lg 2 p 1 järgi ja karistati 2 aasta vangistusega; -
lg 1 järgi ja karistati 2 aasta ja 6 kuu vangistusega; -
järgi ja karistati rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 580 eurot; -
järgi ja karistati 1 aasta vangistusega; -
lg 1 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 150 päevamäära. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 ehk 1 aasta ning 50 päevamäära võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot.
lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 10.09.2008 otsusega mõistetud karistus kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 320 eurot.
lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörati Harju Maakohtu 29.05.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 22 päeva vangistust täitmisele, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.05.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 22 päeva) ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud ja 22 päeva vangistust ning rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
02.04.2007, s.o 3 päeva ja 10.12.2008 - 27.05.2009, s.o 5 kuud 17 päeva, kokku 5 kuud ja 20 päeva ning kandmisele jäi 2 aastat 3 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.05.
-2- - ajavahemikul 04.-06.08.2007 pöördus XXX asuvasse AS EMT esindusse taotlusega osta järelmaksuga kaks mobiiltelefoni ja vormistada EMT liitumisleping, esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi V.V. nimele, kavatsemata edaspidi tasuda ostetud telefonide eest ega maksta kasutatud mobiilsideteenuste eest, luues sel moel teadvalt ebaõige ettekujutuse nii enda isikust kui ka oma kavatsusest, vormistas pettuse teel 1188 krooni maksva mobiiltelefoni Samsung SGH-C130 järelmaksuga ostulepingu esimese sissemaksega 288 krooni ja 2100 krooni maksva mobiiltelefoni Nokia 6080 järelmaksuga ostulepingu ilma esimese sissemakseta ning samas vormistas EMT mobiilsideteenuseid kasutada võimaldava liitumislepingu telefoninumbri XXXXXXXX kohta, seejärel sai kätte nimetatud mobiiltelefonid ja SIM kaardi, põhjustades oma tegevusega AS-le EMT varalist kahju summas 8819.15 krooni; - 05.08.2007 pöördus XXX asuvasse OÜ Televärk, AS Tele2 esindusse taotlusega osta järelmaksuga kaks mobiiltelefoni ja vormistada Tele2 liitumisleping esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi V.V. nimele, kavatsemata edaspidi tasuda ostetud telefonide eest ega maksta kasutatud mobiilsideteenuste eest, luues sel moel teadvalt ebaõige ettekujutuse nii enda isikust kui ka oma kavatsusest, vormistas pettuse teel 1800 krooni maksva mobiiltelefoni Nokia 6300 järelmaksuga ostulepingu ilma esimese sissemakseta ja 1800 krooni maksva mobiiltelefoni Nokia 7373 järelmaksuga ostulepingu ilma esimese sissemakseta ning samas vormistas Tele2 Eesti mobiilsideteenuseid kasutada võimaldavad liitumislepingud telefoninumbrite XXXXXXXX ja XXXXXXXX kohta, seejärel sai kätte nimetatud mobiiltelefonid ja SIM kaardid, mille kasutamisega ja tasumata jätmisega põhjusta AS-le Tele2 Eesti varalist kahju summas 8066.63 krooni; A.Savosinile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ehk
-05.08.2007, tegutsedes grupis koos Arina Kornienkoga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, edastas pettuse teel pangas vormistatud V.V. pangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, A. Kornijenkole, kes kasutades oma elukohas XXX asuvas korteris olevat arvutit, sisestas V.V. kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlus-protsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka- sisenemist ja SEB pangas asuva V.V. arvelduskonto kasutamist. Sel moel taotles A. Kornijenko V.V. teadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu SMS Laen OÜ-st summas 3000 krooni, Raha24 OÜ-st summas 2000 krooni, Monetti AS-st summas 1600 krooni, AR Partnerid OÜ-st summas 1000 krooni ja Mobile Credit Estonia OÜ-st summas 3000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning kogusummas 10 600 krooni laenuraha laekumist V.V. arvelduskontole, kandis A. Kornijenko osa rahast kokkuleppele A. Savosiniga nö teenustasuna J.L. pangakontole, mille A. Kornijenko seejärel tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja omastas, ülejäänud raha võttis A. Savosin seejärel tema kasutuses olnud V.V. panga deebetkaardi abil sularahana välja ja omastas, põhjustades SMS Laen OÜ-le, Raha24 OÜ-le, Monetti AS-le, AR Partnerid OÜ-le ja Mobile Credit Estonia OÜ-le varalist kahju; - 11.08.2007, tegutsedes grupis koos