süüdistatava klubist välja. Süüdistatav karjus ja vehkis, kuna tahtis klubisse tagasi saada, kuid teda ei lastud. Süüdistatav karjus kogu aeg, et tema ei ole midagi teinud ja turva ahistab teda. Süüdistatava käitumine oli agressiivne, ta vehkis kätega turvamehe poole. Kui politsei saabus, seletas süüdistatav politseile, et turvamehed segavad teda. Politseinikud palusid süüdistatavat, et ta vabatahtlikult klubist lahkuks ja avalduse kirjutaks, kuid siis muutus süüdistatav ka politseinike vastu agressiivseks ja karjus kõva häälega. Politseinikud viisid süüdistatava kahe vahel jõuga klubist välja. Klubi sisekorraeeskirjad asuvad kassa ja garderoobi kõrval seinal. Tunnistaja K.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et oli 08.02.2007.a klubi garderoobis tööl ja nägi, kuidas süüdistatav toodi turva poolt klubist välja garderoobi ja kassa juurde, neil oli vaidlus. Süüdistatav ropendas, väitis, et on jurist ja temaga on ebaprofessionaalselt käitutud. Turvamees palus süüdistataval lahkuda, kuid süüdistatav väitis, et tal ei ole garderoobinumbrit. Siis käis süüdistatav koos turvamehega klubis ja tuli käekotiga tagasi. Seejärel paluti süüdistataval uuesti lahkuda, süüdistatav kutsus kohale politsei. Politsei palus süüdistataval lahkuda, kuid viimane ei olnud nõus, kuna tema ei ole midagi teinud. Politsei rääkis süüdistatavaga umbes 10 minutit, rääkimine oli rahulik. Vaidluse ajal oli süüdistataval garderoobinumber peos ja ta andis selle alusel jope politseile. Turvameestelt kuulis ta pärast, et väljas oli süüdistatav politseinikku hammustanud. Tunnistaja K.N. on süüdistatava elukaaslane. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et läks 08.02.2007.a klubisse „Maasikas“ süüdistatava ja tema sõbrannadega oma kolmekümnendat juubelit tähistama. Enne tähistasid nad kodus tema sünnipäeva, süües praadi ja tarvitades ka natuke alkoholi – 4 pitsi tekiilat, pitsi suurus oli 2 cl. Klubis nad tantsisid, tarvitasid alkoholi, ta tegi teistele tekiilat välja. Süüdistatav proovis kodus tekiilat, mis talle ei maitsenud ja jõi 2 pokaali veini. Kohtus avaldati tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tarvitasid nad koos süüdistatavaga kodus ja klubis rohkelt tekiilat. Kohtus ütles tunnistaja, et süüdistatav võis ka klubis tekiilat juua, ta ostis alkoholi suhteliselt palju. Kui nad olid klubis paar tundi olnud, nägi süüdistatav, et ta on väsinud ja tegi ettepaneku koju minna. Nad leppisid kokku, et ta võtab baarist enne äraminekut 2 vett ja käib wc-s, kuna tal on natuke halb olla. Wc-s ei näinud ta kedagi. Ta oli 10 minutit wc-s ja läks siis garderoobi juurde, kus ta süüdistatavat enam ei näinud. Talle öeldi, et politsei viis süüdistatava ära. Ta jooksis alla, kuna garderoobinumber oli süüdistatava käes. Klubist väljudes nägi ta politseiautot ja süüdistatavat, kes nuttis ja keda hoiti kinni. Süüdistatav palus end lahti lasta, et koju minna ja proovis õlgadega ennast lahti rabeleda. Ta tegi paar sammu, et vaadata, miks hoitakse süüdistatavat kinni, kui üks politseinikest – J.J. – jooksis tema poole ja ütles, et hoia eemale, oled ohtlik. Ta paisati pikali, näoga asfaldile ja käed pandi seljataha. Kui tuli teine politseiauto, pandi ta sinna ja toimetati arestimajja ning koostati 7
(10)protokoll. Arestimajas pandi ta puhuma, näit oli 0,75 promilli. Eeluurimisel ütles süüdistatav, et politseiauto juures oli süüdistataval sõnasõda politseinikega. Kohtus ütles tunnistaja, et pidas sõnasõja all silmas vaidlust. Patrullilehe koopia kohaselt teostas patrullitoimkond koosseisus J.J. ja I.O. patrulli 07.08.02.2007.a kella 20.00-08.00, patrullilehe lisa kohaselt oli kell 02.20 väljakutse ööklubisse „Maasikas“, kus turvameestel A.P. ja I.K. il on probleem alkoholijoobes M.M. , kes läks klubis meeste wc-sse, skandaalitses turvameestega ning keeldus klubist lahkumast. Politseinikud saabusid sündmuskohal kell 02.21 ja lahkusid kell 03.
