Obsah (4)

§ 274§ 275§ 64§ 121

1-07-7804 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 18. märts 2008, Tartu Otsuse tegemise aeg ja koht 1-07-7804 (07260100537) Kriminaalasja number Aarne Sarjas, Ago Kutsar, Mati Kartau Kohtukoosseis Koht

§-de 274 lg 1 ja 275 järgi Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2008 otsus kohtuotsus süüdistatava M.M. kaitsja Anne Tammer Apellatsiooni esitaja Tatjana Tamm M.M. Prokurör Süüdistatav elukoht: XXX X-XX, isikukood: 48212162735, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Anne Tammer. Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. Kaitsja jaanuar 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-7804 muutmata RESOLUTSIOON ja apellatsioon rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. märtsist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. aprillist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. aprillist
8. Esimese astme astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
9. jaanuari 2008 otsusega mõisteti M.M. süüdi ja karistati

§ 274

lg 1 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni, ja

§ 275

järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 7500 krooni.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni. Maakohus arutas M.M.

§ 274lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 8.

veebruaril 2007 kella 02.20 ajal Tartus Küüni 7 asuva ööklubi „Maasikas" ees tänaval üritas kinnipidamise ajal küünarnuki ja jalgadega lüüa oma tööülesandeid täitvat Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrullitalituse konstaablit I.O. ning hammustas konstaabel I.O. paremat käsivart läbi jope varruka, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema küünarvarre hammustushaava. Samuti arutas maakohus M.M.

§ 275järgi esitatud süüdistust selles, et tema 8.

veebruaril 2007 alates politsei saabumisest kella 02.20 ajal kuni Tartu Arestimajja toimetamiseni kell 03.10 Tartus Küüni 7 asuva ööklubi „Maasikas" ees tänaval ja viibides politseiautos solvas oma ametikohustusi täitvaid Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrullitalituse politseikonstaableid I.O. ja J.J. ebatsensuursete sõnadega, sõimates neid „urodideks" ja „jobudeks", nimetades politseiametnikke korrumpeerunuteks, ebaausateks, ebaadekvaatseteks politseinikeks, kes teevad kurjategijatega koostööd, samuti tehes märkusi nende nooruse ja kogenematuse kohta, solvates sellega nende au ja väärikust. M.M. ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kannatanu I.O. ütluste ja SA TÜ Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardiga nr 2172 tõendatud, et M.M. üritas lüüa I.O. käte ja jalgadega ning hammustas teda kinnipidamisel, millega pani toime vägivallateo võimuesindaja suhtes ametikohustuste täitmisel. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu oleks traumakaardil kirjeldatud vigastused saanud muul viisil, kui süüdistatava poolt hammustamise tagajärjel. I.O. kirjeldas, kuidas hammustamine tekitas talle teravat valu. Seega pani M.M. toime vägivallateo

§ 121tähenduses, kuna hammustamine on valu põhjustav kehaline väärkohtlemine.