A. Kornienkoga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, edastas tema poolt pettuse teel pangas vormistatud N.K. pangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, A. Kornijenkole, kes kasutades oma elukohas XXX asuvas korteris olevat arvutit, sisestas N.K. kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlus-protsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka sisenemist ja Hansapangas asuva N.K. arvelduskonto -3- kasutamist. Sel moel taotles A. Kornijenko N.K. teadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu SMS Laen OÜ-st summas 3000 krooni, Raha24 OÜ-st summas 2000 krooni ja AR Partnerid OÜ-st summas 1000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning kogusummas 6000 krooni laenuraha laekumist N.K. arvelduskontole, kandis A. Kornijenko kogu laenuraha summa V.V. pangakontole, mille järel A. Savosin tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja saadud raha kogusummas 6000 krooni A. Savosin ja A. Kornijenko omastasid, põhjustades SMS Laen OÜ-le, Raha24 OÜ-le ja AR Partnerid OÜ-le varalist kahju; - ajavahemikul 24.09.-03.10.2007, tegutsedes grupis koos A. Kornienkoga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, edastas pettuse teel pangas vormistatud V.K. pangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, A. Kornijenkole, kes kasutades oma elukohas XXX asuvas korteris olevat arvutit, sisestas V.K. kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlus-protsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka- sisenemist ja Hansapangas asuva V.K. arvelduskonto kasutamist. Sel moel taotles A. Kornijenko V.K. teadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu SMS Laen OÜ-st summas 3000 krooni, Krediidikassa AS-st summas 2000 krooni, Raha24 OÜ-st summas 3000 krooni, Risicum Capital OÜ-st summas 1000 krooni, Koduliising OÜ-st summas 2400 krooni, Kredest AS-st summas 2000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning kogusummas 13 400 krooni laenuraha laekumist V.K. arvelduskontodele Hansapangas ja Ühispangas, kandis A. Kornijenko raha summas 12 687 krooni Vitali Z ja P.N. pangakontodele, mille järel A. Savosin tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja saadud raha koos Kornijenkoga omastasid, põhjustades SMS Laen OÜ-le, Krediidikassa AS-le, Raha24 OÜ-le, Risikum Capital OÜ-le, Koduliising OÜ-le ja Kredest AS-le varalist kahju; - ajavahemikul 18.02.-28.02.2008, tegutsedes grupis koos A. Kornienkoga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, kasutades tema valdusesse jäänud V.P. andmeid - isikukoodi ja tema pangakonto andmeid, edastas V.K. andmed A. Kornijenkole, kes kasutades oma elukohas Narvas aadressil XXX asuvas korteris olevat arvutit, taotlesid V.P. teadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu Raha24 OÜ-st summas 3000 krooni ja Creditmarket OÜ-st summas 3000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning laenuraha laekumist V.P. arvelduskontole, kandis A. Kornijenko raha summas 5900 krooni O.M. ja A.K. pangakontodele, mille järel A. Kornijenko tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja saadud raha kogusummas 5900 krooni A. Savosin ja A. Kornijenko omastasid, põhjustades Raha24 OÜ-le ja Creditmarket OÜ-le varalist kahju; - ajavahemikul 16.10.2007 kuni 18.10.2007 tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, kasutades tema enda poolt 2007.a septembris XXX asuvast V.K. korterist varastatud viimase nimele Hansapangas ja SEB pangas avatud arvelduskontode andmeid ja internetipanka sisenemist võimaldavat paroolikaarte, sisestas oma elukohas XXX V.K. kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlus-protsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka sisenemist ja V.K. arvelduskonto kasutamist, kasutades seda enda autoriseerimiseks Tele2 internetipoes, kus vormistas V.K. nimele 2430 krooni maksva mobiiltelefoni Nokia 6300 ja 3330 krooni maksva mobiiltelefoni Sony Ericcson K8001 järelmaksuga ostulepingu, omamata kavatsust nende eest tasuda, samuti vormistades samaaegselt liitumislepingu Tele2 mobiilsideteenuste kasutamiseks telefoninumbrite XXXXXXXX ja XXXXXXXX kohta, saades seejärel ostetud telefonid kätte ja kasutades mobiilsideteenuseid, sai oma vara alusetu säästmise tagajärjel varalist kasu 8499 krooni, põhjustades AS-le Tele2 Eesti varalist kahju; -4- - ajavahemikul 26.09.2007 kuni 17.10.2007, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, kasutades tema enda poolt 2007.a septembris XXX