lg 1 järgi Menetlusalune isik Vahur Helm isikukood 37010230228; elukoht xxx; töökoht: töötab mitteametlikult. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok Süüdi tunnistada Vahur Helm Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 1; § 207;
S § 63 lg 1 alusel arest 25 (kakskümmend viis) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 14.11.2012.a. kell 14.39 RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on 14.11.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1249526 selle kohta, et Vahur Helm 14.11.2012 kell 14.38 Ranna tee 4, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,23 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,18 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll ja mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuslepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Vahur Helm rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 69 lg 5; § 73 lg 2; § 33 lg 2 p 9 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 224 lg 1; § 207;
Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 16.11.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Vahur Helm kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb ülekuulamisel antud ütluste juurde. Kahetseb väga. Palun määrata aresti asemel ÜKT. On saanud kriminaalkorras ÜKT ja sooviks seda veel teha, saaks olla pere juures ja töötada. ÜKT mõjuks kindlasti temale. On karistatud ka 16.10.2012.a arestiga ja ositi, otsus pole jõustunud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Vahur Helm tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 224 lg 1; § 207;
Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 1; § 207;
lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.5); indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga, millega tuvastatud alkoholijoove ( t lk.2, 2a); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ( t lk.4); väljavõttega ( t lk.6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ( t lk.8); teatisega ( t lk.13-14) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vahur Helm ´ele karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Vahur Helm edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Vahur Helm´e ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Vahur Helm ´e kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Vahur Helm ´ ele peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. Vahur Helm´e näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Vahur Helm on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Vahur Helm suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 30.01.2012.a. kohaldatud Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja poolt karistusena 15 päeva aresti, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. 2 Kuigi 16.10.2012.a. Harju Maakohtu ostus on jõustumata, nähtub otsusest, et isikut on karistatud 20 päevase arestiga ning samuti samalaadsete rikkumiste eest, mis näitab kohtule üheselt, et isiku jaoks võib olla tavapärane väärtegudele suunatud käitumismall. Vahur Helm taotles tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis märgib kohus järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-8708). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Vahur Helm ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Vahur Helm on süstemaatiliselt pannud toime väärtegusid ning teda on karistatud korduvalt arestiga, kuid aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, kuid Vahur Helm suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut väärtegu ja süüdlase isikut, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Vahur Helm arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et Vahur Helm suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on Vahur Helm puhul väga kõrge. Vahur Helm arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et Vahur Helm suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Ka ei ole vähetähtis asjaolu, et kriminaalkorras on isiku suhtes määratud vangistus juba olnud asendatud ÜKT- ga, kuid ka see ei taksita isikul jätkamast süütegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada isikut lühiajalisema arestiga, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue väärteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka Vahur Helm ootus, et uue väärteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Samuti leiab kohus, et eripreventiivses mõttes tuleb karistus täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Kohus leiab, et Vahur Helm suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 1; § 207;
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.