Obsah (11)

§ 390§ 175§ 174§ 173§ 177§ 178§ 468§ 181§ 45§ 189§ 306

1-07-16197 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2011, Tartu Kriminaalasja number 1-07-16197 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Kohtuistungi se

§ 390ja § 391 ringkonnakohus määras: 1.

Tühistada Tartu Maakohtu

1. mai 2010 määrus Tõnu Jaanimetsa õigusabi kulude 206 250 krooni ning teiste menetluskulude 14 000 krooni jätmine riigikanda
2. Jätta Tõnu Jaanimetsa menetluskulud 277 032.56 krooni ulatuses, ehk 17 705.61 EUR riigi kanda.
3. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Kriminaalasja KarS § 22 lg 3- § 201 lg 2 p 2, 3, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 tunnustel menetlemine algas Tõnu Jaanimetsa suhtes 2006.a juunis. T. Jaanimets kasutas õigust valida endale kaitsja. Ta on sõlminud Advokaadibürooga Luberg ja Päts 14.12.2006 kliendilepingu tema kaitsmiseks kohtueelses menetluses ja 04.04.2008 kliendilepingu tema kaitsmiseks maakohtus. T. Jaanimetsa kaitsjaks oli kohtueelses- ja kohtumenetluses vandeadvokaat Aadu Luberg. Tartu Maakohtu 05.05.2010 otsusega mõisteti T. Jaanimets temale esitatud süüdistustes õigeks. Kohus otsustas jätta T. Jaanimetsa menetluskulud riigi kanda. T. Jaanimets taotleb menetluskulude hüvitamist summas 323 592.56 krooni. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohtu 05.05.2010 määrusega rahuldati T. Jaanimetsa menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning T. Jaanimetsale hüvitati tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat A. Lubergile makstud tasu summas 206 250 krooni ning menetluskuludena 14 000 krooni riigieelarve vahenditest. Määruse põhjenduste järgi tuleb T. Jaanimetsale hüvitada tema poolt kantud menetluskulud riigieelarvest osaliselt. Kohtul on õigus ja kohustus hinnata valitud kaitsjale makstud tasu suurust ja kohasust konkreetses kriminaalasjas. Kohtuistungite protokollides fikseeritud kohtuistungite aeg kokku on 202 tundi. T. Jaanimetsa kaitsja A. Luberg osales kohtuistungitel 37 tunni võrra vähem. Advokaat A. Luberg on märkinud menetluskulude hüvitamise taotluses, et ta on osalenud kohtuistungitel kokku 81 tundi. T. Jaanimets esitas 04.05.2010 täiendava menetluskulude hüvitamise taotluse, milles märkis, et advokaat on ekslikult oma töötunde vähem arvestanud. Kohus tegi kohtuistungite protokollide põhjal kindlaks, et T. Jaanimetsa kaitsja A. Luberg osales kohtuistungitel kokku 165 tundi. Kohus võttis mõistliku ja vajaliku kaitsja tasu leidmisel aluseks advokaadi poolt kohtuistungitel osalemisele kulutatud aja ning leidis, et arvestades advokaadi töötunni hinda, s.o 1400 krooni tund, millele lisandub käibemaks, hõlmab tasu endas ka kohtuistungite ettevalmistamisele tehtud töö kulud, asjaajamise, dokumentide koostamise ning samuti Tallinnast Jõgevale kohtuistungile tulemise ja tagasisõidu transpordikulud. Kohus ei käsitlenud erinevalt kaitsjal kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tehtud