Samuti on kannatanute ütlustega tõendatud, et M.M. sõimas politseiametnikke ebatsensuursete sõnadega (urod, jobu), nimetas neid ebakompetentseiks ja korrumpeerunuiks ning väitis, et nad teevad kurjategijatega koostööd. Mõlemad kannatanud tunnistasid, et süüdistatav kasutas nende suhtes süüdistuses kirjeldatud väljendeid, mis neid solvasid ja alandasid, kuna nad tegid ausalt oma tööd. Sellega solvas M.M. politseiametnike au ja väärikust, seejuures oli solvavate väljendite kasutamine süüdistatava poolt otseselt seotud politseiametnike ametikohustuste täitmisega avaliku korra kaitsmisel. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§-de 274 lg 1 ja 275 järgi. M.M. pani kuriteod toime tahtlikult, kuna teadis, et hammustab politseinikku ning solvab kasutatud väljenditega politseinikke ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kannatanute ütlused selle kohta, et süüdistatav keeldus enne politseiametnike saabumist allumast turvameeste korraldustele ja ei järginud klubi eeskirju ning hakkas klubist väljatalutamisel politseinikele füüsiliselt vastu, on tõendatud tunnistajate A.P. , I.K. , I.S. , M.P. ja K K . ütlustega. Süüdistatava ütlused, et tema ei ole kannatanut hammustanud ega politseiametnikke solvanud süüdistuses esitatud väljenditega, on ümber lükatud kannatanu ütluste ja traumakaardiga. Samuti peab kohus ebausaldusväärseiks süüdistatava elukaaslase K.N. ütlusi, kes on huvitatud asja lahendamisest süüdistatava 2 kasuks. Süüdistatava ja tunnistaja K.N. ütluste ebausaldusväärsust süvendab asjaolu, et nad olid alkoholijoobes, mis on fikseeritud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollidega. Võrreldes süüdistatava ütlusi kannatanute ja tunnistajate ütluste ning kirjalike tõenditega, ei ole kohtul kahtlust selles, et süüdistatav kirjeldab sündmusi ennastõigustavalt enda süüst vabastamise eesmärgil. Kannatanute ütlused haakuvad klubis tööl olnud tunnistajate ütlustega selle kohta, et süüdistatav hakkas füüsiliselt vastu nii teda korrale kutsunud turvameestele kui politseiametnikele. Kannatanud on kohtus andnud sisult ühesuguseid ütlusi, millistes ei ole alust kahelda, samuti on nende ütlused kooskõlas teiste tõenditega. Kohus ei nõustunud kaitsja väitega, et politseiametnike poolt süüdistatava arestimajja toimetamine ning jõu ja käeraudade kasutamine oli õigusvastane õigusliku aluse puudumise tõttu. M.M. fikseeriti arestimajja jõudes keskmine joove 0,78 mg/l. Asjaolu, et M.M. käitus nii klubis kui politsei saabudes klubi ees tänaval agressiivselt, mis väljendus nii turvameestele kui politseile füüsilises vastuhakkamises, on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütluste ning traumakaardiga. Olukorras, kus süüdistatav, olles alkoholijoobes, ei allunud korduvalt politseiametnike suulistele korraldustele, rikkus avalikku korda ja keeldus oma nime avaldamast, oli politseiametnikel politseiseaduse §-de 13 lg 1 p 1, 2; 152 lg 1, lg 3 p 1 alusel põhjendatud alus M.M. toimetamiseks arestimajja. Eelnimetatud asjaoludel oli politseiseaduse § 14 lg 6 p 6, lg 8 alusel õigustatud ka M.M. suhtes füüsilise jõu ja erivahendina käeraudade kasutamine. Kuna M.M. oli kinnipidamisel vägivaldne, üritades politseiametnikku käte ja jalgadega lüüa ning viimast hammustas, oli süüdistatava ohjeldamiseks füüsilise jõu ja käeraudade kohaldamine olukorda arvestades põhjendatud. Apellatsioonis Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M.M. kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista M.M. õigeks. Apellatsiooni põhjendused: 1. M.M. süü

§ 275järgi ei ole tõendatud.

Kohus tuvastas ebaõigesti, et M.M. sõimas politseiametnikke ebatsensuursete sõnadega (urod, jobu), kuna kannatanud ei ole selliseid ütlusi kohtuistungil andnud. Ükski tunnistaja ei ole kinnitanud kannatanute ütlusi nende solvamise kohta. Kohtuotsusest ei nähtu, mida sõna „urod" eesti keeles tähendab ning kas sellise väljendi kasutamine on käsitletav solvanguna. M.M. ütluste kohaselt ta ei oska vene keelt ja ei tea, mida sõna „urod" tähendab. Väljendid „jobu", „ebakompetentne", „korrumpeerunud" ja „kurjategijatega koostöö tegemine" ei ole solvavad ebasündsas vormis. Vastutus

§ 275

järgi on välistatud, kui kannatanule on antud tegelikkusele mittevastav eitav hinnang, mis ei ole vormilt ebasünnis. 2. M.M. tuleb tõendamatuse tõttu

§ 274

lg 1 järgi õigeks mõista.

§ 274lg 1 eeldab objektiivsete tunnuste poolest vägivalla toimepanemist.

Lüüa üritamist ei saa lugeda vägivallateoks. Tõendatud ei ole, et M.M. oleks üritanud tahtlikult lüüa I.O. t. J.J. ütles, et nägi, kui I.O. ja M.M. rabelesid, M.M. vehkis käte ja jalgadega. Ka K.N. ja süüdistatava ütluste kohaselt püüdis M.M. auto juures lahti rabeleda. Traumakaart nr 2172 ei ole usaldusväärne, kuna on vastuolus teiste tõenditega. Traumakaardile märgitud diagnoos ei ole arusaadav. Traumakaardil on ravi alguse kuupäev ja kellaaeg

