järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja Kannatanu esindaja Üllar Tiido - elukoht *, isikukood 37003144718, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht - *, karistatud:
järgi ja karistada rahalise karistusega 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 3,20 eurot) s.o 800 (kaheksasada) eurot /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, viitenumber
KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Teo vastavus süüteokoosseisule. Kannatanu M T andis kohtuistungil ütlusi, et 19.10.2011 Haapsalus Neste bensiinijaama juures oli tal konflikt Ü. Tiidoga. Ü.Tiidot varem ei teadnud. Tuli hommikul tööasjus Haapsallu ja tundis, et auto kiskus natuke tee peal ja arvas, et rehv on tühi ja Haapsallu sisse jõudes esimesse bensiinijaama keeras ja rehvi täis pumpama läks. Keeras tanklasse sisse ja see pump asub tankla tagaküljel, sõitis 3 mööda tankivast autost, rohkem ta tähelepanu sellele ei pööranud, tuli välja ja alustas rehvi õhku laskmist, kus tuli telefonikõne ja tõusis püsti. Võttis kõne vastu, rääkis, kõne ajal tuli see sama auto, mis tankis, sõitis tema auto taha ja signaalitas ja uks tehti lahti. Juhiuksest tuli välja Ü. Tiido, kes nii-öelda keskmiselt kõvemal hääletoonil ütles, et kõne lõpetaks, asjad kokku pakiks ja sealt minema läheks. Ei teinud sellest ütlusest välja, lõpetas kõne suhteliselt kiiresti, võib-olla oli kümmekond sekundit. Kontrollis rehvi rõhud üle, ka juhipoolse, pani õhupüstoli tagasi, hakkas autosse tagasi minema, auto uks oli lahti. Asitõendi vaatlusprotokolli /tl 29-42/ kohaselt alustab Ü.Tiido tankimist kell 10.58.52 ja lõpetab tankimise kell 11.02.52 ja kell 11.02.57 jääb seisma teise auto taha. Samas on näha, et kannatanu lõpetab juhipoolse esirehvi kallal toimetamise kell 11.04.09, seega pisut rohkem kui üks minut peale seda, kui Ü.Tiido saabus oma autoga tema auto taha seisma. Seega võrreldes asitõendilt nähtut – sündmuste ajalist käiku – saab öelda, et kannatanu kirjeldas sündmust ajaliselt nii nagu see toimus. Kohtus rääkis süüdistatav, et 19.10.11 koos S ja P tulid linna poolt ja keerasid Neste bensiinijaama sisse tankimiseks. Sõbrad läksid suitsetama pumpla vastas oleva estakaadi juurde. Samal momendil tuli Lihula poolt pumpla juurde üks Mazda. Tankis, siis oli kuulda, et ta vestles telefoniga, tankis ära, sõitis auto järgi. Rääkis ikka telefoniga, ootas. Lasi signaali mingi aja möödudes, see tundus ülbitsemisena, et telefoniga rääkida. Rääkis telefoniga edasi, tegi ukse lahti ja hõikas talle, et mine räägi mujal edasi, on kiire. Ta rääkis natuke edasi, läks enda auto ukse juurde ja näitas näpuga meelekohta ja vaatas ülbe näoga otsa. Tunnistaja A P rääkis kohtus, et mingi hetk sõitis pumba juurde Mazda. Tiido tahtis ka pumbata, tal oli tangitud, aga see seltsimees rääkis telefoniga ja siis Tiido andis signaali. See inimene näitas keskmist sõrme. Tiido vist seda ei märganud. Härra lobises oma telefoniga veel edasi, siis hakkas lõpuks juhipoolset esimest kummi pumpama, kui oli pumbatud, siis läks ukse juurde ja osutas meelekohale, et mida sa hull signaalitad. Süüdistatava ja tunnistaja A.Pütluste kohaselt kannatanu rääkis telefoniga pikalt veel ka peale seda kui Tiido oma autoga tema auto taha sõitis. Sellist asjaolu aga ei kinnita asitõendina vaadeldud videosalvestis – selle kohaselt Ü.Tiido jääb oma autoga kannatanu auto taha seisma kell 11.02.57 ja kannatanu lõpetab rehvide kontrollimise kell 11.04.09 – seega ajavahemik on pisut üle minuti – kannatanu sõnul selle ajaga ta lõpetas kiiresti telefonikõne, kontrollis