Obsah (6)

§ 155§ 117§ 120§ 57§ 29§ 30

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-12-4773 Otsuse kuupäev 19.11.2012 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuasi Sander Kõue kaebus väärteoasjas nr 10220122334903 Va

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Margus Grossi 13.09.2012 kiirmenetluse otsusega nr 10220122334903 määrati menetlusalusele isikule Sander Kõuele LS § 239 lg 1 p 1 rikkumise eest rahatrahv 36 trahviühiku ulatuses ehk summas 144 eurot selle eest, et tema xxxx kell 16.17 xxxx liikudes xxxx suunas juhtis mootorsõidukit, kuid juhil ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 239 lg 1 p 1 järgi.
2. 26.09.2012 esitas menetlusalune isik Sander Kõue Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Margus Grossi 13.09.2012 kiirmenetluse otsusele nr
3. Viru Maakohtu 16.10.2012 määrusega jäeti menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. 01.11.2012 saabus Viru Maakohtusse menetlusaluse isiku parandatud kaebus. Kaebuse kohaselt vaidlustab menetlusalune isik väärteootsuse trahvisumma osas. Kaebuses leitakse, et karistus ei vasta rikkumise raskusele. Kaebuses leitakse, et menetleja ei ole arvesse võtnud, et menetlusalusel isikul puuduvad eelnevad rikkumised; menetlusalune isik on töötu ning tal puudub vara ja stabiilne sissetulek; karistus ei ole proportsionaalne võttes arvesse teistele samalaadsetele rikkumistele määratud karistusi; puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning isik kahetseb toimepandut.
4. Kohtuväline menetleja leiab vastuskirjas, et Sander Kõue kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja poolt olid täidetud kõik nõuded kiirmenetluse kohaldamiseks ning menetlusnorme ei rikutud. Kohtuväline menetleja märgib, et turvavöö eesmärk sõidukis on juhi ja kaasliiklejate ohutuse suurendamine. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud menetlusaluse isiku karistamisega sanktsiooni keskmisest suurema määraga. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina soovib kohtuväline menetleja anda ühiskonnale selge sõnumi, et õigushüve kahjustav tegevus on keelatud ning kui seda vabatahtlikult ei järgita, reageerivad sellisele tegevusele vältimatult järelevalveorganid, kes on kohustatud tagama normi kehtivuse vajadusel karistusvõimuga. Karistuse eripreventiivse eesmärgina soovib kohtuväline menetleja mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. S. Kõue ei ole väljendanud üheski menetluse etapis kahetsust, mis andnuks menetlejale veendumuse, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka keskmisest määrast madalama rahatrahviga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 117

lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja 2 lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5. Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 3 kohaselt peab sõidukis, millel on turvavööd, olema juht sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 239 lg 1 p 1 kohaselt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 57

lg 1 p 8 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Antud juhul on kohtuväline menetleja märkinud kiirmenetluse ostusesse tõenditena menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (t lk 12) nähtub, et menetlusalune isik tunnistab, et juhtis sõidukit ilma, et turvavöö oleks kinnitatud olnud. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist (t lk 13) nähtub, et Sander Kõue juhtis 13.09.2012 kell 16.17 Rakveres Kreutzwaldi 2A juures liikudes suunaga Vallikraavi tn suunas mootorsõidukit, juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Isik on protokolli allkirjastanud, märkusi lisanud ei ole. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud karistusregistri väljavõtte (t lk 14) Sander Kõue karistatuse kohta. Väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul Sander Kõuel puuduvad kehtivad väärteokaristused. Kohus, hinnanud nimetatud tõendeid, leiab, et LS § 33 lg 3 sätestatud rikkumise toimepanemine Sander Kõue poolt on tõendamist leidnud. Ka ei ole menetlusalune isik vaidlustanud väärteo toimepanemise asjaolu kohtule esitatud kaebuses. Seega on tõendamist leidnud LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Kohus leiab, et antud juhul ei esine

§ 29sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

Samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§ 30alustel.

1. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses palunud kergendada talle määratud karistust. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Küll aga nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et Sander Kõue on oma süüd tunnistanud ja seda tuleb karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvestada. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja otsus määrata menetlusalusele isikule rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra. Ka ei tingi karistuse kohaldamist üle sanktsiooni keskmise määra eripreventiivne eesmärk, kuna menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Seega selleks, et mõjutada isikut edaspidiseid rikkumisi mitte toime panema, ei ole vajalik karistuse kohaldamine üle sanktsiooni keskmise määra. Karistuse eesmärgid on kohtu arvates saavutatavad ka kergema karistuse määramisega. 3 Eeltoodut arvestades kohus leiab, et menetlusalusele isikule tuleb karistuseks mõista rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 tühistada Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Margus Grossi 13.09.2012 kiirmenetluse otsus nr 10220122334903 Sander Kõue suhtes Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel karistuse mõistmise osas ning mõista menetlusalusele isikule Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 29.novembril 2012.a Nooremreferent Tiit Kullerkupp Kai Rosar Kai Rosar 4