toiminguid ja tasu selle eest. Mõistliku suurusega tasu suuruse leidmisel võttis kohus tinglikuks lähtealuseks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale ettenähtud tasumäärad ja kaasnevate kulude suuruse. Arvestades kaitsja poolt kohtuistungitel osalemise aega 165 tundi, vastab see umbes 330-le määratud kaitse puhul rakendatavale arvestusühikule (pooltund ja tasu selle eest). Kuni 14.02.2010 olid riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord kehtestatud Justiitsministri 26.01.2005 määrusega nr 2 (Vana Kord). Alates 15.02.2010 on nimetatud kord kehtetu. Riigi õigusabi seadusega on kehtestatud ja Eesti Advokatuuri 15.12.2009 määrusega on kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja kord“ (Uus Kord). Arvestades, et kaitsja on õigusabi osutanud peamiselt enne nimetatud Uue -2- Korra kehtestamist, võttis kohus lähtealuseks Justiitsministri 26.01.2005 määrusega kehtestatud Vana Korra. Vana Korra § 2 lg 1 järgi liigitub käesolevas kriminaalasjas T. Jaanimetsale esitatud süüdistus teise astme kuriteoks, mille puhul rakendatakse üldkoefitsienti. Vana Korra § 8 lg 4 järgi oli kuni 01.07.2009 määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üldmenetluse istungil osalemise eest 125 krooni iga poole tunni kohta. Tasu suuruse hindamisel mõistlikuna lähtus kohus eeldusest, et asjatundlik õigusabi on väärtus, mis võrdub kliendi rahuloluga (väljendatuna rahas). Kohus hindas mõistlikuks tasu, mis on konkreetses asjas objektiivselt vajalik kulunud aja ja teadmiste alusel ja millest väljapoole jääb kliendi subjektiivse rahulolu hind, käesolevas asjas mõistlikuks tasuks summa, mis on umbes viiekordne maksimaalne võimalik tasu määratud kaitse eest võrreldavas asjas. Arvestades T. Jaanimetsale esitatud süüdistust, eriti selle asja keerukuse astet leidis kohus, et põhjendatud on hüvitada kaitsjale määratud kaitsja tasu viiekordne määr ehk 625 krooni ühe kohtuistungil osaletud pooltunni eest. Asja keerukuse osas on kohus seisukohal, et T. Jaanimetsa süüdistuses, ehkki see seostus karistusseadustiku kolme erineva kvalifikatsiooniga, põhinevad neist kaks kvalifikatsiooni ühel ja samal õiguslikul alusel, mis vähendab keerukuse astet ja vajaliku töö mahtu. T. Jaanimetsa süüdistuse maht ei ole suurem keskmisest. T. Jaanimetsa kaitsja osales kohtuistungitel kokku 330 pooltundi, seega on põhjendatud kaitsja tasu selle aja eest summas (330 x 625 = 206 250) 206 250 krooni. Puutuvalt T. Jaanimetsa poolt 04.05.2010 esitatud kulu hüvitamise avaldusse leidis kohus, et kuna see on esitatud pärast kohtuliku uurimise ja kohtuvaidluste lõppemist, ei saa seda võtta aluseks tegelike kulude kindlaksmääramisel. Käesoleval juhul ei ole aga sellel tähendust, kuna kohus lähtub mõistliku suurusega tasu määramisel kohtumenetluse tegelikust kestusest ja mahust, selleks vajalikust ajast ja teadmistest. Kõike ülaltoodut arvestades leidis kohus, et T. Jaanimetsale tuleb hüvitada

