1-12-5503/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5503 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Toomas Lindmetsa (Lindmets) kaitsja Marko Tiiriku määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Toomas Lindmetsa kaitsja Marko Tiiriku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 15.10.2012 määrusega jäeti Toomas Lindmets temale Hispaania Kuningriigi Madridi provintsikohtu 28.04.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Hispaania Kuningriigi Madridi provintsikohtu 28.04.2010 otsusega karistati T. Lindmets vangistusega 6 aastat 1 päev. Harju Maakohtu 08.06.2012 määrusega tunnistati eelnimetatud kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks, T. Lindmetsa kuritegu kvalifitseeriti KarS § 184 lg 1 järgi (karistuseks mõisteti vangistus 6 aastat 1 päev) ja § 392 lg 1 järgi (karistuseks mõisteti vangistus 5 aastat), KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 6 aastat 1 päev. T. Lindmetsa karistusaja algus on 18.08.2009 ja lõpp 19.08.
4. Viru Vangla esitas 16.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Lindmetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Maakohus märkis, et kuigi tegemist on T. Lindmetsa esimese kriminaalkaristuse ja vangistusega, kannab ta käesoleval ajal karistust muuhulgas raske I astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest. T. Lindmetsale karistuseks mõistetud vangistusest 6 aastat 1 päev on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 3 aastat 2 kuud. Maakohus leidis, et arvestades toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, on seda veel liiga vähe. T. Lindmets soovib vabanemise korral asuda elama Tallinnasse aadressile XXX . Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele, korteris elavate K.S. ja L.S. nõusolekud on olemas. Samas nähtub prokuröri abi poolt maakohtu istungil esitatud tõenditest, et eelnimetatud aadressil asuv korter ei kuuulu isikutele, kellelt on kirjalik nõusolek võetud ja korteri tegelik omanik on Ü.P.-T. , kelle kirjalik nõusolek asja materjalides puudub. Vabanemise korral ei ole T. Lindmetsale töökohta garanteeritud. Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uute kuritegude toimepanemine T. Lindmetsa poolt tõenäoline, kui ta satub majanduslikesse raskustesse. Kaitsja poolt maakohtu istungil esitatud R.L. ning M.P. ja A.P. ühe ja sama käekirjaga kirjutatud avaldused T. Lindmetsale toetuse lubamise kohta jätab maakohus tähelepanuta, kuna nimetatutest ei nähtu lubajate endi materiaalne olukord. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et T. Lindmetsa vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et sellisel juhul oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja karistuse mõistmise üldised eesmärgid ei oleks täidetud. Uute kuritegude toimepanemise risk T. Lindmetsa puhul on jätkuvalt olemas. Maakohus leiab, et nimetatud riske on võimalik vähendada individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimisega, mistõttu T. Lindmetsa poolt jätkuv vangistuse kandmine on vajalik. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud T. Lindmetsa kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning T. Lindmetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja sedastab, et Tallinnas aadressil XXX asuva korteri omanik Ü.P.-T. on andnud 05.07.2012 nõusoleku, et T. Lindmets asuks elama temale kuuluvasse korterisse ja ta nõustus ka elektroonilise järelevalvesüsteemi paigaldamisega, kirjalik nõusolek on kriminaalhooldajale edastatud. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on asunud ebaõigele seisukohale selles, et T. Lindmetsal on uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt olemas. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus 7% 2 aasta jooksul on marginaalne. Maakohus ei ole arvestanud asjaolu, et T. Lindmets pani kuriteo toime esmakordselt, ta on seda tegu kahetsenud ning asunud paranemise teele, mille kinnituseks on ta osa võtnud Hispaania vanglas toimuvatest XXXX ja XXXX XXXX kursustest, Viru Vanglas on ta asunud omandama XXXX , ta võtab vanglas osa XXXX, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on T. Lindmetsa käitumisest igati näha, et ta on asunud paranemise teele. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et T. Lindmetsal on vangistuse ajal sündinud laps, kelle ülalpidamisest ja kasvatamisest ta soovib osa võtta. Ka tema elukaaslane toetab teda selles. T. Lindmets on oma perest eemal viibinud juba 3 aastat ja 2 kuud, s.o üle poole mõistetud karistusest, mis on igati piisav aeg oma teo üle järele mõtlemiseks ning viibides veel 3 aastat -2- vangistuses, võib ta võõrduda nii oma lastest kui ka elukaaslasest, mis võib raskendada tal pärast täieliku karistuse kandmist ühiskonda sulanduda. Määruskaebuse esitaja nõustub maakohtuga, et nii ema kui ka venna antud nõusolekud on kirjutatud ühe, s.o ema käekirjaga, kuid see ei anna alust selliste nõusolekute usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Isegi kui maakohus ei arvestanud venna nõusolekut, siis on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata ema nõusoleku süüdimõistetule toetuse lubamise kohta. Käesoleval hetkel on T. Lindmetsal võimalik asuda pärast vabanemist tööle SJ B OÜ-sse ehitustöölisena, mistõttu on täidetud ka töökoha omamise nõue pärast vabanemist. Maakohtu seisukoht, et jätkuv vangistuse kandmine on vajalik, on pigem riigipoolne kättemaks kui põhjendatud vajadus isiku ümberkasvatamiseks. Kogu T. Lindmetsa tegevus ja käitumine kinnipidamisasutustes annab alust arvata, et tema puhul ei ole vajalik jätkuv vangistuse kandmine. Ta on asunud omandama haridust ja võtab osa XXXX, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on T. Lindmetsa puhul talle määratud karistus oma eesmärgi täitnud. Ka on elektroonilise valve kohaldamisega riigil kõige kindlam võimalus kontrollida isiku seadusekuulekat käitumist. Määruskaebusele on lisatud koopiad Ü.P.-T. kirjalikust nõusolekust, T. Lindmetsa elukaaslase K.S. pöördumisest ja garantiikirjast OÜ SJ B juhatajalt, mille kohaselt tagatakse T. Lindmetsale vabanedes töökoht. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole T. Lindmetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhistusi korrata ning käsitleb vaid määruskaebuses toodud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Formaalsed alused T. Lindmetsa tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on olemas. Määruskaebusele on lisatud korteri omaniku Ü.P.-T. kirjalik nõusolek, millega ta lubab T. Lindmetsal vabanedes oma korterisse elama asuda ning on nõus elektroonilise järelevalve paigaldamisega. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et T. Lindmetsal on olemas vabanedes töökoht, elukoht ning toetavad sugulased. Samuti tuleb T. Lindmetsa tunnustada õiguskuuleka käitumise eest vangistuses, kuna tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Lisaks on positiivne T. Lindmetsa poolt sotsiaalprogrammide läbimine ja XXXX osalemine. Ringkonnakohus märgib, et vangistuse edasise kandmise ajal saab T. Lindmets kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval hetkel on T. Lindmetsa tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. T. Lindmets kannab käesoleval hetkel karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses – 3940 grammi kokaiini keskmise puhtusega 77,3% – ebaseadusliku käitlemise eest üle riigipiiri, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat ja 1 päev vangistust. Kohtukolleegium leiab, et kuigi tegemist on T. Lindmetsa esimese kriminaalkaristusega, ei ole käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud -3- tulenevalt kuriteo raskusest, kuna tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga. Nimelt on T. Lindmetsa ära kantud karistuse aeg – 3 aastat ja 2 kuud vangistust – ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega – 6 aastat vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt on kohtul õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Lisaks märgib kohtukolleegium, et Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on T. Lindmetsale individuaalses täitmiskavas ette nähtud 2012/2013 õppeaastal XXXX omandamine. XXXX omandamise soovi on T. Lindmets ka ise avaldanud. Ringkonnakohus leiab, et T. Lindmetsal on võimalus XXXX omandamisega muutuda konkurentsivõimelisemaks tööturul ning samuti on tal siis tulevikus võimalik omandada ka eriala. Kohtukolleegium sedastab, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on T. Lindmetsale see subjektiivne õigus tagatud. Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise põhjendatuse otsustamisel peab kohus kaaluma kogumis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on arvestatud nii T. Lindmetsa positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavate asjaoludega. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tulenevalt T. Lindmetsa kandmata karistuse pikkusest on tulevikus võimalik veel korduvalt arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -4- Tiit Lõhmus