1-11-5686/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5686 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ain Kristi Anne Vissaku määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord (Krist) kaitsja advokaat Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Ain Kristi kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A. Krist mõisteti süüdi Harju Maakohtu 03.07.2009 otsusega KarS § 141 lg 2 p 1, § 142 lg 2 p 1, § 178 lg 1, § 122 ja § 121 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 21.08.2008 ja lõpp 21.04.
4. Tartu Maakohtu 11.01.2012 määrusega jäeti A. Krist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole A. Kristi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, arvestades nii tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ärakantud karistusaja pikkust kui ka teda iseloomustavaid andmeid. Kohus pidas A. Kristi puhul positiivseks vabaduses kindla elukoha ja toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu. Samuti märkis kohus, et vabanedes on A. Kristil võimalik jätkata oma varasemat majandustegevust ning ka endine abikaasa on valmis teda vajadusel majanduslikult toetama. Positiivne on ka see, et süüdimõistetul puuduvad vangistusest kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud vangla tööhõives. Samas märkis kohus, et arvestada tuleb ka seda, et A. Krist kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud muuhulgas väga raskete esimese astme seksuaalkuritegude eest. Kuriteod on ta toime pannud oma lähedaste ning alaealiste laste suhtes kasutades kuritegude toimepanemisel ka vägivalda. Sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kohtul eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kohtuistungil avaldatu ja kohtule esitatud materjalide põhjal võib kohtu arvates järeldada, et kuigi süüdimõistetu mõistab üldjuhul ühiskonnas aktsepteeritud käitumisviise ja norme, siis kaldub ta ise neid omaenda rahulolu nimel eirama hoolimata seejuures oma tegude tagajärgedest ja nendega tekitatavast võimalikust kahjust teistele isikutele. Kohus leidis, et süüdimõistetu poolt toodud põhjendused kuritegude toimepanemise asjaolude kohta viitavad isiku ennastõigustavale suhtumisele, ebaadekvaatsele käitumisviiside valikule ning impulsiivsusele. Kohtuotsusest nähtuvalt ei tunnistanud süüdimõistetu temale esitatud süüdistust XXX-aastase lapse vägistamise, temaga sugulise kire rahuldamise, lapsporno valmistamise ja hoidmise ning abikaasa peksmise ja tema tervise kahjustamise osas, tuues seejuures samuti kohati ennastõigustavaid selgitusi. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib kohtu arvates järeldada, et süüdimõistetu ei ole ka käesolevaks ajaks oma kuritegusid ja süüd täielikult tunnistanud. Kuigi A. Krist tunnistas end kohtuistungil formaalselt süüdi, siis tema käitumine ja selgitused näitavad, et tegelikku kahetsust ta toimepandu suhtes ei tunne, talle mõistetud karistus reaalset mõju avaldanud ei ole ja vastavad ütlused olid antud eesmärgiga ennast vajalikul määral positiivsemana näidata, et ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu ebasiirusele viitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kogu kohtuistungi vältel ei avaldanud ta toimepandu suhtes kahetsust ning pigem üritas vältida oma tegudest ja nende motiividest rääkimist või ärritus sellekohaste küsimuste peale. Seega tuleb järeldada, et süüdimõistetu ei ole oma ennastõigustavat suhtumist muutnud ka käesolevaks ajaks või siis ei ole ta oma tegusid ja nende tegelikku iseloomu endale tunnistanud. Samas aga leidis kohus, et karistuse eesmärkide täitmiseks on vajalik, et ka isik ise oma tegusid ja nende kuritegelikku iseloomu mõistaks ja tunnistaks, et edaspidiselt sellisest käitumisest hoiduda. Arvestada tuleb ka sellega, et süüdimõistetu ei ole vangistuses läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi ega muul viisil enese muutumisega tegelenud. Väidetavalt on ta enda sõnul avaldanud soovi sotsiaalabiprogrammides osalemiseks, kuid seda pole talle vajalikuks peetud. Võib järeldada, et süüdimõistetu selline väidetav soov on esitatud vaid et ennast positiivsemas valguses näitamiseks, kuid otsest vajadust ta selleks ei näe. Samuti ilmnes kohtuistungil, et süüdimõistetu ei hinda adekvaatselt oma agressiivsusele kalduvat käitumist. Seega ei tekkinud kohtul veendumust, et A. Krist suudab oma tegusid ja nende tagajärgi täiesti õiguskuulekuse kohaselt mõtestada ja on motiveeritud oma käitumist muutma. Seega ei saa ka uue kuriteo riske piisavalt maandatuks lugeda. Arvestades seejuures ka süüdimõistetu poolt kuritegude toimepanemise aega mitme aasta vältel, isikute ringi, kelle suhtes need on toime pandud ning kuritegude raskust ja süüdimõistetut iseloomustavat materjali ning suhtumist toimepandusse, leidis kohus, et on suur oht, et isik jätkab vabanemisel uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka seda, et toetavad elutingimused olid süüdimõistetul ka enne käesolevat vangistust, kuid need ei ole takistanud tal kuritegude toimepanemist ega pruugi seda teha ka käesoleval ajal. Pigem on tema perekonna olemasolu andnud talle võimaluse kuritegude toimepanemiseks. Vangistust edasi kandes oleks süüdimõistetul vajalik senisest enam tähelepanu pöörata oma käitumise analüüsimisele ja selle adekvaatsele -2- mõtestamisele. Samuti oleks oluline, et ta ka tegelikult oma tegude kuritegelikku iseloomu ja tagajärgi tunnistab ning on reaalselt valmis oma seksuaalsuunitluse häire ja agressiivsusele kalduva käitumisega tegelema. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Kristi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Kristi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul ei pööranud kohus piisavalt tähelepanu A. Kristi positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Kaitsja märgib, et A. Kristil on vabaduses kindel elukoht, mille maja juures olevas garaažis on tal võimalik jätkata vangistuseelset tegevust, so sõidukite ehitamine ja remont. A. Krist hakkab vabaduses hooldama oma eksabikaasa eakat ema. A. Kristi eksabikaasa, kes on materiaalselt hästi kindlustatud, on valmis A. Kristi vabaduses toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. A. Kristil on vabaduses usaldusväärne sotsiaalvõrgustik – eelviidatud isikutele lisaks hulgaliselt kriminaalkorras karistamata isikuid. Kaitsja hinnangul on oluline asjaolu, et A. Krist oli vangistuses tööga hõivatud ning hetkel ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kaitsja märgib, et kohus ei ole põhjendanud, millest jõudis järeldusele, et A. Krist ei hooli oma tegude tagajärgedest ja on ennastõigustav. A. Krist on korduvalt ennast süüdi tunnistanud, mistõttu ei ole põhjendatud kohtu poolt esitatud kahtlus A. Kristi ebaadekvaatsele suhtumisele oma teosse. Kaitsja leiab, et kohtu järeldus selle kohta, et karistus ei ole A. Kristile mõju avaldanud, ei ole õige. Kaitsja ei nõustu kohtu poolt märgituga puutuvalt sotsiaalprogrammidesse. Kaitsja märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et Tartu Vangla oleks A. Kristile pakkunud sotsiaalprogrammides osalemist, kuid A. Krist oleks sellest keeldunud. Kaitsja arvates on oluline ka asjaolu, et A. Krist viibib vangistuses esimest korda ning lähtuvalt väljakujunenud praktikast on eelnevalt vangistuses mitteviibimine asjaoluks, millest tulenevalt võiks süüdimõistetu allutada kriminaalhooldusele. Kaitsja hinnangul oleks kriminaalhooldusele allutamine ühiskonnale piisavaks garantiiks ning samas oleks kriminaalhoolduse tugi resotsialiseerumiseks vajalik ka A. Kristile endale. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Kristi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on A. Kristi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt üksnes määruskaebuses esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Kaitsja on leidnud, et kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt jõuti järeldusele, et A. Krist ei hooli oma tegude tagajärgedest ja on ennastõigustav. Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise arvamusega ei nõustu ning on seisukohal, et kohus on põhjendanud ja kirjeldanud piisava põhjalikkusega, et peamiselt tugineb sellesisuline kohtu arvamus kohtuistungil vahetult tajutule. Isegi juhul, kui ühineda kaitsja seisukohaga ning leida, et A. Kristile mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi selles mõttes, et süüdimõistetu on toimepandud kuriteost aru saanud -3- ning tegeleb kuritegude toimepanemiseni viinud käitumise põhjustega, on tegemist edasiminekuga üksnes karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistusel ka üldpreventiivne eesmärk. Ringkonnakohus leiab, et kuriteod, mille eest A. Krist käesoleval ajal karistust kannab, on sedavõrd rasked kuriteod – lapseealise vägistamine, korduva sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui XXX-aastase isiku suhtes, lapsporno valmistamine ja hoidmine ning järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine, millega pani toime piinamise. Seega riivaks ringkonnakohtu hinnangul A. Kristi tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 1 aasta enne karistusaja lõppu ühiskonna õiglustunnet oluliselt ning ei ole seetõttu põhjendatud.
7. Ringkonnakohus nõustub kaitsja poolt määruskaebuses väljatoodud positiivsete asjaoludega, sh vabaduses kindel elukoht, võimalus töötada, hooldada oma eksabikaasa eakat ema, vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine, tööhõives osalemine, lähedaste olemasolu ning nende moraalne ja materiaalne toetus, kuid leiab, et nimetatud asjaolud ei tingi A. Kristi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei muuda kohtu seisukohta kaitsja poolt määruskaebuses viidatu väidetavalt väljakujunenud praktikale, kuigi ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kahtlemata kaasuspõhine.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Krist tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Paavo Randma