§ 175

lg 1 p 1 ja 181 lg 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikus ulatuses, s.o summas 206 250 krooni. Taotluse kohaselt on T. Jaanimets seoses menetlusega maakohtus kandnud veel muid vajalikke kulusid kogusummas 29 744.56 krooni. Kohus leidis, et taotletud kulude T. Jaanimetsale hüvitamine on võimalik

§ 174

alusel.

§ 173

lg 1 järgi jagunevad kriminaalmenetluse kulud menetluskuludeks, erikuludeks ja lisakuludeks.

§ 173

lg 4 alusel jäävad lisakulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

§ 177

lg 3 kohaselt kuuluvad lisakulude hulka tõlgile

§ 178

järgi makstavad summad.

§ 178

lg 1 järgi hüvitatakse koosseisuvälisele tõlgile seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kulud: 1) saamata jäänud sissetulek

§ 178lg 4 järgi, 2) päevaraha ja 3) sõidu- ja ööbimiskulud.

Koosseisuvälisele tõlgile makstakse tasu

§ 178

lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusega nr 322 vastu võetud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 6 alusel. T. Jaanimetsa kaitsja vandeadvokaat A. Lubergi poolt esitatud taotluse kohaselt on T. -3- Jaanimets seoses menetlusega maakohtus muid vajalikke kulusid kogusummas 29 744.56 krooni. Nimetatud summast 3999 krooni on otseselt seotud koosseisuvälisele tõlgile tasutud summadega: OOO Tetra-Invest seotud dokumentide tõlge, OÜ Kuues Element 17.11.2009 arve nr 294 summas 3999 krooni. Nimetatud summale lisandub hilisem arve, mis ei kajastu menetluskulude kogusummas ja mille tasumise kohta andmed puuduvad: OÜ-le R G 15.02.2010 esitatud arve nr 049a summas 4831.20 krooni – tõlked seoses Tetra Invest OÜ-ga. Kokku tõlkekulud T. Jaanimetsal 8830.20 krooni. Kohus leidis, et

§ 173

lg 4, § 177 p 3, § 178 lg 2 alusel jäävad tõlgile makstud kulud T.Jaanimetsa kanda. Taotluse kohaselt on T. Jaanimets seoses menetlusega maakohtus kandnud 10 916 krooni kulusid tunnistaja A. Š. sõidukuludega. Lisaks on sõidu- ja ööbimiskuludega osaliselt seotud A. Š. majutuse, toitlustamise ja transpordiga marsruudil Tallinn-Jõgeva-Tallinn ajavahemikus 02.-05.11.2009 (nelja päeva eest) seotud kulud, OÜ Josif Goldvitz ja KO arve nr 11/9 summas 12 336 krooni. Kohus leidis, et kuna Tbilisist, aga ka Peterburist ei ole võimalik käia Jõgeval kohtuistungil ja sõita tagasi ühe päevaga, on vajalik kanda ka ööbimiskulud ja lisaks sellele sõidukulud Tallinnast Jõgevale ja tagasi, kuna need kulud ei kajastu lennupileti ega Eurolines’i bussipileti hinnas ühe päeva eest summas 3084 krooni 12 336:4). Kokku oleks kohtul tulnud tunnistaja A. Š. hüvitada 14 000 krooni, mis tuleb määrata kuluhüvitiseks T. Jaanimetsale. Kohus leidis, et T. Jaanimetsa majutus Tartu kohtumajas toimunud istungite ajal 19.0520.05.2009 Dorpat OÜ arve nr 00041726-01 summas 1554 krooni ei kuulu

§ 173

lg 1 nimetatud kulude hulka, kuna ei ole menetluskulu (§175), erikulu (§ 176) ega lisakulu (§ 177) ja jääb hüvitamata. Eesti saatkonnale Gruusias tähitult saadetud A. Š. kohtukutse, TNT arve nr 00237948 summas 424.56 krooni ja A. Š. viisataotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu 545 krooni ei arvestanud kohus kuluhüvitise summa hulka, kuna tunnistaja küsitlemine kaugülekuulamise teel oli määratud

§ 468alusel ja sellisel juhul ei oleks neid kulusid tulnud teha.

Tunnistaja küsitlemine kaugülekuulamise teel jäi ära tunnistajast olenevatel põhjustel (

§ 178lg 2).

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu T. Jaanimetsa kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning jätta menetluskuludena riigi eelarveliste vahendite kanda T. Jaanimetsa poolt seoses valitud kaitsja kasutamisega kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus advokaadibüroole Luberg & Päts tasutud summa täies mahus, s.o summas 323 592.56 krooni. Määruskaebuse põhjenduste järgi esitas kaitsja maakohtu istungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks T. Jaanimetsale summas 277 032.56 krooni. 04.05.2010 esitas T. Jaanimets kohtule avalduse koos kuludokumentidega valitud kaitsjale tasutud täiendavate kulude kohta (kohtukõne teeside lõplik koostamine, ettekandmine) summas 46 560 krooni. Kokku moodustasid T. Jaanimetsa kulutused valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ja menetluses maakohtus 323 592.56 krooni (s.h käibemaks). Tartu Maakohtu 05.05.2010 otsusega (resolutsiooni p 9) sätestati, et T. Jaanimetsa menetluskulud (kulud õigusabile

§ 175lg 1 p 1 ja muud menetluskulud § 173) jäävad riigi kanda.