- M.M. toimetatud arestimajja kainenema. 08.02.2007.a kell 03.25 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt tuvastati M.M. alkoholijoove 0,78 mg/l, mille alusel paigutati M.M. kainenemisele ning vabastati kainenemiselt 08.02.2007.a kell 07.
- Isiku ja tema asjade läbivaatusel on sedastatud, et väliseid vigastusi ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et tema ei ole kannatanut hammustanud ega politseiametnikke solvanud süüdistuses esitatud väljenditega, ei vasta tõele ja on ümber lükatud kannatanu ütluste ja traumakaardiga. Samuti peab kohus ebausaldusväärseiks süüdistatava elukaaslase K.N. ütlusi, kes on huvitatud asja lahendamisest süüdistatava kasuks. Süüdistatava ja tunnistaja K.N. ütluste ebausaldusväärsust süvendab asjaolu, et nad viibisid sündmuskohal olles alkoholijoobes, mis on fikseeritud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollidega. Võrreldes süüdistatava ütlusi kannatanute ja tunnistajate ütluste ning kirjalike tõenditega, ei ole kohtul kahtlust selles, et süüdistatav kirjeldab toimunud sündmusi ennastõigustavalt enda süüstvabastamise eesmärgil. Kannatanute ütlused haakuvad klubis tööl olnud tunnistajate ütlustega selle kohta, et süüdistatav hakkas füüsiliselt vastu nii teda korrale kutsunud turvameestele kui politseiametnikele. Kannatanud on kohtus andnud sisult ühesuguseid ütlusi, mille paikapidavuses ei ole kohtul alust kahelda, samuti on nende ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus ei nõustu kaitsja poolt väidetuga, et politseiametnike poolt süüdistatava arestimajja toimetamine ning jõu ja käeraudade kasutamine süüdistatava suhtes oli õigusvastane õigusliku aluse puudumise tõttu. Politseiseaduse § 13 lg 1 punkti 1 kohaselt on politseil õigus nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid; punkti 2 kohaselt on politseil õigus ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õiguserikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtluse korral toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks politsei ametiruumi. Politseiseaduse § 152 lg 1 alusel toimetatakse joobeseisundis isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 alusel toimetatakse politsei arestimajja või arestikambri kainestuskambrisse kainenemisele joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes ning kes joobe tõttu on agressiivse käitumisega, märgatavate koordinatsioonihäiretega või orienteerumis- või liikumisvõimetu. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga on tuvastatud, et M.M. ul fikseeriti arestimajja jõudes keskmine joove 0,78 mg/l. Asjaolu, et M.M. käitus nii klubis „Maasikas“ kui politsei saabudes klubi ees tänaval agressiivselt, mis väljendus nii turvameestele kui politseile füüsilises vastuhakkamises, on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning traumakaardiga. Olukorras, kus süüdistatav, olles alkoholijoobes, ei allunud korduvalt politseiametnike suulistele korraldustele, rikkus avalikku korda ja keeldus oma nime avaldamast, 8
(10)oli politseiametnikel põhjendatud alus M.M. u toimetamiseks arestimajja. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaoludel oli käesoleval juhul õigustatud ka M.M. u suhtes füüsilise jõu ja erivahendina käeraudade kasutamine. Politseiseaduse § 14 lg 6 p 6 kohaselt on politseiametnikul õigus kasutada erivahendit õiguserikkujate kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel (…), kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele teenistusülesannete täitmisel, sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võib politseiametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kuna M.M. oli kinnipidamisel vägivaldne, üritades