1-11-11093/11

1-11-11093 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11093 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Priit Jaansoo ja tema kaitsja advokaat Owe Ladva määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Priit Jaansoo ja tema kaitsja advokaat Owe Ladva määruskaebused rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 09.11.2011 määrusega jäeti Priit Jaansoo talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. P. Jaansoo on süüdi mõistetud Soome Vabariigi Vantaa Linnakohtu 23.05.2008 kohtuotsusega ja Helsingi Ringkonnakohtu 18.05.2009 kohtuotsusega raskes narkokuriteos ja karistatud 7 aasta 6 kuulise vanglakaristusega. Mõistetud vangistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2008–17.05.2009, s.o 1 aasta 3 kuud 18 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 18.05.2009 ja lõpp 11.07.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 11.10.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leidis, et P. Jaansoo tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus märkis, et P. Jaansoo on varem karistamata isik. Käesoleval ajal kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise ja narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise eest isikute grupis, s.o raske I astme kuriteo eest. Vangla poolt koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Positiivse asjaoluna märkis maakohus, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi XXXX XXXX XXXX . Maakohus tuvastas, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Vabanemisel on P. Jaansool olemas ka kindel töökoht Y OÜ-s XXXX XXXX. Samuti on kinnipeetava vanemad valmis poega vabanemisel vajaduse korral materiaalselt toetama. Maakohus leidis, et arvestades P. Jaansoo poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (suures koguses narkoaine käitlemine ajavahemikus detsember 2006 kuni oktoober 2007, kus käideldud narkoaine kogus oli muljetavaldav 17 800 ecstacy tabletti) ning tema käitumist vangistuses (3 distsiplinaarkaristust, viimane 17.05.2011) ei ole P. Jaansoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Maakohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Raske narkokuriteo toimepanemise ajal oli isikul püsiv elukoht ja sissetulek Soomes, kuid see ei takistanud teda kuritegu toime panemast. See näitab maakohtu hinnangul, et töökoha omamine ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Maakohus leidis, et eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, töö- ja elukoha omamine ning lähedaste toetus ei kaalu üles tema varasemat käitumist. Maakohus lisas, et P. Jaansoo karistusaja lõpuni on veel üle 3,5 aasta, mis on väga pikk aeg. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu P. Jaansoo, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. P. Jaansoo leiab, et allumine elektroonilisele valvele on tõhusam ja mõjusam meede kui vangistus – ta peab kinni pidama režiimist, säilivad positiivsed suhted perekonnaga ja tal on võimalik käia tööl. P. Jaansoo märgib, et kannab vanglakaristust esmakordselt. Samuti toob ta esile vangla poolt välja toodud uue kuriteo toimepanemise riski, mis P. Jaansoo hinnangul on minimaalne. Seega on väär maakohtu arvamus, et kinnipeetav paneb suure tõenäosusega toime uue kuriteo. P. Jaansoo juhib tähelepanu ka sellele, et tema kaaslased, kes kandsid karistust Soomes, vabanesid vangistusest automaatselt pärast poole karistusaja ärakandmist. P. Jaansoo leiab, et lähtuda tuleks kinnipeetavate võrdse kohtlemise printsiibist ja mitte raskendada väljasaadedud kinnipeetava vabanemise võimalusi. P. Jaansoo rõhutab, et ta on vangistuses töötanud XXXX erialal, korranud XXX. klassi, läbinud XXXX, XXXX ja XXXX kursused ning sotsiaalprogrammi XXXX XXXX XXXX . P. Jaansoo leiab, et on teinud kõik, et edaspidi elada õiguskuulekalt. Määruskaebuse esitas ka süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja P. Jaansoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole oma määruses arvestanud ega põhistanud kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Seoses kuriteo toimepanemise asjaoludega märgib kaitsja, et 2 P. Jaansoo kannab karistust narkootikumidega seotud süütegude eest. Kaitsja hinnangul on oluline aga see, et kuigi formaalselt oli tegemist viie kuriteoepisoodiga, siis tegelikult oli tegemist n.-ö. jadamisi rahateenimise eesmärgil toime pandud „kullerteenusega“. P. Jaansoo kahetseb toimepandut, ta tunnistab oma süüd ning soovib elada edaspidi seaduskuulekalt. Seetõttu leiab kaitsja, et vangistus on oma eesmärgi täitnud. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu isikut. P. Jaansoo on soovinud ja soovib osaleda nii sotsiaalprogrammides kui ka jätkata töötamist. Sotsiaalprogramme on P. Jaansoo karistuse kandmise ajal läbinud, kuid Eestis paraku temast sõltumatutel asjaoludel ei ole talle erialast või sellele lähedast tööd olnud kinnipidamiskohas võimalik pakkuda. Samas on P. Jaansoo kasutanud aega õpinguteks ja enesetäiendamiseks, mis tuleb talle kahtlemata vabanemisel kasuks ja mida kohus ei ole kaevatavas määruses üldse arvestanud. Veel on kaitsja seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud kinnipeetava varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal on maakohus hinnanud ebaadekvaatselt. Maakohus on kaevatavas määruses jõudnud järeldusele, et vangistuse jooksul on P. Jaansood kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid ei ole arvestanud, et tegemist pole raskete rikkumistega. Vangla ise ei ole neid rikkumisi pidanud rasketeks, kuna toetab P. Jaansoo ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei ole kaitsja hinnangul arvesse võtnud ka süüdimõistetu elutingimusi. Seoses sellega märgib kaitsja, et P. Jaansool on säilinud toetavad suhted lähedastega ja tal on olemas garanteeritud töökoht. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole üldse tähelepanu pööranud tagajärgedele, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaitsja rõhutab, et P. Jaansool on vabanemisel olemas lähedaste toetus ja töökoht, kuhu ta saab koheselt tööle asuda. Arvestades tema enesetäiendamist ja töötamissoovi ei ole kahtlust selles, et ta hakkab teenima normaalset äraelamist võimaldavat töötasu. Seega on P. Jaansoo ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed ainult positiivsed, kuid maakohus ei ole seda arvestanud. Samuti ei ole maakohus kaitsja arvates arvestanud vangla iseloomustust, mis toetab P. Jaansoo ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole P. Jaansoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning märgib täiendavalt järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, kuid vastupidiselt kaitsjale leiab, et just selliselt on käesoleval juhul toiminud ka maakohus. Maakohus on P. Jaansoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamisel võtnud arvesse kõiki P. Jaansood positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, millele kaitsja on oma määruskaebuses viidanud (sotsiaalprogrammide läbimine, garanteeritud töökoht ja lähedaste toetus), kuid leidnud, et need ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ning kinnipeetava käitumist vangistuses. P. Jaansoo kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest ning karistusest on jäänud kanda veel märkimisväärselt pikk aeg, s.o üle 3,5 aasta. Tähelepanuta ei saa jätta ka P. Jaansoo käitumist vangistuse kandmise ajal, mida iseloomustavad kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole P. Jaansoo ka vanglas suutnud käituda õiguskuulekalt, mis annab ringkonnakohtule aluse arvata, et kantud karistus ei ole P. Jaansoole veel vajalikku 3 paranduslikku mõju avaldanud. Siinkohal ei oma tähtsust kaitsja märkus, et tegemist pole olnud raskete rikkumistega, kuivõrd kinnipeetaval lasub kohustus täita kõiki temale õigusaktidest ja vangla sisekorraeeskirjadest tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, ei ole vangla sellekohane arvamus kohtule siduv. Samuti ei ole kohus seotud kinnipeetava iseloomustuses toodud vangla hinnanguga tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Kohus kujundab need kinnipeetavat iseloomustavate asjaolude hindamise tulemusena iseseisvalt. Alusetu on P. Jaansoo arvamus, et maakohus, jättes ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata, rikkus kinnipeetavate võrdse kohtlemise põhimõtet. Seejuures viitab P. Jaansoo Soomes kehtivale regulatsioonile, mille kohaselt vabaneb esmakordselt vangistuses viibiv isik vangistusest automaatselt pärast poole karistusaja ärakandmist. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt KrMS § 486 lg-st 1 juhindutakse välisriigis mõistetud, kuid Eestis täidetava karistuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel, sh kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel, Eestis kehtivatest regulatsioonidest (eeskätt KarS §-st 76). KarS §-s 76 sätestatu näol on aga tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, mitte vangistusest automaatset vabastamist. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et P. Jaansoo puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo sooritanud isikut selleks esimese võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtul on võimalik P. Jaansoo tingimisi ennetähtaegset vabastamist kaaluda ka edaspidi. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau