tühistada Tartu Maakohtu
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohtu 11.10.2011 määrusega tagastas kohus kriminaalasjas nr 09930000470 kohtule 18.02.2011 esitatud süüdistusakti koos selle 26.09.2011 esitatud täiendustega ning kohtuliku eelmenetluse materjalidega prokuratuurile. Maakohus leidis, et süüdistusaktis on tõendid küll grupeeritud, kuid seda ei ole tehtud
lg 2 p 4 mõtte kohaselt.
lg 2 p 4 mõtte kohaselt peab süüdistusaktist nähtuma, millistest elulistest asjaoludest saab järeldada süüdistuses nimetatud asjaolusid ja millistest omakorda moodustub süüdistuses esitatud kuriteo koosseis. Süüdistusaktis on vajalik esitada, milles konkreetselt seisneb süüdistuses nimetatud asjaolu ja millise tõendiga on selle elulise asjaolu olemasolu tõendatud, näidates ka seda tõendi osa, mis on asjakohane, võimaldades kohtul otsustada tõendi asjakohasuse ja lubatavuse üle ning kaitsjal esitada konkreetsed seisukohad vastavalt
§-le 227. Prokuröri väide, et süüdistusakt vastab
§-s 62 sätestatule ja seega on
lg 2 p 4 nõuded täidetud, ei olnud maakohtu arvates asjakohane.
§-s 62 on sätestatud tõendamiseseme definitsioon teo toimepanemise aja, koha, viisi ja kuriteo muude tehioludena, mis igas konkreetses asjas sisustatakse konkreetsete eluliste asjaoludega.
ja § 154 lg 2 p 4 ei ole formaalselt samastatavad.
lg 2 p-s 4 sätestatu sisustab
§-s 62 defineeritu konkreetsete eluliste asjaoludega ja seostab need konkreetsete tõendiga, mis kokkuvõttes peavad tõendama ja kindlustama süüdistust. Süüdistusaktist peab olema välja loetav, kuidas esitatud tõendis sisalduv konkreetset süüdistuse asjaolu tõendab. Maakohus märkis, et süüdistusakti puudulikkus ei võimalda eelmenetluse staadiumis kohtulikku menetlust asjakohaselt planeerida. Prokuratuuri poolt kohtuliku uurimise käigus kohtulikus eelmenetluses sätestatud obligatoorsete asjaolude esitamine asetab muuhulgas ka kaitsja poole olukorda, kus vastuväidete esitamiseks kulub täiendav aeg ning ei ole tagatud kohtuliku arutamise katkematus ja kiire lahendini jõudmine. Kohtulikus eelmenetluses lahendatavate küsimuste kuhjumine kohtuliku arutamise staadiumi muudab kohtuliku arutamise reaalselt planeerimatuks ja tingib asjas täiendavate istungiaegade määramise, olles sellega ka oluliseks takistavaks asjaoluks kohtu menetluses olevate teiste kriminaalasjade sisulisel arutamisel
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ringkonnaprokurör K. Laas, kes palub maakohtu määruse tühistada ja saata kriminaalasi kohtumenetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Prokurör leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt süüdistusakt ei vasta
Prokurör selgitas eelistungil, et kuivõrd kriminaalasjas kogutud mitmed erinevad tõendid tõendavad ühte konkreetset asjaolu, siis on süüdistusakt üles ehitatud põhimõttel, et nimetatud on asjaolu, mida süüdistaja soovib tõendada, ning konkreetset asjaolu tõendavate tõendite loetelu. Seejuures lähtus prokurör süüdistusaktis tõendamisele kuuluvate asjaolude nimetamisel konkreetse süüdistuse tõendamiseseme asjaoludest. Sellega on täidetud
lg 2 p 4 nõue, mis kohustab märkima tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse. Asjaolu, et kohtule selline süüdistusakti ülesehitus ei meeldinud, ei ole aluseks süüdistusakti tagastamisele. Prokurör on täitnud
lg 2 p-s 4 sätestatud nõuded, näidates, milliste tõenditega ta konkreetset süüdistuses nimetatud ja tõendamisele kuuluvat asjaolu tõendab. Prokurör lisab, et