1. veebruar 2007 kell 03.
2. I.O. ei viibinud sel ajal traumapunktis. I.O. on oma allkirjadega joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollil kinnitanud, et toimetas isikud kainenemisele ning viibis kell 3.20 K.N. ja tema asjade läbivaatusel ja nende hoiule võtmise juures. Ka I.O. , J.J. , M.M. ja K.N. ütluste kohaselt osales I.O. nii süüdistatava kui K.N. kainenemisele paigutamisel. I.O. ei ole väitnud, et ta oleks pöördunud traumapunkti enne nimetatud protokollide koostamist. Ka patrullilehelt nähtub, et I.O. ja J.J. viibisid kell 3.10-4.00 patrullis piirkonnas. Patrullilehel pidanuks kirjas olema ka traumapunkti külastamine. Ükski tunnistaja ega ka teine kannatanu ei näinud hammustamist. I.K. ütles, et teda kuulati tunnistajana üle
3. veebruaril 2007, kus ta avaldas, et klubis on kaamerad ning tema jälgis naise ja politseinike tegevust läbi kaamerate. Menetleja tegi alles
4. veebruaril 2007 nõudekirja OÜ-le Monmark, milles palus väljastada turvakaamerate salvestused. Ööklubi „Maasikas" turvalindid säilivad kaks nädalat. Seega ei olnud turvalinte enam säilinud. 3
5. Kohus ei ole tuvastanud asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid. Kohtuotsusest ei selgu, millistele politseiametnike suulistele korraldustele M.M. ei allunud. Samuti jääb otsusest arusaamatuks, milles seisnes avaliku korra rikkumine ning millest tulenevalt oli M.M. kohustatud järgima ööklubi eeskirju, mida asjas ei ole esitatud. Vaatamata sellele, et kannatanud ja tunnistajad on iseloomustanud M.M. käitumist ööklubis agressiivsena, pidanuks kohus hindama ise M.M. käitumist. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta M.M. ütlused, mille kohaselt keegi mees haaras ootamatult temast selja tagant kinni ja tiris WC-st välja; M.M. sattus paanikasse ega saanud aru, millega on tegemist. Turvatöötajat eristas üksnes rinnasilt, mida M.M. tähele ei pannud. M.M. ja turvatöötajate vahel oli vaidlus, kus M.M. pahandas sellepärast, et temaga käituti ebaprofessionaalselt, ja selgitas, et tema elukaaslane, kellel oli halb olla, võib vajada abi ning ta soovib teda otsima minna. Turvatöötajad M.M. abipalvele ei reageerinud ja käskisid ööklubist lahkuda, millest M.M. keeldus. M.M. selgitas, et turvatöötajad ei saanud temast aru ja tema ei saanud turvatöötajatest aru, kuna turvatöötajad olid venelased. Agressiivsuse all tuleb mõista kallaletungivuse ohtu, ründamist või ründevalmidust. Ükski tunnistaja ei ole väitnud, et M.M. oleks kedagi rünnanud või et tema poolt oleks olnud kellelegi kallaletungimise oht. Ainuüksi vaidlemine selle üle, kas isik võib siseneda ööklubisse, turvatöötaja haardest lahtirabelemine, kõva häälega rääkimine ja enese õigustamine ei ole vaadeldav agressiivse käitumisena. Seega M.M. ei käitunud agressiivselt. Otsusest ei selgu, mida kohus on mõelnud vastuhakkamise all. Vastuhakkamine on võimu- või üldsuse esindaja kohustuste täitmise takistamine, mis on seotud vägivallaga selle isiku kallal. M.M. ei ole turvatöötajate kallal vägivalda tarvitanud. Turvaseaduse § 32 lg 2 p 1 järgi on turvatöötajal õigus objektil kinnipeetud isiku käitumist, reaalset ohtu või toimepandud teo laadi arvestades isik objektilt eemaldada. M.M. , kes oli mures oma elukaaslase pärast ja läks teda meeste WC-sse otsima, ei kujutanud kellelegi ohtu. A.P. ja I.K. , selgitamata välja, miks M.M. oli meeste tualettruumis, asusid teda ööklubist jõuga eemaldama, milleks puudus õiguslik alus.
6. Kohus on kannatanute ja tunnistajate ütlused otsusesse osaliselt ümber kirjutanud, kuid otsusest ei selgu, milliseid asjaolusid kohus nende alusel tuvastas. Seejuures on kohus ütlusi kajastanud valikuliselt, jättes mitmed olulised asjaolud esitamata. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et tunnistaja I.K. vastuseks prokuröri küsimusele, kas naine lõi tunnistajat ja mis asjaoludel, vastas, et M.M. vehkis kätega ja ta ei arva, et M.M. lõi teda. Kohus on jätnud tähelepanuta ka A.P. täpsustavad ütlused, et tema ei näinud meest oksendamas. Tunnistaja ütles, et see mees, kes palus naist välja viia, ütles, et seal on mees, kellel on halb. A.P. ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega; kuna vastuolusid ei kõrvaldatud, tuleb A.P. ütlused jätta tähelepanuta. Kohus on jätnud märkimata, et tunnistaja M.P. ütluste kohaselt ei olnud M.M. nõus välja minema, olukord oli rahumeelne kuni politsei tahtis naist välja viia. Arvestades tõendite vahetu uurimise printsiipi tuleb jätta tähelepanuta I.S. ja K.K. ütlused selles, et nemad kuulsid turvameestelt, et süüdistatav oli politseinikku hammustanud.
7. Politseiametnikud ei ole väitnud, et füüsilise jõu kasutamine oleks toimunud muul põhjusel kui isiku tuvastamine. Kohus ei saa ise hakata politseiametnike tegevust õigustama ega leida täiendavaid alused, millele politsei ei ole tuginenud. Kohus ei ole hinnanud, kas politseiametnikel oli õigus üksnes isiku tuvastamiseks M.M. suhtes füüsilist jõudu kasutada ning ta ööklubist ära viia. Asjas ei ole tuvastatud, et M.M. oleks rikkunud avalikku korda või pannud toime mõne muu õiguserikkumise
8. veebruari 2007 öösel ööklubis „Maasikas". Turvatöötajad ei esitanud politseile M.M. peale kaebust ega andnud teda politseile üle. Olukord oli rahulik hetkeni kui politsei hakkas M.M. ut jõuga kaasa viima. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadest haldusasjas nr 3-3-1-65-07 nähtuvalt ei tulene õigustloovatest aktidest politseiametniku õigust kasutada järelevalvemenetluses füüsilist jõudu kontrollitava dokumendi kättesaamiseks või isiku nime teadasaamiseks, kui see isik ei täida politseiametniku seaduslikku korraldust. Politseiseadusest ei tulene politseiametniku õigust kasutada jõudu järelevalve teostamisel muudel juhtudel kui politseiametniku ohutuse tagamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et M.M. tegevus oleks seadnud ohtu politseiametnike elu ja tervise või et politseiametnikud oleksid sellist ohtu reaalselt tajunud. Jõu kasutamine oli M.M. suhtes õigusvastane. Kannatanute väidetel kasutati käeraudu tulenevalt M.M. vastupanust kinnipidamisel ja turvalisuse tagamiseks kinnipeetute toimetamisel politseiasutusse. M.M. ei olnud õiguserikkuja, teda ei peetud kinni õiguserikkujana ega toimetatud õiguserikkujana politseisse. Seega politseiseaduse § 14 lg 6 ei tulenenud õigust kasutada M.M. 4 suhtes käeraudu. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab haldusasjas nr 3-3-1-65-07, et erivahendi kasutamine on põhjendatud üksnes juhul, kui muude, leebemate vahendite kasutamise võimalused on ammendatud või sellised vahendid on olukorra eripära arvestades sobimatud.
9. Isegi kui nõustuda kohtuotsusega süüksarvatud tegude osas, siis süüteokoosseis puudub, kuna politseiametnikud ei käitunud oma ametikohustuste täitmisel seaduslikult. Kannatanute õigusvastane tegevus algas hetkest, kui nad hakkasid füüsilist jõudu kasutades M.M. ut ööklubist välja viima. M.M. inkrimineeritud käitumisele eelnes politseiametnike õigusvastane tegevus.
10. Kuna M.M. vaidlustas kannatanute tegevuse, siis on I.O. ja J.J. asunud enda käitumist õigustama ja nende ütlused ei ole usaldusväärsed. I.O. menetles M.M. väärteoasja alkoholiseaduse § 70 järgi ning taandus alles siis, kui kaitsja esitas vastava taotluse. Kannatanud on üle kuulatud
11. veebruaril 2007 algusega kell 8.30 (J.J. ) ja 8.40 (I.O. ), seega enne kui esitati kuriteoteade Lõuna Politseiprefektuuri kell 13.
12. K. Novožilovit hoiti pärast arestimajast vabastamist kell 8.05 kinni kuni kella 9.45, mil algas tema tunnistajana ülekuulamine, samuti enne kuriteoteate esitamist. Kannatanute ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega. I.O. ja J.J. väidavad, et vestlesid ööklubi mõlema turvatöötajaga, samuti teiste töötajatega. I.K. ütles, et tema politseinikega ei rääkinud. I.K. i, I.S. ja M.P. ütluste kohaselt rääkis politsei ainult M.M. uga. Ajavahemik kannatanute saabumisest klubisse kell 2.20 kuni M.M. autosse paigutamiseni ning K.N. tänavale pikalipanemise ja teise patrullauto kutsumiseni kell 2.38 seab kahtluse alla kannatanute ütlused toimunu kohta, arvestades, et M.M. uga räägiti rahulikult u 10-15 min. Kannatanute ütlused, et nemad tuvastasid kohale jõudes, et M.M. rikkus korda, häiris külastajate olemist ja sõimas, on vastuolus väärteoprotokolliga. I.O. koostas M.M.
13. veebruari 2007 hommikul väärteoprotokolli alkoholiseaduse § 70 järgi selles, et M.M. tuigerdas joobnud olekus avalikus kohas Tartus Küüni 7 ees, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Samas on mõlemad kannatanud kinnitanud, et olid sunnitud M.M. ut kogu aja kinni hoidma, seega puudus tal igasugune võimalus tänaval tuigerdamiseks. Patrullitoimkond V. Sohhinov ja M. Rumm jõudis ööklubi juurde kell 2.
14. Patrullitalituse konstaabli Martti Rummi
15. veebruari 2007 ettekande kohaselt istus patrullauto tagaistmel naisterahvas, kes oli rahulik; patrullauto kõrval nägid nad meesterahvast, kellel olid käerauad peal, meesterahvas oli rahulik, ei rääkinud sõnagi ja vastu ei hakanud. Nimetatud ettekandega on vastuolus kannatanute ütlused selle kohta, et M.M. oli agressiivne. Kohus jättis ebaõigesti avaldamata K.N. suhtes tehtud kiirmenetluse
16. veebruari 2007 otsuse alkoholiseaduse § 70 järgi selles, et K.N. tuigerdas avalikus kohas Tartus Küüni 7 ees alkoholijoobes, ning Tartu Maakohtu
17. juuni 2006 otsuse kiirmenetluse otsuse tühistamise kohta. Nimetatud tõendid on olulised I.O. ja J.J. tegevuse hindamisel. K.N. ja M.M. kainenemisele toimetamiseks ei esinenud õiguslikke ja faktilisi eeldusi politseiseaduse § 15 lg 1 ja 3 mõttes, arvestades ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohti haldusasjas nr 3-3-1-98-
18. Kannatanute ütlused ja nende koostatud dokumendid on vastuolus. Kannatanud ei ole üheski
19. veebruaril 2007 koostatud dokumendis märkinud, et M.M. või K.N. oleks olnud agressiivne, hakanud vastu, mitte allunud korraldustele või rikkunud korda.
20. Kohus on ebaõigesti pidanud K.N. ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja joove oli kerge ja ei takistanud asjaolusid õigesti tajumast. Tunnistaja olemine süüdistatava elukaaslane ei ole piisav tema ütluste tähelepanuta jätmiseks.
21. Kohus on alusetult jätnud süüdistatava ütlused kõrvale. M.M. joove oli kerge joobe lähedane (0,78 mg/1). M.M. pöördus koheselt pärast arestimajast vabanemist
22. veebruaril 2007 Lõuna Politseiprefektuuri avaldusega, milles märkis, et teda tiriti politseinike poolt teadmata põhjusel ööklubi trepist alla, pandi käed raudu ja löödi vastu pead, kuna ta julges küsida, miks temaga nii käitutakse; ning et I.O. ja J.J. irvitasid talle näkku, öeldes, et mis see löök siis ära ei ole ning ta ei saavat tõestada enda löömist. Pärast kaebuse esitamist pöördus M.M. traumapunkti kehavigastuste fikseerimiseks (SA TÜ Kliinikumi
23. augusti 2007 kiri ja traumakaart nr 2201). Nii M.M. kui K.N. esitasid halduskohtule kaebuse nende kainenemisele toimetamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuste esitamise ja traumapunkti pöördumise ajal M.M. ei teadnud tema suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest. Seega on M.M. algusest peale olnud seisukohal, et tema suhtes kasutati füüsilist jõudu ja 5 võeti vabadus ebaseaduslikult. Puudub alus kahelda M.M. ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava ütlused ei ole vastuolus tunnistajate ütlustega. Kohus on jätnud tähelepanuta M.M. telefonikõned kell 2.19 ja 2.53 politseiprefektuuri juhtimiskeskusesse. Viimase salvestusest on kuulda, kuidas nuttev ja endast väljas M.M. palub abi ja kaitset politsei omavoli vastu ning seejärel politsei temalt telefoni käest ära võtab. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel, paludes apellatsiooni rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava kaitsja, prokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud materjale, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Apellatsioonis vaidlustati süüdistatava süüdimõistmine maakohtus uuritud tõendite ja järelduste osas ning sellest tulenevalt taotleti tõendite ümberhindamist ning M.M. suhtes õigeksmõistva kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus nõustub maaakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega süüdistatava süü tõendatuse osas. Samas ei nõustu ringkonnakohus juba maakohtus esitatud ja sisuliselt apellatsioonis korratud M.M. süü eitamisele rajatud kaitseversiooniga ning ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatava sellekohased vastuväited kriminaalasjas kogutud tõenditele rajanevalt igakülgselt uurinud ning need põhistatult ümberlükanud. Maakohtu poolt uuritud tõenditele rajanev otsuse motiveering on ringkonnakohtule veenev ja puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et M.M. poolt politseitöötajate I.O. ja J.J. suhtes sõnade "urod", "jobu" ja väljendite korumpeerunud, ebaausad, ebaadekvaatsed politseinikud, kes teevad koostööd kurjategijatega - kasutamine on kriminaalasjas tõendamist leidnud eelkõige kannatanute ütlustega, kes on kohtuistungil kinnitanud, et M.M. kasutas nende suhtes väljendeid, millised on kirjas talle esitatud süüdistuses. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistajate taolistes järjekindlates ja ühetaolistes ütlustes. Ringkonnakohtu jaoks suurendab kannatanute ütluste usaldusväärsust asjaolu, et juba varasemalt, enne politseitöötajate jõudmist ööklubisse "Maasikas", oli M.M. käitumine agressiivne. Nii on kõik ööklubi "Maasikas" töötajad, kes
24. veebruaril 2007 M.M. uga ööklubis pärast konflikti puhkemist kokku puutusid, kinnitanud, et süüdistatav oli agressiivne ning solvas neid juba enne politseitöötajate ilmumist (tunnistajad A.P. , I.K. , I.S. , M.P. , K.K. ). Arvestades M.M. käitumist
25. veebruaril 2007 ööklubis "Maasikas" (M.M. agressiivsus, tema poolsed solvangud ööklubi "Maasikas" personali suhtes), on igati usutav, et pärast konflikti puhkemist tema ja politseitöötajate vahel kasutas ta politseitöötajate suhtes solvavaid sõnu ja väljendeid, mida viimased on ka kohtuistungil kinnitanud. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava kaitsja väitega nagu ei oleks sõnad "urod", "jobu" ja politseitöötajate suhtes kasutatud väljendid - korumpeerunud, ebaausad, ebaadekvaatsed politseinikud, kes teevad koostööd kurjategijatega - solvavad, sest need ei ole oma vormilt ebasündsad. Ringkonnakohus leiab, et ebasünnis vorm ei tähenda vaid vulgraasete väljendite kasutamist teise isiku suhtes, vaid see hõlmab ka oma sisult negatiivseid või halvustavaid väljendeid, mis ei ole esitatud vulgaarses vormis. Kahtlemata on sõna "urod" - värdjas, ebard, soerd - vulgaarne ning taolise sõna kasutamine teise isiku suhtues teda halvustav ja seega ka solvav. Asjaolu, et M.M. ei oska vene keelt ja seetõttu ei saanud ta aru, mida nimetatud sõna tähendab, ei ole tõsiseltvõetav, sest kasutades nimetatud sõna koos teiste poltseitöötajaid halvustavate eesti keelsete väljenditega, pidi ta vähemalt möönma, et ka sõna "urod" on solvav. 6 Ringkonnakohtu arvates ei ole sõna "jobu" ja väljendid - korumpeerunud, ebaausad, ebaadekvaatsed politseinikud, kes teevad koostööd kurjategijatega - iseenesest tõepoolest vulgaarsed, kuid oma sisult negatiivsed ning politseinike suhtes kasutatutena nende tegvust selgelt halvustavad. Seejuures puudus M.M. igasugune alus arvata, et tegemist on korumpeerunud, ebaausate, ebaadekvaatsete politseinikega, kes teevad koostööd kurjategijatega. Seega kohtles M.M. politseitöötajaid avalikus suhtlussituatsioonis halvustavalt ja seega ka ebasündsalt. End solvatuna tundmist on kinnitanud ka kannatanud I.O. ja J J . . Kuivõrd M.M. kasutas politseitöötajate suhtes solvavaid väljendeid situatsioonis, mil viimased täitsid oma ametikohustusi (viibisid väljakutse alusel tekkinud konflikti lahendamiseks sündmuskohal), siis leiab ringkonnakohus, et M.M. käitumises esineb

§ 275ettenähtud kuriteokoosseis.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väitega, et M.M. tuleb

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos õiges mõista seetõttu, et politseinikud I.O. ja J.J. ei käitunud

1. veebruaril 2007 ööklubis „Maasikas" oma töökohustuste täitmisel seaduslikult. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et
2. veebruaril 2007 pöördus ööklubi „Maasikas" turvatöötajate A.P. ja I.K. i poole ööklubi külastaja, teatades, et klubi meeste WC-s viibib naisterahvas, kes keeldub sealt lahkumast. Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt sisenes ta meeste WC-sse ning nägi seal naisterahvast, kelleks osutus M.M. . Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt keeldus M.M. WC-st lahkumast, kuid vaatamata M.M. keeldumisele talutas ta naise WC-st välja. Pärast väljatalutamist kasutas M.M. tema ja teise turvatöötaja I.K. i suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning vaatamata nende keelule jooksis tagasi meeste WC-sse. Seejärel sisenesid A.P. ja I.K. i kahekesi meeste WCsse ning toimetasid taaskord M.M. sealt välja ning vaatamata süüdistatava püüdlustetele naasta WC-sse, takistasid nad teda kolmandat korda WC-sse sisenemast. Ööklubi „Maasikas" turvatöötajate ja vahetuse vanema ütluste kohaselt rikkus M.M. oma taolise käitumisega ööklubi kodukorra reegleid ning seetõttu palusid nad M.M. ööklubist lahkuda, mida viimane aga keeldus tegemast. Seejuures oli M.M. agressiivne ning solvas nii turvatöötajaid kui ka vahetuse vanemat I.S. t. Leides, et ööklubi töötajate nõudmine tema lahkumiseks on teda ahistav, kutsus M.M. sündmuskohale politseitöötajad. Politseitöötajate I.O. ja J.J. ütluste kohaselt vestlesid nad nii sündmuskohal olnud M.M. uga kui ka ööklubi töötajatega. Vestlusest ööklubi töötajatega selgus politseitöötajatele, et M.M. oli oma käitumisega häirinud klubikülastajate rahu (viibides korduvalt meeste WC-s) ning seetõttu palusid ka politseitöötajad tal ööklubist lahkuda, millest M.M. aga keeldus. Politseitöötajate I.O. ja J.J. ütluste kohaselt selgitasid nad sündmuskohale jõudes esmalt M.M. ule, et kuna ta on klubi reegleid rikkunud, siis peab ta vastavalt kodukorrale ööklubist lahkuma. M.M. keeldus seda tegemast. Kuivõrd M.M. keeldus klubist lahkumast ja kuna oli alus eeldada, et M.M. on toime pannud korrarikkumise, siis soovisid politseitöötajad kindlaks teha M.M. isiku. M.M. keeldus neile oma nime ütlemast isegi pärast seda, kui nad olid talle selgitanud, et keeldumise korral on neil õigus toimetada ta arestimajja. Kuna M.M. nende seaduslikule korralduse vaatamata oma isikut ei tuvastanud, otsustasid politseitöötajad tema isiku kindlakstegemiseks M.M. u, kui potentsiaalse korrarikkuja, toimetada arestimajja. Võttes M.M. käte alt kinni eskortisid nad M.M. politseiauto juurde. M.M. keeldus autosse istumast. I.O. ütluste kohaselt, kes otseselt püüdis M.M. ut autosse paigutada, rabeles M.M. talle vastu ning püüdis teda lüüa jala ja küünarnukiga. Rabelemise käigus hammustas M.M. I.O. parema käe küünarvarrest ja hammustusest tingituna tundis ta teravat valu küünarvarres Politseiseaduse § 3 kohaselt tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piirides. Politseiseaduse § 12 lg 1 p 3 kohaselt on politsei kohustatud tagama korra avalikes kohtades: õigusrikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed. Nimetatud seaduse § 13 lg 1 p 2 kohaselt on politseil õigus ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema 7 isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtlustuse korral toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks politsei ametiruumi. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus M.M. oli oma viibimisega meeste WC-s häirinud ööklubi külastajaid ja keeldunud täitmast klubitöötajate õigustatud nõudmist lahkuda ööklubist, oli Politseiseaduse § 12 lg 1 p 3 tulenevalt politseitöötajate poolne nõudmine M.M. lahkumiseks ööklubist, igati õigustatud. Ringkonnakohtu arvates oli seaduslik ka politseitöötajate poolt M.M. isiku tuvastamiseks esitatud nõudmised, sest politseitöötajatel oli alus kahtlustada M.M. ut õiguskorra rikkumises. Kuivõrd M.M. keeldus politseitöötajatele oma isikuandmeid avaldamast, siis oli politseitöötajatel, lähtudes Politseiseaduse § 13 lg 1 p 2, seaduslik alus tema toimetamiseks politsei ametiruumi. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.M. ööklubist väljaeskortimisel ja tema toimetamisel arestimajja, käitusid politseitöötajad Politseiseadusest lähtuvalt, seega seaduslikult. Kuivõrd M.M. kasutas I.O. suhtes vägivalda (tekitas hammustamisega I.O. le valu) ajal, mil viimane täitis oma ametikohustusi, siis esineb M.M. käitumises

