1-10-9864/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9864 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Madis Ellisaare (Ellisaar) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Madis Ellisaare määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 11.11.2010 otsusega mõisteti M. Ellisaar süüdi KarS §-de 184 lg 1, 213 lg 1 ja 345 lg 1 järgi ning teda karistati 1 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud vangistusele Harju Maakohtu 30.04.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o vangistus 2 aastat 5 kuud, ning M. Ellisaarele mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2010-02.03.
4. Karistuse kandmise algus on 16.08.2010 ja lõpp 01.10.
5. Tartu Maakohtu 17.10.2012 määrusega jäeti M. Ellisaar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on M. Ellisaar vangistuse kandmise ajal täitnud temale määratud tegevusi individuaalses täitmiskavas: läbinud XXXX XXXX treeningu, XXXX XXXX XXXX, õppinud T K vahendusel aastase õppekavaga XXXX erialal ja selle lõpetanud, läbinud XXXX XXXX suunatud sotsiaalprogrammi, milles lisateemadena käsitleti XXXX ja XXXX ning osalenud XXXX XXXX grupitöös, mille raames käsitleti tööturu võimalusi, tööotsimist ja kandideerimist, karjääriplaneerimist ja elukestvat õpet. Maakohtu määruse kohaselt on M. Ellisaarel 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on määratud 06.01.
6. Vabanemisel on süüdimõistetul võimalik asuda elama XXXX ning minna tööle XXXX XXXX ja XXXX tegelevasse firmasse APC E G OÜ. Maakohus märkis, et kriminaalhooldusosakonna kirjalikust seisukohast nähtub, et vangistuse ajal on M. Ellisaar XXXX E.S. , kuid vabanemisjärgseks elukohaks on planeeritud E.U. elukoht Kiili vallas, kus elab E.U. koos alaealise XXXX. Korteri omanikud on E.U. ja J.K. , kes mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Maakohus tõi välja, et kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et M. Ellisaar suudaks läbida talle määratud katseaja nõuetekohaselt. Maakohtu määruse kohaselt on varasemalt süüdimõistetu olnud käitumiskontrollile allutatud kolmel korral. Mõjutusvahendite kohaldamise ajal pani M. Ellisaar toime uusi kuritegusid, mille eest määrati kinnipeetavale uus katseaeg, kuid kinnipeetav sooritas katseajal uusi kuritegusid, mis tõid kaasa reaalse vangistuse kandmise. Maakohus leidis, et eeltoodu ei võimalda M. Ellisaart praegu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus leidis, et süüdimõistetu on vangistuses viibides küll tõsiselt panustanud enda muutmisse, läbides sotsiaalprogramme ja omandades eriala, kuid tema varasema elukäigu ja toimepandud kuritegude ärakantud karistusajaga mittevastavuse tõttu oleks tema vabastamine praegu ennatlik. Maakohus rõhutas, et ei saa jätta tähelepanuta seda, et M. Ellisaart on vangistuses suhteliselt palju distsiplinaarkorras karistatud. Maakohus tõi välja, et kuna M. Ellisaarel avaneb peagi võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist ilma elektroonilise valveta, siis on oluline, et ta kuni taotluse läbivaatamiseni ei paneks ta enam toime distsiplinaarüleastumisi ning jätkaks vanglas pakutavate võimaluste kasutamist enda ettevalmistamiseks õiguskuulekaks eluks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Ellisaar taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. M. Ellisaar märgib, et asuks vabanemisel elama oma elukaaslase korterisse, tal on olemas toetav sotsiaalne võrgustik ning töökoht, kus ta saaks XXXXt palka, mis võimaldaks tal alustada võlgade tasumist. Süüdimõistetu hinnangul jättis maakohus ta vabastamata peamiselt prokuröri ja kriminaalhooldaja arvamuse tõttu, kuid viimased ei ole arvestanud tema positiivsete muudatustega. M. Ellisaar märgib, et soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ning on läbinud vangistuses mitmeid sotsiaalprogramme, muuhulgas tegelenud XXXX XXXX ja XXXX muutmisega, osalenud XXXX ja XXXX grupitöös ning lõpetanud T K XXXX XXXX eriala. M. Ellisaare hinnangul on kursused ja sotsiaalprogrammid tema mõtlemist, käitumist ja väärtushinnanguid muutnud. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei näita distsiplinaarkaristused objektiivselt tema tegelikku suhtumist õiguskorda. M. Ellisaar märgib, et sai viimati distsiplinaarkaristuse 06.01.2012, kui viibis vangla üksuses, kus sattus kaaskinnipeetavate kiusamise ohvriks ning pani distsiplinaarrikkumisi toime selleks, et kaaskinnipeetavate eest kartserisse pääseda. M. Ellisaar tõdeb, et selline käitumine ei olnud õige, kuid ei osanud teisiti käituda ning pärast tema ümberpaigutamist teise vanglaüksusesse lõppes ka tagakiusamine ja distsiplinaarüleastumiste toimepanemine. Samuti märgib süüdimõistetu praegu sellisesse olukorda sattumisel teavitaks ta viivitamatult vangla juhtkonda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M. Ellisaare vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole -2- põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on M. Ellisaare tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Ellisaare määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Ellisaare tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, M. Ellisaart iseloomustavad positiivsed asjaolud ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Ringkonnakohus leiab, et M. Ellisaare lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda jäävad paljasõnaliseks, kuna M. Ellisaar ei ole oma käitumisega vangistuses tõestanud, et ta suudaks kehtestatud korrast kinni pidada. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad M. Ellisaare 12 kehtivat distsiplinaarkaristust ja nende kohta määruskaebuses esitatud selgitused asjaolule, et tema käitumises ja hoiakutes toimunud positiivsed muutused ei ole jõudnud muutuda püsivaks ning temas on olnud veel hiljaaegu aktiivne valmisolek, et toime panna õigusrikkumisi. Seonduvalt määruskaebusega märgib ringkonnakohus, et vangla iseloomustuse kohaselt ei ole 06.01.2012 määratud M. Ellisaarele distsiplinaarkaristusteks mitte arest nagu ta ise väidab, vaid noomitus, kuna ta ei esitanud teostatud telefonikõnede kohta tõeseid andmeid. Ja sellele eelnev distsiplinaarkaristus oli 24.10.2011 lühiajalise kokkusaamise keeld, sest ta kasutas personali suhtes solvavaid väljendeid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks M. Ellisaarel pikema perioodi jooksul vangistuses reeglitest kinni pidades näidata, et ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada.
9. Ringkonnakohus märgib ka, et M. Ellisaart on varasemalt üheksal korral kriminaalkorras karistatud, muuhulgas varavastaste kuritegude, omavolilise sissetungi, prostitutsioonile kaasaaitamise ja orjastamise eest. Talle eelmise kohtuotsusega narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, arvutikelmuse ja võltsitud dokumendi kasutamise eest karistuse mõistmisel on juba süü suuruse ja õiguskorra kaitsmise huvide kõrval arvestatud võimalust mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid M. Ellisaare ennetähtaegset vabastamist – vastupidi, nii senised kuriteod kui ka kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses viitavad hoopis sellele, et M. Ellisaare poolt katseajal käitumiskontrolli nõuete järgimine ei ole tõenäoline. Kuna M. Ellisaarele seni mõistetud karistused, sh varasemalt mõistetud vangistused, ega ka kriminaalhooldus ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, puudub ringkonnakohtul veendumus, et seekordne vanglas sotsiaalprogrammide läbimine ja hariduse omandamine ning vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ja M. Ellisaare lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda oleksid piisavad tagamaks käesoleval ajal tema õiguskuulekust.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Ellisaar tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3- Maarika Kuusk