lg 2 p 4 ei kohusta prokuröri esitama kohtule tõendite analüüsi, vaid ainult nimetama asjaolu, mida ta konkreetse tõendiga tõendada soovib. Samuti ei kohusta
Tõendi sisu süüdistusaktis avamine on vastuolus kriminaalmenetluse seadustiku mõttega, mille kohaselt pooled avavad oma tõendite sisu alles kohtuliku uurimise käigus. Maakohtu järeldus, et süüdistusakti pinnalt peab kohtul olema võimalik võtta seisukoht tõendi lubatavuse ja asjakohasuse üle, on prokuröri hinnangul samuti väär. Tõendi asjakohasuse ja lubatavuse otsustab kohus
Prokuröri jaoks jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei oleks kohtul olnud võimalik täita kohtuliku arutamise katkematuse ja viivitamatuse printsiipi ning mitte rikkuda mitme kriminaalasja üheaegse arutamise keeldu. Prokurör märgib, et 11.10.2011 toimunud eelistungil ei olnud mingeid takistusi jätkata põhiistungiga, samuti ei olnud ette näha mingeid probleeme istungi katkematu menetlemisega. Seega maakohtu järeldus, et puudus võimalus lahendada käesolevat kriminaalasja katkematult, on täiesti põhjendamatu ega tugine objektiivsetele asjaoludele. 2 Ringkonnakohtu määruse sisu Tartu Ringkonnakohus jättis 25.10.2011 määrusega ringkonnaprokurör K. Laasi määruskaebuse vastavalt
p-le 15, § 323 lg 2 p-le 2 ja § 326 lg-le 2 läbi vaatamata ja tagastas kaebuse selle esitajale. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2011 määrusele esitas ringkonnaprokurör K. Laas määruskaebuse Riigikohtule, taotledes määruse tühistamist ning määruskaebuse saatmist Tartu Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Riigikohtu määruse sisu Riigikohus tühistas 26.01.2012 määrusega nr 3-1-1-7-12 Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2011 määruse ja saatis määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu samale kohtunikule uueks eelmenetluseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et prokuröri määruskaebus on põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning tagastada esimese astme kohtu samale kohtukoosseisule kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks. Vaidlustatavas määruses on maakohus leidnud, et süüdistusaktis on tõendid küll grupeeritud, kuid seda ei ole tehtud
Seega on käesolevas asjas peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks
lg 2 p 4 tõlgendamine.
lg 2 p 4 kohaselt märgitakse süüdistusakti põhiosas muu hulgas tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Riigikohus on ühtse kohtupraktika kujundamiseks määruses nr 3-1-1-712 selgitanud, et „osutatud sättest tulenevalt peab iga loetelusse kuuluva tõendi puhul olema ära nimetatud see konkreetne süüdistuse sisust (
lg 3 p 2) hõlmatud faktiline asjaolu (faktilised asjaolud), mille kinnitamiseks prokurör sellele tõendile tugineda soovib. Tõendi nimetusele lisatav viide peab olema täpne ja osutama mingile konkreetsele elulisele asjaolule, mida süüdistuse sisus kajastatakse“. Eeltooduga haakub maakohtu määruses avaldatud seisukoht, mille kohaselt
lg 2 p-s 4 sätestatud nõude täitmiseks ei piisa ainuüksi sellest, kui süüdistusakt vastab
§-s 62 (tõendamisese) sätestatule. Seejuures on maakohus põhjendatult leidnud, et
ja § 154 lg 2 p 4 ei ole formaalselt samastatavad, kuivõrd § 154 lg 2 p-s 4 sätestatu sisustab §-s 62 defineeritu konkreetsete eluliste asjaoludega ja seostab need konkreetsete tõenditega. Samas on maakohus läinud Riigikohtu seisukohast kaugemale ning leidnud, et süüdistusaktist peab olema välja loetav ka see, kuidas esitatud tõendis sisalduv konkreetset süüdistuse asjaolu tõendab. Ringkonnakohus leiab, et viimase nõudega on maakohus sisuliselt taotlenud süüdistusaktis tõendite sisu avamist ning nende analüüsi, mis aga läheb vastuollu