asuvast V.K. korterist varastatud viimase nimele Hansapangas ja SEB pangas avatud arvelduskontode andmeid ja internetipanka sisenemist võimaldavat paroolikaarte, sisestas oma elukohas XXX V.K. kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlusprotsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda ja TeleYks eiseteeninduse sisenemist, vormistas V.K. nimele liitumislepingu nr 1632176 mobiiliabonentnumbrile XXXXXXXX , liitumislepingu nr 1635217 mobiiliabonentnumbrile XXXXXXXX, liitumislepingu nr 1635603 mobiiliabonentnumbrile XXXXXXXX ja liitumislepingu nr 1635605 mobiiliabonentnumbrile XXXXXXXX ning kasutas saadud simkaartidega ajavahemikus 2007.a oktoobrist kuni 14.01.2008 ebaseaduslikult TeleYks mobiilsidevõrgu teenuseid, saades oma vara alusetu säästmise tagajärjel varalist kasu summas 4026.85 krooni, põhjustades oma tegevusega Elisa Eesti AS-le varalist kahju nimetatud summas; A.Savosinile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime varalise kasu saamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust ehk
- 2007.a septembrikuu lõpus (täpset kuupäeva ja kellaaega ei ole kindlaks tehtud) tungis ebaseaduslikult ilma korteri omaniku teadmata ja nõusolekuta XXX asuvasse V.K. kuuluvasse korterisse, kus varastas varalist väärtust mitteomavad Hansapanga ja Ühispanga deebetkaardid V.K. nimele ja nende pankade internetipanka sisenemist võimaldavad paroolikaardid, V.K. nimele vormistatud tööraamatu ning arhiividokumendid töötamise kohta, sissetungimise hetke seisuga likvideeritud äriühingu Alika asutamisdokumendid ja pitsati, samuti äriühingu SD-Diza ja OÜ Aleks Perl pitsatid, kaks täitmata tööraamatu blanketti ja viis kvalifikatsiooni tõstmise tüüpblanketti. A. Savosinile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi või piirdega alale ebaseadusliku tungimise, s.t
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti ametliku dokumendi, pitsati või stambi varguse ehk
Maakohtus tunnistas A. Savosin ennast süüdi temale esitatud kuritegudes ning võttis omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Maakohus leidis, et A. Savosini süü on tõendatud süüdistava poolt kuritegude omaksvõtu ning kriminaalasjas sisalduvate tõenditega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus leidis, et A. Savosini karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kõik A. Savosinile inkrimineeritud kuriteod on toime pandud Harju Maakohtu 29.05.2007 otsusega määratud katseajal. Vaatamata korduvatele karistustele ja määratud katseajale, jätkas A. Savosin samalaadsete kutitegude toimepanemist. See näitab, et A. Savosini puhul on tegemist isikuga, kelle ellu on seadusevastane eluviis sügavalt juurdunud ja tema puhul ei saa enam olla kindel, et edaspidi ei pane ta toime uusi kuritegusid. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel A. Savosini tervisliku seisundiga, sellega, et tema töövõimekaotus on XX%. Samuti sellega, et kuriteod on toime pandud 2007-2008. a. -5- Maakohus leidis, et A. Savosinit ei saa karistada rahalise karistusega, kuna teda on varem karistatud rahalise karistusega, mis ei osutanud piisavat mõju. Leebema karistusliigi kohaldamine ei ole ilmselt piisav ja proportsionaalne arvestades toimepandud kuritegusid. A. Savosinit tuleb karistada vangistusega
lg 2 p 1 järgi sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral – 2 aasta vangistusega;
lg 1 järgi sanktsiooni keskmises määras- 2 aasta 6 kuu vangistusega;
järgi rahalise karistusega sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral – 150 päevamäära.
järgi sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral – 1 aasta vangistusega.
lg 1 alusel lühiajalise 6-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 150 päevamäära. Maakohus arvestas, et A. Savosin on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 10.09.2008 otsusega kelmuste toimepanemise eest, mis ei ole toime pandud Harju Maakohtu 29.05.2007 otsusega mõistetud katseajal, kuigi selle kohtuotsusega mõistetud tingimuslikku karitust arvestati liitkaristuse mõistmisel ning määrati, et osa karistusest 7 kuud vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele. A. Savosin on 7 kuu vangistust ära kandnud 04.04.2008 kuni 24.10.2008. Kandmata karistuse osa 8 kuud 22 päeva vangistust tuleb täitmisele pöörata ja moodustada liitkaristus
lg 2 alusel, kuna kõik kuriteod on toime pandud pärast Harju Maakohtu 29.07.2007 otsuse tegemist, kuid enne sellega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist.
Kandmisele kuulub 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot.
lg 1 alusel lugeda kergem Harju Maakohtu 10.09.2008 otsusega mõistetud karistust 1 aasta 4 kuud vangistust, kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära ning liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära.
lg 2 ja 74 lg 5 alusel pöörata Harju Maakohtu 29.05.2007 otsusega mõistetud kandmata karistuse osa 8 kuud 22 päeva vangistust täitmisele ning suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 8 kuu 22 päev vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot.
Kaitsja taotluse osas asendada vangistus üldkasuliku tööga leidis maakohus, et vangistuse asendamine ÜKT-ga on võimalik, kui isikule on mõistetud karistus kuni kahe aastani. Kuna A. Savosinile mõisteti karistuseks 2 aastat 8 kuud ja 22 päeva vangistust ning rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot, ei ole vangistuse asendamine ÜKT-ga seaduse alusel võimalik. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu A. Savosin esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o temale mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni põhjenduste järgi on A. Savosinile mõistetud liiga range karistus. Maakohus ei ole arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna seda, et A. Savosin tunnistas kõik üles ja kahetses ning aitas uurimisele kaasa. Ta ilmus esimesel kutsel uurija juurde ning kohtusse. Vabaduses saab ta oma sissetulekust tasuda tsiviilhagisid ja kohtukulusid. Vangistuses ta seda teha ei saa. A. Savosini ema on XXX aastane ja vend on XXXX XXXX. Kuna teisi lähedasi ei ole vajavad ema ja vend vajavad A. Savosini abi. A. Savosin palub arvestada, et kuriteod on sooritatud 2007-2008. a, kuid kohtuotsus tehti 25.05.2011. A. Savosin kahetseb sooritatud kuritegusid ning palub piirduda apellatsioonikohtu hetkeks ärakantud karistusega ning ülejäänud karistuse kandmata osas -6- kohaldada
ning mõista karistus tingimisi katseajaga ja elektroonilise valvega või ühiskondlik töö. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasja materjale ning esitatud apellatsiooni, on seisukohal, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-14-07 järgi tuleb karistuse mõistmisel süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Maakohus on A. Savosinile karistuse mõistmisel arvestanud seadusest tulenevate asjaoludega ning esitanud süüdistatava isikust ja süüst tulenevalt sellekohase põhjaliku motiveeringu (5 kd tl 136 pöördel - 137). Maakohus on põhjendanud karistusliikide valikut, samuti andnud vastuse kaitsja taotlusele vabastada süüdistatav karistuse kandmiselt tingimuslikult ning ringkonnakohus nõustub nende järeldustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on apellatsioonis nimetatud asjaoludega karistuse mõistmisel juba arvestanud - süü ülestunnistus, kahetsus, invaliidsus ning on mõistnud A. Savosinile karistuse, mis on täielikus vastavuses tema teosüüga ning selle vähendamiseks puuduvad alused. Apellant ei nimeta apellatsioonis sedavõrd olulisi asjaolusid, mida maakohus ei oleks juba arvestanud ning mis tingiksid karistuse kergendamise
Karistusseadustiku mõtte kohaselt karistusõigusliku hinnangu andmisel tuleb keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ringkonnakohus leiab, et kuna A. Savosin pani katseajal toime ligi kakskümmend episoodi kuritegusid, millega põhjustas kannatanutele olulist materiaalset kahju, siis ei saa ka ema kõrge vanus ega venna XXXX käesoleval juhul olla põhjuseks, mis tingiks A. Savosinile mõistetud karistuse kergendamist. Nii venna invaliidus kui ka ema kõrge vanus on asjaolud, mis olid A. Savosinile teada juba kuritegude toimepanemise ajal. Samuti on maakohus arvestanud A. Savosini tervislikku seisundit ja asjaolu, et kuriteod pandi toime aastatel 20072008. A. Savosinit on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud ning kolm korda on teda karistatud tingimisi karistusega, kuid ometi on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tema suhtes kohaldatud karistused täitnud
lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest, kus määratav karistus peab avaldama õiglase karistuse mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. A. Savosin on osutunud siiski isikuks, kes on aktiivselt osalenud kuritegevuses ning tema -7- põhjendused pole seeläbi maakohtu otsusega mõistetud karistuse kergendamiseks käesoleval juhul veenvad ega tõsiseltvõetavad. Maakohus on arvestanud kergendavaid asjaolusid ning on mõistnud enamuse karistusi sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral, seega puudub alus karistust täiendavalt vähendada. Apellatsiooni taotlus asendada vangistus üldkasuliku tööga on põhjendamatu, kuna
järgi võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes või
§-des 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Kuna A. Savosinile mõistetud karistus ületab kahte aastat ning selle vähendamiseks puudub alus, ei ole võimalik asendada A. Savosinile mõistetud karistust üldkasuliku tööga. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -8- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.