Kuluhüvitise määramise kohta on koostatud määrus. -4- Tartu Maakohtu 05.05.2010 määruse järgi tuleb T. Jaanimetsale tema poolt kantud menetluskulud hüvitada riigieelarvest osaliselt, s.o kaitsjale makstud tasu summas 206 250 krooni ja menetluskuludena 14 000 krooni riigieelarve vahenditest.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Maakohus ei olnud õigustatud muutma määruses kohtuotsuses sätestatud menetluskulude hüvitamise põhimõtteid. Kohtuotsusest selgub üheselt, et T. Jaanimetsa menetluskulud jäävad

§ 175

lg 1 p 1 alusel riigi kanda, määruse järgi jäävad menetluskulud riigi kanda vaid osaliselt. Kaitsja on seisukohal, et määrusega tulnuks menetluskulud jätta riigi kanda täies mahus. Maakohus on asunud määruses vastuolulistele seisukohtadele leides, et taotletud kulude hüvitamine on võimalik T. Jaanimetsale

§ 174

alusel, hiljem aga on maakohus asunud summasid hüvitamisele kuuluvast summast maha võtma, jõudes lõpuks summani 14 000 krooni, mis kuluhüvitisena tuleb välja maksta. T. Jaanimetsaga sõlmitud kliendilepingus puudus kokkulepe selle kohta, et kohtumenetlust ettevalmistava perioodi raames tehtud toimingud (sõit Tallinn - Jõgeva - Tallinn, ettevalmistused jt toimingud) loetakse tasustatuks kohtuistungitel osaletud aja eest makstava tasuga. Maakohus on sisuliselt ja ebaõigesti sekkunud advokaadi ja kliendi vahelisse õigussuhtesse ning asunud lepingu sisu ümber kujundama. Maakohus ei olnud pädev selliseks sekkumiseks, ka

7. peatükk, mis reguleerib menetluskulude hüvitamist, ei sätesta menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise instrumendina kliendilepingu sisulist ümbervaatamist. Maakohus ei seadnud kahtluse alla kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud menetlustoimingute vajalikkust T. Jaanimetsa õiguste efektiivse kaitse eesmärki silmas pidades. Kaitsja hinnangul puudub igasugune mõistlik alus pidada tasu väärivateks üksnes kohtuistungitel osalemine ning omistada kohtuistungile eelnenud menetlustoimingutele teisejärguline roll, mille tasustamine oleks pidanud kaetama kohtuistungitel osaletud aja raames. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-125-04, p 9 on leitud, et vähetähtsaks ei saa pidada kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aega. Maakohus ei ole iseenesest asunud seisukohale, et kohtuistungit ettevalmistavad toimingud olid liigsed või asjakohatud. Kuivõrd süüdistataval puudub võimalus valida kohtualluvust, on ka sõidukulude sisuline mittehüvitamine ebaõige. Kohtumenetluses on kaitsja osavõtt

§ 45lg 4 järgi kohustuslik, mistõttu sõidukulude kandmine oli vältimatu.

Kui maakohus pidas lepingulist tasu piisavalt kõrgeks, et see õigustaks kohtuistungi ettevalmistava perioodi raames tehtud toimingute tasustamist kohtuistungite eest makstava tasuga, ei oleks maakohus kõikide loogikareeglite kohaselt tohtinud seda tasu omakorda vähendama hakata. Arusaamatu on maakohtu lõplik seisukoht: kas kaitsja tasu piisav suurus on kliendilepingus kokku lepitud summa või määratud kaitsjate tasu suuruse korrutis koefitsiendiga „5". Kui maakohus pidas piisavaks suuruseks just viimatinimetatud suurust, muutub sisutuks maakohtu argumentatsioon osas, et 1400 krooni (lisandub käibemaks) õigustab kohtuistungit ettevalmistavate menetlustoimingute sisulist tasustamata jätmist. -5- Ka määratud kaitsja puhul ei kuulu tasustamisele ainult kohtuistungi pidamistele kulunud aeg, vaid ka seda ettevalmistavatele toimingutele kulunud aeg. Puudub mõistlik alus järeldada, et nn. määratud kaitsjad väärivad eraldi tasustamist ka kohtumenetlust ettevalmistavate toimingute eest, valitud kaitsja osas on aga põhjendatud, kui ettevalmistavad toimingud tasustatakse kohtuistungitele kulunud aja raames. Motiveerimata on ka maakohtu seisukoht, et kaitsjale makstav mõistlik tasu oleks olnud määratud kaitsja tasu viie kordne määr, s.o 625 krooni pooltunni eest ehk 1250 krooni ühe tunni eest. Maakohtu hinnangujärgne põhjendatud tasu erineb kliendilepingus märgitud tasust kõigest 150 krooni võrra. Määrusest ei selgu, miks on 150 kroonine erinevus niivõrd oluline, et see õigustaks kliendilepingu järgse tasu pidamist ebamõistlikult suureks. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et valitud kaitsja tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb välja selgitada, kuidas see suhtestub määratud kaitsjale sama töömahu eest makstava tasu suurusega (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-125-04 p 9). Ebaõige on tunnistaja A. Š. kohtusse kutsumisega seotud kulude kasvõi osaliselt T. Jaanimetsa kanda jätmist. A. Š. oli üle kuulatud kohtueelses menetluses ning prokuröri väitel ei kutsutud teda kohtusse seetõttu, et teda oli problemaatiline leida. Samas toetati T. Jaanimetsa kaitsja taotlust selle tunnistaja ülekuulamiseks maakohtus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Tartu Maakohtu 05.05.2010 otsusega (otsuse lk 6 p 7) jäeti T. Jaanimetsa menetluskulud (kulud õigusabile