üle mõlema rehvi rõhud. Seega ei leia asitõendis kinnitus süüdistatava ja tunnistaja A.P väide sündmuste käigu kohta, et kannatanu lobises telefoniga pikalt. Edasist sündmuste käiku kirjeldas kannatanu nii – kui oli auto ukse lahti teinud, tegi Ü. Tiido poole kätega žesti, mis oli pigem küsiv, käsilaiutav, et milleks selline närvilisus ja kohe lahkub. Žest ei olnud kindlasti provotseeriv. Mille peale koheselt Üllar sealt autost välja tuli ja tema poole liikus. Ütles, et milles probleem, et kohe sõidab ära. Rohkem ei jõudnud midagi öelda, vahemaa oli väike ja Tiido lõi rusikaga näkku. See tuli nii kiiresti, et ei jõudnud sellele üldse reageerida, ei näinud, mis käega ta lõi. Selle peale kukkus ja ajas ennast kohe püsti, siis Tiido ründas teda. Edasi, ütles veel lause, et arvas, et saab ühekordse ütlemisega hakkama. Samal ajal üritas tema Tiidot rahustada, et ei ole probleemi, et lahkub kohe, mille peale Tiido üritas teda ikkagi rünnata, mille peale taganes 10– kond meetrit. Tiido pööras ümber ja hakkas oma auto poole liikuma, läks järgi ja võttis prillid, kuna löögi hetkel olid prillid peas ja löögi tagajärjel olid prillid eest ära tulnud ja klaas tõenäoliselt ka silmalau katki lõikas. Tema Üllar Tiidot ei löönud. Asitõendilt on näha, et kell 11.04.24 avab kannatanu tõepoolest oma auto ukse ja kell 11.04.29 hakkab ta juba selg ees kiiresti taganema ja süüdistatav järgneb talle. Seega möödub hetkest, mil kannatanu avab auto ukse ja seejärel süüdistatava ees taandub, vaid 5 sekundit. Kannatanu on kinnitanud, et kõik toimus väga kiiresti ja ootamatult, mida ka asitõendilt nähtu kinnitab. Kohtus rääkis süüdistatav, et astus kannatanu juurde, et küsida, miks ta niimoodi ülbitseb, ei ole sellise asjaga harjunud ja selle peale kannatanu ütles, et ise sa tõmbled siin. Ja kannatanu 4 konkreetselt parema käega lõi teda alt üles, madalalt kiiresti ja sai käe ette ja tõukas ta tagasi. Tundis sellest löögist ka valu. Ei olnud löögiks valmis, tõukas tagasi, kannatanu oli valmis, et lõi rusikaga ja oli agressiivne ja ülbe. Kuskile kannatanut tabas, kas õlale või kaela piirkonda, silma piirkonda ei tabanud. Edasi oli „ seisu“ moment, kannatanu oli agressiivne, oli valvel ja taganes ära ja seisuks ei läinud. Kannatanu taganes kindlasti 5-6 meetrit eemale. Ise läks veel mõned 5-6 sammu järgi. Siis pööras ringi ja tuli enda autosse. Kohus leiab, et tõepoolest asitõendilt ei nähtu süüdistuses kirjeldatud löömist, kuid kohus leiab, et asitõendilt nähtu pinnalt on võimalik hinnata sündmuste käiku ja kohtus isikute poolt antud ütluste usaldusväärsust. Asitõendilt on näha, et kannatanu seisab oma auto ukse juures ja hoiab vasaku käega auto uksest kinni, kannatanu järgmine liigutus on järsk taganemine. Kohus leiab, et asitõendilt nähtuv sündmuste käik ei kinnita süüdistatava ütlusi, et kannatanu teda lõi ja sedagi, et kannatanu oli agressiivne. Süüdistatav kirjeldas, et kannatanu lõi teda järsult ja tugevalt. Kohus leiab, et kannatanu kehahoiak ei kinnita, et ta oleks süüdistatavat rünnanud – kannatanu seisab oma auto juures – hoides käega auto uksest kinni – igale keskmisele inimesele on arusaadav, et see ei ole ründava inimese kehahoiak. Edasi on salvestiselt näha, et kannatanu äkilise liigutusega hakkab taganema. Kohus leiab, et taganemisel süüdistava ja kannatanu kehahoiakutest ja liikumisest on näha, et kannatanu on isikuks, kes süüdistatava eest taganeb, süüdistatav aga agressiivselt järgneb talle. Selline vaatepilt lükkab veenvalt ümber süüdistatava ütluse, et kannatanu oli agressiivne – agressiivne ja ründav inimene ei tagane rünnatava eest selg ees kiirel sammul. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendilt nähtu ka selles osas, et kannatanu ütluste kohaselt kandis ta sündmuse ajal päikseprille ja peale oma auto juurde naasmist korjas ta maast üles päikseprillid, mis löögi hetkel olid eest ära tulnud. Asitõendilt on tuvastatav, et kannatanu peale auto juurde naasmist kell 11.05.03 kummardub midagi maast võtma, tumedaid prille tal enam ees ei ole. Edasistest sündmustest räägib kannatanu, et hakkas ära sõitma ja siis jäi ristmikul seisma, et autonumber üles kirjutada. Jäi korra seisma, kirjutas autonumbri ära ja sõitis kohe sealt, kuna silmalaost tuli palju verd, sõitis kohe traumapunkti, kus anti esmaabi ja sealt suundus koheselt politseisse. Sinna kohe ei saanud, kuna seal ei olnud kedagi, kes oleks saanud seda juhtunut üles märkida, paluti paari tunni pärast tagasi tulla. Tegi vahepeal tööülesanded ära ja siis läks paari tunni pärast politseisse tagasi. Patsiendikaardilt tl 17 nähtub, et kannatanu on läinud 19.10.2011 kell 11.22 SA Läänemaa Haigla, seega vahetult peale sündmuse toimumist. Ning kannatanu läbivaatuse protokollist nähtub, et kannatanu on poltiseis üle vaadatud kell 14.55 samal päeval. Seega kinnitavad need tõendid kannatanu poolt antud ütlusi selles osa, kuidas ta tegutses peale kuriteosündmust. Kannatanu kinnitas, et Ü.Tiido lõi teda näkku, mille tagajärjel prillid eest ära kukkusid ja prillid võisid ka ta silma vigastada. Ü.Tiido kinnitas, et tema ei ole kannatanut näkku löönud, võis teda tõugata või lüüa õla või kaela piirkonda, silma piirkonda ei tabanud. Kohus leiab, et nii patsiendikaart kui M.T läbivaatuse protokoll kinnitavad, et teda on löödud näkku, sest eelpoolnimetatud dokumentidel fikseeritud vigastus saab tekkida vaid isiku näkku, mitte aga õla- või kaelapiirkonda, löömisel. Tl 17 on M T patsiendikaart, mille kohaselt SA Läänemaa Haigla on leiuna fikseeritud, et M.T oli *. Tl 18-19 on M T läbivaatuse protokoll. Läbivaatus teostatud 19.10.2011 kell 14.55 ja läbivaatusel on selgunud, et M.T paremal silmalaul on väike punetav haav, parema silma alune kergelt sinakas, alumine silmalaug punetava randiga, mina paremal tiival täpikujulised kriimustused (prilliraamiga tekitatud). Eelnimetatud leid on nähtav ka tl 19 olevatel fototabelitel. Kohus leiab, et eelnimetatud dokumendid kinnitavad üheselt kannatanu M.T ütlusi, et Ü.Tiido lõi M.T näkku ja lükkavad ümber Ü.Tiido ütlused, et näkku ta M.Tähtväli ei tabanud. 5 Lähtudes eeltoodud tõendite analüüsist, leiab kohus, et Ü.Tiido ütlused ei ole usaldusväärsed. Ü.Tiido ütluste puhul ei esine vastuolusid teiste tõenditega mitte üksikutes asjaoludes, vaid Ü.Tiido ütlused on vastuolus kriminaalasjas kohtule esitatud dokumentaalsete ja asitõendiga. Samuti kinnitab süüdistatava ütluste mitteusaldusväärsust see, et Ü.Tiido on kohtus ja eeluurimisel sündmuste kohta andnud vastukäivaid ütlusi. 22.12.2011 kahtlustatavana ülekuulamisel on süüdistatav Ü.Tiido öelnud, et ei tunnista ennast selle kuriteo toimepanemises süüdi /tl 58-60/, sest ei meenu üldse selline juhtum. Seetõttu ei ole ka mingeid ütlusi anda. Võib öelda niipalju, et Haapsalus käib päris tihti ja autot tangib küll Neste bensiinitanklas, aga kas tankis seal ka 19.oktoobril, ei mäleta. Kohtuistungi selgitas Ü.Tiido erinevate ütluste andmise põhjust - et sai politseisse kutse, ei ole öeldud, kellena kutsuti. Mõtles üldse, et tunnistajana ühes raua asjas kutsuti ja tahtis ka advokaati. Ja siis hakati üle kuulama ja nii ränga paragrahviga. Oli vaja järgi