lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Sergei Zamahhovi suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel järgmisi kohustusi: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end töötukassas arvele; 1 3) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) osalema sotsiaalabiprogrammis. Sergei Zamahhov vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. Viru Vangla esitas 18.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Zamahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Zamahhov tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 19.11.2003 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-804/02 KrK § 101 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust.
ja 65 alusel mõisteti Sergei Zamahhovile Narva Linnakohtu 15.04.2003 kohtuotsust arvestades mõistetud karistus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 14 aastat vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 07.01.2002. Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetavat Sergei Zamahhovit on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest, mille puhul on täheldatud toimepanemise põhjustena ja ajenditena sõltuvusprobleemi olemasolu ja grupi mõju. Kuritegude dünaamika on muutnud raskemaks, lähtudes vägivaldsuse raskusastme suurenemisest ja toimepandud õigusrikkumiste iseloomudest. Soodusteguriks on alkohol. Alates 23.07.2012 töötab kinnipeetav väljaspool vanglat, eelnevalt on ta olnud tööga hõivatud nii vangla majandustöödel kui ka käitises. Kinnipeetav on vangistuses viibides õppinud riigikeelt, osalenud sotsiaalprogrammides, omandanud tisleri eriala ja lõpetanud õmbleja eriala kursuse. Isik paikneb alates 18.05.2012 avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav asub vabanemisel elama koos emaga korterisse, kus ta elas ka enne vangistust. Kinnipeetav teadvustab töötamise vajalikkust ning on vangistuses olnud tööga hõivatud. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht. Suhted perekonnaga on head, elukaaslasega tasakaalukad ja konfliktivabad. Isik on kinnitanud, et on katkestanud suhted kriminaalse taustaga isikutega. Isik on motiveeritud alkoholist hoiduma. Igapäevaselt on isik tasakaalukas ja rahulik, üksnes alkoholijoobes võib käituda agressiivselt. Kuritegelikke hoiakuid ei ole täheldatud. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 7%, vägivaldse kuriteo puhul on tõenäosus 10%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Maakohtu istung. Kohtuistungil taotles Sergei Zamahhov enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et käiks xxxx tööl bussiga, palk on korralik. Ta märkis, et on vanglas läbinud programme ja on kindel, et läbib selle katseaja edukalt. Kinnipeetav tunnistas, et pani kuriteo toime alkoholijoobes olles. Nüüd suhtub alkoholi negatiivselt ja saab aru, et alkohol viibki kuritegude toimepanemiseni. Kinnipeetav selgitas, et on praegu avavanglas. Ta on läbinud riigikeele kursused. Tema lähedased on tema ema ja tütar. Sõpru momendil ei ole. Isikule on vabanedes garanteeritud töökoht. Tema vastu ei ole rahalisi nõudeid. 02.11.12 maksis ära viimase nõude. Kinnipeetav saab aru, et pani toime raske kuriteo. Ta kinnitas, et on nüüd teine inimene ja kahetseb juhtunut. Prokurör ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna S. Zamahhovit on karistatud tahtliku tapmise eest. 2 Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (
) § 76 lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et S. Zamahhovi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vangla poolt saadetud materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav S. Zamahhov ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elu- ja töökoht, toetav perekond. Kinnipeetav on saanud aru toimepandud teo raskusest ja kahetseb selle toimepanemist. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses viibides omandanud eriala ning töötab, samuti on ta osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides ja õppinud riigikeelt. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et isik on asunud end parandama. Seega on kinnipeetava puhul
Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda ühiskonda uuesti sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata S. Zamahhov’i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Sellest tulenevalt kohus leiab, S. Zamahhov kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus
MS § 426, § 383, § 384 ja §
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.