§ 175lg 1 p 1 ja muud kulud § 173) riigi kanda.

Samas otsuse punktis märgib maakohus, et kuluhüvitise kohta on koostatud määrus.

1. Õige on määruskaebuses esitatu see, et maakohus revideeris määrusega otsuses väljendatud seisukohta ja ei jätnud kõiki menetluskulusid riigi kanda.
2. T. Jaanimets esitas kuludokumendid kriminaalmenetluse kulude kohta 277 032.56 krooni ulatuses enne seda kui maakohus lahkus nõu pidama kohtulahendi tegemiseks.
3. 04.05.2010, seega päev enne seda, kui maakohus otsuse kuulutas, esitas T. Jaanimets täiendava menetluskulude (46 560 krooni) hüvitamise taotluse, milles märkis, et advokaat on ekslikult oma töötunde vähem arvestanud.
4. Tegemist on täiendavate menetluskulude hüvitamise taotlusega ja maakohus, olles nõupidamistoas, see tähendab otsuse langetamisel, ei olnud õigustatud vastu võtma täiendavat taotlust, veel vähem aga hakata sellele andma hinnangut. Sellist võimalust kehtiv kriminaalmenetlusseadus ette ei näe.
5. Viidatud põhjusel tühistas ringkonnakohus otsusega Tõnu Jaanimetsa menetluskulude jätmise riigi kanda ja lahendab menetluskulude küsimuse määrusega. Samas ringkonnakohus nõustub määruskaebuse põhjendustega osas, mis käsitleb menetluskulude 277 032.56 krooni hüvitamata jätmist. Need on põhjendatud kulud ja maakohtul tulnuks need jätta riigi kanda, nagu ta ka otsuses märkis.
6. Küll aga ei saa nõustuda täiendavate menetluskulude (46 560 krooni) jätmisega riigi kanda ja selles osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
7. Siinjuures on oluline viidata Riigikohtu 30.12.2008 lahendile nr 3-1-1-70-08 -6- Lahendi punktis 10 märgib Riigikohus „…et vastavalt

§ 189

lg-le 2 ning § 306 lg 1 ple 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Esmalt tuleneb eeltoodud järeldus asjaolust, et

§ 306

lg 1 p-s 14 loetletud küsimuste lahendamine kohtuotsuse või määrusega eeldab vastava taotluse ja kuludokumentide esitamist süüdistatava või tema kaitsja poolt. Vastasel korral ei oleks kohtul võimalik teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Sellise taotluse esitamine on aga

§ 306

lg 1 p-s 14 sätestatu pinnalt võimalik üksnes kohtumenetluse raames asja sisulise arutamise käigus“. 9. Neil asjaoludel tuleb maakohtu 05.05.2010 määrus tühistada ja jätta T. Jaanimetsa menetluskulud 277 032.56 krooni, ehk 17 705.61 EUR riigi kanda. Mati Kartau Aarne Sarjas -7- Ago Kutsar