§-s 15 ette nähtud kohtuliku arutamise vahetuse põhimõttega. Siinkohal jagab ringkonnakohus prokuröri seisukohta, mille kohaselt on tõendi sisu liigse avamisega süüdistusaktis prokuröril võimalik kujundada kohtus eelotsustus süüdistatava süüdiolekus juba enne asja sisulist arutamist, mis rikub kohtupidamise erapooletuse nõuet. Süüdistusaktis tõendite analüüsi esitamine läheks vastuollu ka kriminaalkohtumenetluse võistlevuse põhimõttega, kuivõrd prokurör oleks sunnitud avama oma taktika juba kohtulikus eelmenetluses, mis annaks kaitsepoolele põhjendamatu eelise kohtulike vaidluste etapis. Lisaks on Riigikohus eelpool viidatud 3 määruses juhtinud tähelepanu ka sellele, et üldmenetluses kehtiva nn kahe toimiku süsteemi kohaselt ei ole kohtu käsutuses kriminaaltoimiku materjale, vaid kohus tutvub tõendite sisuga alles pärast nende esitamist ja vastuvõtmist kohtulikul uurimisel. Selline menetluskord muutuks mõttetuks, kui kohus saaks enne kohtuliku arutamise algust süüdistusakti vahendusel tõendite sisust üksikasjaliku ülevaate. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb süüdistusaktis näidata tõendi osa, mis on asjakohane, võimaldamaks kohtul otsustada tõendi asjakohasuse ja lubatavuse üle. Kohtuliku eelmenetluse käigus maakohtus kontrollib kohus üksnes süüdistusakti vastavust
§-s 154 sätestatud formaalsetele nõuetele, andmata kriminaalasjas kogutud tõenditele sisulist hinnangut. Tõendite asjakohasuse ja lubatavuse üle otsustab kohus alles kohtuliku uurimise käigus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on prokurör toiminud kooskõlas seadusega ning süüdistusakt vastab
Prokurör on selgitanud, et kuivõrd kriminaalasjas kogutud mitmed erinevad tõendid tõendavad ühte konkreetset asjaolu, siis on süüdistusakt üles ehitatud põhimõttel, et nimetatud on asjaolu, mida süüdistaja soovib tõendada, ning konkreetset asjaolu tõendavate tõendite loetelu. Seejuures lähtus prokurör süüdistusaktis tõendamisele kuuluvate asjaolude nimetamisel konkreetse süüdistuse tõendamiseseme asjaoludest. Prokuröri selgitusest ja süüdistusaktist endast nähtub, et prokurör ei ole tõendeid grupeerides lähtunud pelgalt
§-st 62 tulenevatest tõendamiseseme asjaoludest, vaid konkreetse süüdistuse tõendamiseseme asjaoludest. Seega on prokurör sisustanud
§-s 62 loetletud tõendamiseseme asjaolud konkreetsete eluliste asjaoludega ning sidunud need kriminaalasjas kogutud tõenditega, mis on kooskõlas
Lisaks ei nõustu ringkonnakohus maakohtu ja kaitsja seisukohaga, et kui süüdistusaktis ei ole
lg 2 p 4 nõuded täidetud, ei ole võimalik ka kaitseakti kohtule esitamine vastavalt
Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et vastavalt
§-le 224 on võimalik kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel tutvuda nii kriminaaltoimiku kui ka kriminaalasja asitõenditega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole, arvestades eeltoodut, mingil juhul kohane väita, justkui kaitsja kaitseülesannete täitmine oleks mingilgi viisil takistatud. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ka selle kohta, et kaitse poole vastuväidete esitamiseks kuluks täiendav aeg kohtuliku arutamise arvelt, mistõttu on pärsitud
sätestatud printsiibi ja
Eeltoodust tulenevalt on maakohus, tagastades süüdistusakti
lg 2 p-s 4 sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust
Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ning kriminaalasi saata tagasi maakohtule kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.