1-10-11383/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-11383 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitry Pronini kaitsja Andrus Repnau määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 377 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dmitry Pronini kaitsja Andrus Repnau määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 29.10.2012 määrusega jäeti Dmitry Pronin temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Harju Maakohtu 27.09.2010 otsusega mõisteti D. Pronin süüdi KarS § 4181 lg 1 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. Lisaks mõisteti D. Pronin süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 10 järgi ning teda karistati vangistusega 5 aastat. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust alates 19.03.
4. Karistuse kandmise aja algus on 19.03.2010 ja lõpp 19.03.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla alates 19.09.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, hinnanud vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata, ehkki täidetud on formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Maakohus osundas, et D. Proninit on kahel korral (Harju Maakohtu 27.09.2010 ja 15.03.2010) kohtuotsustega süüdi tunnistatud. Praegu kannab ta vangistust kehalise väärkohtlemise, tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise ja röövimise eest, mis pandi toime näokattega nägu varjates ja kärbiku sarnase esemega ähvardades. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust ka I astme kuritegude, röövimiste, eest. Mõistetud vangistusest on kandmata ligi 2 aastat ja 5 kuud. Kohus viitas, et ka vangla iseloomustuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk ja nõustus vangla seisukohaga, kuivõrd süüdimõistetu on korduvalt käitunud õigusvastaselt, pannes toime ohtlikke kuritegusid, ning tal puuduvad piisavaid oskused probleemide lahendamiseks mõistlikul viisil. D. Proninil on kalduvus varavastaste ja vägivallakuritegude toimepanemisele. Samuti on tal tasumata rahalisi nõudeid ligi 17000 euro ulatuses, mistõttu ei ole välistatud, et tal kaob huvi kindlal töökohal töötamiseks ning kehva majandusliku olukorra tõttu paneb ta toime uue varavastase kuriteo, muuhulgas ka vägivallaga. Kohus viitas, et D. Pronin ei ole vangistuse kandmise ajal saanud osaleda sotsiaalprogrammides, mis võiksid talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks. Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks. Maakohus leidis, et süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab veel asjaolu, et süüdimõistetut on vangistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, sealhulgas viimati 27.07.2012 vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. Antud distsiplinaarkaristused näitavad, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Järelikult on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile kaheldav. Kohus märkis, et tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks süüdimõistetu puhul on jätkuvalt olemas. Ka on tema allumisvõime kriminaalhooldaja käitumisekontrollile kaheldav vaatamata sellele, et ta omab kindlalt elukohta, ema toetust ja võimalust saada töökoht D OÜ-s ning on nõustunud elektroonilise seadme paigaldamisega. Täitmata on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks olulisemaid eeldusi, s.o distsiplinaarkaristuste puudumine. Kindla elu- ja töökoha ja ema toetuse olemasolu ning elektroonilise seadme paigaldamise võimalus ei välista uue kuriteo toimepanemist. Eeltoodu alusel ei tekkinud kohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks. 2 Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on relva kasutades toime pannud neljast episoodist koosnenud raske I astme kuriteo ja kes omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Arvestades sooritatud kuritegude laadi ja raskust, leidis kohus, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks mitmest episoodist koosnenud raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Pronini kaitsja A. Repnau, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada D. Pronin tingimisi enne tähtaega elektroonilist valvet kohaldades. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on sisuliselt põhjendamata. Samuti on kaitsja seisukohal, et seadusandja on sätestanud kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamise vajalikkuse, ent viimaseid arvestab kohus juba süüdistatavale karistuse määramisel, mistõttu ei peaks nimetatud asjaolu üle tähtsustama. Samuti on karistuse mõistmisel arvestatud kuriteo raskusastet. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistusseadustiku 4 peatükis sätestatuga, s.h kurjategija isikut iseloomustavate andmetega. Seadusandja soovi kohaselt on võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, sh ka esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isikute puhul. Arvestada tuleks sellega, et vangla iseloomustuse kohaselt on D. Pronini uue kuriteo toimepanemise risk 10%. Lõpptulemusena omabki tähtsust administratsiooni arvamus kogumis, mis tuleneb kinnipeetava olemuse pikaajalisest, igapäevasest kontrollist. Samuti ei ole kohus kaalunud võimalust kohaldada kinnipeetavale lisakohustusi. Kaitsja märkis, et D. Proninit karistati Harju Maakohtus kokkuleppemenetluses. Kaitsjale teadaolevalt leppis D. Pronin riikliku süüdistajaga karistuses kokku tingimusel, et viimane on nõus tulevikus D. Pronini tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. (Nimetatu on viimasel ajal kohtupraktikas saanud üheks kokkulepete sõlmimise osaks. Kaitsja nõustub selliste seisukohtadega. Kahtlemata ei saa ka prokurör anda mingeid lubadusi ning need võivad omada tähtsust vaid juhul, kui süüdimõistetu vangistuses korralikult käitub). Kohtuistungi protokollist ei nähtu, kas D. Pronin avaldas kohtule ja kas kohus üldse oli teadlik sellest asjaolust. Puutuvalt tasumata rahalistesse nõuetesse märgib kaitsja, et ei jaga kohtu järeldust, mille kohaselt võib see viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kuna vangistuses puudub võimalus töötada ja tsiviilhagisid maksta, saab vabaduses töötades D. Pronin rahalisi kohustusi täita. Seda enam, et tal on võimalus saada töökoht D OÜ-s ja ka vangla iseloomustusest nähtuvalt suhtub D. Pronin positiivselt oma probleemidesse, on nõus töötama ja eluga edasi minema. Kaitsja arvates on positiivne ka pere olemasolu ja toetus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus ei ole vastuolus seadusega ja selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus.
8. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat 3 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Praegusel juhul on maakohus analüüsinud nii süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku kui ka käitumist karistuse kandmise ajal ja tulevase elu tingimusi, ent jõudnud järeldusele, et ennetähtaegne vabastamine on liiga ennatlik ja süüdimõistetul on vaja jätkata karistuse kandmist.
10. Ringkonnakohus leiab erinevalt kaitsja määruskaebuses esitatud seisukohast, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa isikut vabastada vaid sellele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Sellest järelduvalt ei saa ka prokurör lubada isiku ennetähtaegset vabastamist kokkuleppe sõlmimisel ega seada seda kokkuleppe osaks.
11. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud D. Pronini varasema kriminaalkorras karistatusega ning distsiplinaarrikkumistega vangistuse ajal. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-91-06, milles on leitud, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest – nendele tingimustele vastavust peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohtukolleegium leiab, et ennetähtaegse vabastamise eelduseks on kindlasti seegi, et vabastatu üle oleks võimalik teostada kriminaalhooldaja järelevalvet. Arvestades D. Pronini korduvaid distsiplinaarrikkumisi, on selles alust kahelda, kuna kinnipeetav on eiranud vanglaametnike käsklusi ja olnud agressiivselt meelestatud nii vanglaametnike kui meditsiinipersonali suhtes, neid ebatsensuursete väljenditega sõimates. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et D. Pronin suudab käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi õiguskuulekalt täita.
12. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu varasema karistatusega ja toimepandud kuriteo ühiskonnaohtlikkusega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses toimepandud kuriteo raskuse, süüdlase varasema elukäigu ning tema käitumisega karistuse kandmise ajal, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas 5