mõelda, keeldus ütlustest, sest oli vaja järgi mõelda. Mitte et ei mäleta, vaid et oli vaja järgi mõelda. Ütles selle tagamõttega, et ei mäleta, et keeldub ütluste andmisest. See tundus ränk esimese hooga, et ei ole mõtet hakata ütlusi andma. Jah, ütles, et ei meenu selline juhtum. See oli selle tagamõttega, et tahab järgi mõelda. Kaks kuud oli möödas sellest asjast ja uurija oli juba ette süüdi mõistnud seal, selline tunne jäi. Kohus leiab, et Ü.Tiido selgitus, miks 22.12.2011 ülekuulamisel eelkirjeldatud ütlusi andis, ei ole usutav. Ütlustes on selgesõnaliselt kirjas, et sündmust üldse ei meenu ja just seetõttu ei ole ka mingeid ütlusi anda. Ülekuulamise juures on viibinud kaitsja ja nii kaitsja kui Ü.Tiido on protokollile alla kirjutanud, sellega väljendades protokolli õigsust. Ü.Tiido on andnud ka enne ülekuulamist allkirja, et teda on tutvustatud tema õiguste ja kohtutustega ning selgitatud nende sisu. Seega on protokolliga tõendamist leidnud, et Ü.Tiido mitte ei keeldunud ütluste andmisest vaid ei tunnistanud talle esitatud süüdistuses, mis on sisult sama, mida kohtus arutati, süüdi. Samuti nähtub tl 22 olevalt riigi õigusabi andmise määruselt, et õigusabi oli määratud kahtlustatavale Ü.Tiidole ja määruses on kirjas ka kahtlustus. Seega olukorras, kus Ü.Tiido`le oli esitatud kahtlustus ja teda kuulati üle just selle kahtlustuse osas, on ta kinnitanud kaitsja juuresolekul, et sellist sündmust pole toimunud, mitte ei ole kasutanud oma õigust keelduda ütluste andmisest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuna süüdistatava kohtuistungil antud ütlused ei lange kokku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning süüdistatav on andnud kohtueelses menetluses ja kohtus erinevaid ütlusi, ei ole süüdistatava Üllar Tiido ütlused usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Samas on tunnistajad A.P ja A.S andnud kohtus ütlusi, et kannatanu käitus väljakutsuvalt ja lõi esimesena süüdistatavat, mis ei lange kokku kannatanu ütlustega. Kõrvutades tunnistaja A.P kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, leiab kohus, et just selles osas, mis puudutab kannatanu poolt süüdistatava löömist ja süüdistatava vastutegevust, on ütlused vastuolulised. Kohtueelses uurimise on tunnistaja öelnud, et kannatanu vehkis Üllari poole käega, kohtuistungil aga on öelnud, et kannatanu üritas lüüa Tiidot näkku. Vastuolu on ka süüdistatava tegevuse kirjeldamisel – eeluurimisel on öelnud, et Ü.Tiido lõi kohe ise seda meest vastu, kuhugi näo või kaela piirkonda. Kohtuistungil rääkis, et Ü.Tiido lõi nagu vastu, ei näinud kuhu tabas. Kui võrrelda sündmuse toimumise koha kohta antud ütlusi, siis tunnistaja ütlused ei ühti asitõendilt nähtuga – tunnistaja ütles, et sündmus toimus autost eemal, asitõendil on aga näha, et konflikt toimus väga auto lähedal, kannatanu toetus auto esiuksele. Kohus leiab, et ka tunnistaja A.S kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlused on erinevad. Kohtuistungil rääkis tunnistaja, et kui Tiido jõudis kannatanu juurde, siis kannatanu nagu hakkas lööma teda, enam-vähem nägi, et ta lõi, Tiido pihta ei saanud, löök oli suunatud näo suunas. Tiido lõi või tõukas vastu. Kohtueelsel uurimisel on öelnud, et siis see teise auto juht hakkas käega vehkima Üllari suunas, ei tea, kas ta pihta sai, võib-olla kuhugi kehasse ja Üllar lõi siis käega tema suunas vastu, aga ei tea, kas ta pihta sai. 6 Võib tunduda, et need ütlustes olevad erinevused on pisiasjad. Tunnistajad isegi kinnitasid ju kohtuistungil, et löömine või vehkimine või lükkamine, et sellel pole