politseiametnikku käte ja jalgadega lüüa ning viimast hammustas, oli politseinike poolt süüdistatava ohjeldamiseks füüsilise jõu ja käeraudade kohaldamine konkreetset olukorda arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et eelpool kajastatud tõenditega on tõendatud süüdistatava süü vägivalla toimepanemises võimuesindaja suhtes ning võimuesindajate solvamises nende ametikohustuste täitmisel. Politseiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. Kannatanud esitlesid ennast süüdistatavale politseinikena ja kandsid politsei vormiriietust, seega oli süüdistatavale ilmne, et tegu oli politseiametnikega. Kannatanu ütluste ja traumakaardiga on tõendatud, et M.M. üritas lüüa I.O. t käte ja jalgadega ning hammustas teda kinnipidamisel, millega pani toime vägivallateo võimuesindaja suhtes ametikohustuste täitmisel. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu oleks traumakaardil kirjeldatud vigastused saanud muul viisil, kui süüdistatava poolt hammustamise tagajärjel. Kannatanu I.O. kirjeldas, kuidas hammustamine tekitas talle teravat valu. Seega pani M.M. toime vägivallateo
§ 121tähenduses, kuna hammustamine on valu põhjustav kehaline väärkohtlemine.
Eelnevaga on täidetud
§ 274lg 1 objektiivne koosseis.
Samuti on kannatanute ütlustega tõendatud, et M.M. sõimas politseiametnikke ebatsensuursete sõnadega (urod, jobu), nimetas neid ebakompetentseiks ja korrumpeerunuiks ning väitis, et nad teevad kurjategijatega koostööd. Mõlemad kannatanud tunnistasid, et süüdistatav kasutas nende suhtes süüdistuses kirjeldatud väljendeid, mis neid solvasid ja alandasid, kuna nad tegid ausalt oma tööd. Sellega solvas M.M. politseiametnike au ja väärikust, seejuures oli solvavate väljendite kasutamine süüdistatava poolt otseselt seotud politseiametnike ametikohustuste täitmisega avaliku korra kaitsmisel. Kohus leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud
§ 274lg 1 ja § 275 järgi.
Kohus on seisukohal, et M.M. pani kuriteod toime tahtlikult, kuna teadis, et hammustab politseinikku ning solvab kasutatud väljenditega politseinikke ja tahtis või vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu seisukoht karistuse kohta Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt
§ 56
lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 274
lg 1 kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus,
§ 275
kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus. Prokurör taotleb M.M. karistuseks § 274 lg 1 eest rahalist karistust 250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni ja § 275 eest 150 miinimumpäevamäära, s.o 7500 krooni ning
§ 64
lg 1 alusel liitkaristuseks rahalist karistust 250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Käesolevas kriminaalasjas on M.M. pannud toime teise astme kuriteod. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna, et M.M. on varem kriminaal- ja väärteokorras 9
(10)karistamata. Lähtudes süüdistataval varasema kriminaalkaristuse puudumisest ning toime pandud teo raskusest, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest rahalise karistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal. Seetõttu mõistab kohus M.M. kuritegude kogumi eest liitkaristusena rahalise karistuse 250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Tsiviilhagid ja asitõendid Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb M.M. ult välja mõista järgmised menetluskulud: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni; 2) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 85.10 krooni. Menetluskulud on kokku 6610.10 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
- Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik 10
(10)