§ 274lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu oleks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaart ebausaldusväärne, sest kohtuotsusest ei selgu kuidas tegi kohus kindlaks traumakaardile märgitud I.O. vigastuse ladinakeelse vaste eesti keelde. Samuti on kokkulangevad I.O. vigastuse fikseerimise kellaaeg traumakaardil I.O. tegevusega M.M. paigutamisel arestikambrisse kainenemisele ning seega ei saanud I.O. viibida kahes kohas korraga. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardi nr 2172 esimesel lehel on tõepoolest I.O. vigastuse diagnoos toodud ladina keeles. Traumakaardi teisel lehel on aga esitatud I.O. vigastuse kirjeldus, millest nähtub, et tal esinevad hammustuse jäljed paremal küünarvarrel. Ringkonnakohtu istungil esitas prokurör Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi osakonnajuhataja I. Drikiti õiendi, millest nähtub, et ladinakeelse diagnoosi „vulnus morsum antebrachii dex" eesti keelne vaste on „parema küünarvarre hammustushaav". Seega puudub ringkonnakohtul kahtlus traumakaardil märgitud I.O. l esinenud vigastuse ladina keelse diagnoosi ja selle eesti keelse tõlke kokkulangevuses. Ringkonnakohtu arvates ei muuda esitatud traumakaarti ebausaldusväärseks asjaolu, et traumakaardil märgitud I.O. ravi alustamise kellaeg langeb kokku kellaajaga, mil I.O. kriminaalasjas leiduvate dokumentide kohaselt justkui osales M.M. kainenemisele paigutamisel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koostanud konstaabel A. Laanemäe. Seega ei tegelenud M.M. kainenemisele paigutamisega otseselt I.O. . Asjaolu, et A.O. on andnud allkirjad selle kohta, et tema oli üks politseinikest, kes toimetas M.M. kainenemisele ning ta viibis M.M. asjade läbivaatamise ja hoiule võtmise juures ning andis selle kohta protokollile ka allkirja, ei välista mingilgi määral, et I.Oinus viibis kell 03.18 traumapunktis, kus tal fikseeriti küünarvarre vigastus. Ringkonnakohtu arvates puudub igasugune alus kahelda SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku poolt traumakaardi nr 2172 väljaandmise põhjendatuses ja selle tõelevastavuses. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et keegi tunnistajatest ei näinud M.M. poolt I.O. hammustamist, et muuda ebausaldusväärseks I.O. ütlusi tema hammustamise kohta. Seda enam, et I.O. ütlusi tema hammustamise kohta M.M. poolt kinnitab ka objektiivne tõend, see on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardil nr 2172 fikseeritud vigastus. Samas langevad I.O. ütlused millisest kohast M.M. teda hammustas kokku traumakaardil fikseeritud vigastuse asukohaga. Ringkonnakohus leiab, et küsimus, kas politseitöötajad ületasid M.M. hilisemal arestimajja transportimisel tema suhtes erivahendeid kasutades oma volituste piire ning kas oli õigustatud M.M. kainenemisele paigutamine, ei kuulu lahendamisele käesoleva kriminaalasja raames, sest nimetatud küsimused ei ole seotud M.M. esitatud süüdistusega ning on lahendatavad haldusmenetluse korras. 8 Aarne Sarjas Ago Kutsar 9 Mati Kartau