suurt vahet. Kuid kohus leiab, et vaadates tunnistajate ütluste muutumise iseloomu, saab öelda, et tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlused erinevad eeluurimisel antud ütlustest selle poolest, et ütlused, mis on antud kohtuistungil, muudavad Ü.Tiido käitumise leebemaks, samas karmistades kannatanu käitumist ning muutes kogumis kogu sündmuse olustikku. Tähelepanuväärne on see, et tunnistajatel oli kohtuistungil meeles hästi kannatanu käitumine ja mõlemal oli võrreldes eeluurimisega tekkinud kindel teadmine, et kannatanu püüdis Tiidot näkku lüüa – ei löömisest ja veel vähem näkku löömisest ei ole nad eeluurimisel rääkinud. Samas on eeluurimisel mõlemad öelnud, et Tiido lõi kannatanut, kohtuistungil on see kindel teadmine muutunud võib-olla löömiseks või hoopis tõukamiseks. Kohus leiab, et tunnistajate selline sarnane sündmuste mäletamise muutumine ei ole usaldusväärne. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tunnistajate A.S ja A.P ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kaitsja leidis, et ka kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kannatanu kinnitas kohtuistungil, et löögi tagajärjel ta kukkus, asitõendilt seda aga näha ei ole, kuigi kannatanu on asitõendil näha. Samuti ei ole ta kukkumisest midagi rääkinud eeluurimisel. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et on 100 protsenti kindel, et kukkus, sellepärast kiiresti püsti ajas ja eest ära liikus, sest kartis, et järgmine reaktsioon on jalgadega lüüa. Uurijale ei rääkinud kukkumisest midagi, sest ei ole ennem selliste asjadega kokku puutunud ning uurija ei selgitanud piisavalt, ei osanud sellisele asjale tähelepanu pöörata. Vastastamisel aga paluti vastata ainult konkreetsetele esitatud küsimustele. Peale asitõendi – videomaterjali vaatamist, millelt ei nähtu kannatanu kukkumist, selgitas kannatanu M.T, et kuna sündmus on tükk aega tagasi juhtunud, siis teab, et see viis tasakaalust välja, kuna kaadrisagedus on väike ja kuna see sündmus toimus nii kiiresti, siis võis olla nii see kukkumine, et tasakaalu kaotus ja käe mahapanek. Kukkumine, et maha lebama jäi, kindlasti see nii ei olnud. Mäletab seda, et kui läks tasakaalust välja ja siis uuesti taganes kiiresti. Sellest on palju aega möödas, see toimus nii kiiresti. Täpsemalt ei oska seda kommenteerida. See löögihetk on nii kiire, et palju sealt täpselt meelde jääb, samuti nagu see, et kumma käega, et seda ei oska mällu salvestada sellel hetkel. Kohus leiab, et kannatanu seletus selle kohta, miks ta kohtuistungil rääkis nii kindlalt kukkumisest, on usutav. Kannatanu on ka selgitanud, mida ta mõtles kukkumise all – see ei olnud nii, et ta pikali maha jäi - pigem oli see tasakaalukaotus, tal oli tunne, et ta peab kiiresti peale lööki saama end süüdistatava eest ära liigutada, et ei järgneks uus rünnak. Kannatanu ütlustest ja selgitustest on aru saada, et tema tegutsemise ajendiks oli tunne, et ta peab kiiresti eest ära saama, aga löögi tagajärjel tekkinud tasakaaluhäire tõttu tundis ta end eriti kaitsetult. Kohus uuris eelpool kõiki tõendeid ja kõrvutas ka kannatanu ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu ütlused olid muude asjas kogutud tõenditega kooskõlas, vastuolusid ei esinenud. Kohus leiab, et kannatanu selgituse ja asitõendi vaatluse põhjal saab öelda, et kannatanu ütlus löögijärgsest olukorrast ei ole vasturääkiv. Kannatanu selgitas, mida ta mõtles kukkumise all, see oli tasakaalukaotus – mitte ta ei kukkunud pikali. Ilmselgelt on siin tekkinud kahtlus ka sellest, et sõna kukkumine üldteada tähendus on just see, et inimene on pikali maas. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et see eksimus sõna kasutamisel kannatanu poolt ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks. Kohus ei ole ka menetluse kestel tuvastanud asjaolusid, mis annaks mingitki alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, ei vihavaenu süüdistatava suhtes või muud sarnast asjaolu. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et ei tundud süüdistatavat varem ja see tuleneb ka tl 20-21 äratundmiseks esitamise protokollist, mille kohaselt 01.11.2011 on M.T ära tundnud Ü.Tiido kui isiku, kes 19.10.2011 kella 11 paiku Haapsalu linnas Neste tanklas teda rusikaga näkku lõi. Sellelt tõendilt on 7 näha, et kannatanu on teda rünnanud isiku ära tundnud näokuju, nina ja silmade järgi. Seega näitab esitatud tõend, et M.T ei tundnud eelnevalt Ü.Tiido`t . Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanu ütlustega, patsiendikaartiga, M.T läbivaatuse protokolliga, äratundmiseks esitamise protokolliga ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud, et Üllar Tiido on toime pannud teo, mis talle süüdistuses süüks arvatakse ja see tegu vastab
Teo õigusvastasus. Kaitsja leidis, et kuna Ü.Tiidot rünnati, siis ta tegutses
Kuna kohtus ei ole tõendamist leidnud, et kannatan oleks Ü.Tiido suhtes toime pannud õigusvastase ründe, siis see välistab ka vajaduse analüüsida hädakaitses tegutsemist, kuna hädakaitse seisund saab tekkida vaid vahetu õigusvastase ründe olemasolul. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et Ü.Tiido süü on keskmisest suurem, kuna ta tavalises elulises situatsioonis ründas kaaskodanikku, kes ründeks põhjust ei andnud, tekitades talle tervisekahjustuse. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 6-8 on karistusregistri teatis, mille kohaselt Ü.Tiido`t on karistatud kolmel korral väärteokorras, karistused on kantud ning need on olnud liiklusalased rikkumised, s.t teiseliigilised kui käesoleva kriminaalasja esemeks olev kuritegu. Kriminaalkorras on Ü.Tiido karistamata. Lähtudes eeltoodust nõustub kohus prokuröriga, et uute kuritegude toimepanemise oht Ü.Tiido puhul ei ole suur ja teda on võimalik mõjutada õiguskuulekat käituma ka kergema karistusega s.o rahatrahviga karistamisel. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid, sest tegemist on tavalises elulises situatsioonis tekkinud olukorraga, kus Ü.Tiido ründas kaaskodanikku ilma põhjuseta. Kohus aga leiab, et igaühel on õigus oma igapäevategemistes tunda end turvaliselt ja selline kuritegelik rünne riivab iga isiku turvatunnet ja kõigutab õiguskorda. Kohus leiab, et Ü.Tiido`t tuleb karistada rahalise karistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kuna vastavalt tl 26 olevale tõendile Ü.Tiido keskmise päevasissetuleku suurus aastal 2010 oli väiksem kui
lg 2 sätestatud miinimumpäevamäär 3,20 eurot, tuleb
lg 2 alusel lugeda
ituse mõistmisel päevamäära suuruseks 3,20 eurot. Ü.Tiido on toime pannud ühe kuriteo, mille tagajärjed ei olnud rasked. Karistust ei ole võimalik mõista alammäära lähedaselt, kuna karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et Ü.Tiido`t tuleb karistada rahalise karistusega keskmises karistuse määras, mille tingib just õiguskorra kaitsmise huvi. 8 TÕKEND Kriminaalasjas on Ü.Tiido suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 5/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. ASITÕEND Kriminaalasja juures on asitõendina CD-plaat, millele on salvestus 19.10.2011 sündmusest. Asitõüen tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.