1-12-3686/14

ÄRAKIRI Kriminaalasi nr 1-12-3686 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012.a., Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-3686 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tea Tõnurist Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid Argo Kreisling’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ARGO KREISLING, isikukood 36201245225, EV kodanik; viibimiskoht: Viru Vangla Videoistung toimus 06.11.2012.a. Karistuse kandmise algus 08.03.2012 ja lõpp 18.04.2013 RESOLUTSIOON: Jätta ARGO KREISLING vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Argo Kreisling’le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 27.09.2012.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Argo Kreisling’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Argo Kreisling karistust Viru Maakohtu 18.04.2012.a kohtuotsuse nr 1-12-3686 alusel, mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 21.10.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistuse 9 kuud ja 10 päeva 1 vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 08.03.2012.a. Kohtuotsus jõustus 04.05.2012.a. Tallinna Vangla poolt 16.08.2012.a koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat Argo Kreisling’i on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral, vanglakaristust kannab teist korda. Kõik kuriteod on olnud varavastased, soodustavaks teguriks on alkohol. Iseloomustuse kohaselt resotsialiseeriva iseloomuga tegevused käesoleva vangistuse ajal puuduvad. Läbi on viidud vestlused kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanedes kindel elukoht. Soovib vabanedes elama asuda sõbra juurde Tallinnasse, kus ta ka enne vangistust olevat elanud. Ema ja õde teda enda juurde elama võtta ei soovi. Varasemalt on elanud erinevate tuttavate juures. Samuti puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Kindlat eriala ei oma, aga enda sõnul on tal olemas erinevad tööoskused. Vabaduses on põhiliselt töötanud mitteametlikult juhutöödel. Majandusliku toimetuleku oskuse puudulikkust näitavad korduvad varavastased kuriteod materiaalse kasu saamise eesmärgil. Toimetulekut mõjutas ka alkoholi kuritarvitamine. Ise probleemi ei tunnista, kuid kõik kuriteod on toime pandud alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatult. Suhted lähedastega ei ole eriti head, täisealise tütrega on suhted täielikult katkenud. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga ja alkoholi kuritarvitavad isikud. Impulsiivsele käitumisele viitavad korduvad väär- ja kuriteod, samuti alkoholi kuritarvitamine. Enda sõnul on püüdnud probleeme lahendada, üritades leida tööd ja piirates alkoholi tarvitamist, kuid on ebaõnnestunud. Ei mõista oma kuritegelikus käitumises väära, pigem on omane enda õigustamine. Isik ei ole suutnud varasemalt talle määratud käitumiskontrollinõudeid täita, samuti on kuritegu, mille eest mõistetud karistust hetkel kannab, toime pandud katseajal. Vangla hindab kinnipeetava mittevägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe järgneva aasta jooksul 38%. Kinnipeetav Argo Kreisling taotles videoistungil ise enda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Avaldas kohtule, et teda paneb imestama, et tema sooritatud kuriteod on kuidagi seotud alkoholiga, väidetavalt tal alkoholiga probleeme pole olnud, kunagi 5-8 aastat tagasi olid alkoholiprobleemid, mis aga ei puudu käesolevasse. Enam ei tarvita alkoholi üldse. Kuriteo pani toime katseajal. Leiab, et keegi ei taha vanglas olla, kuid see ei ole tema otsustada. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud ning märkis, et käesoleval juhul on tegemist liitkaristusega ning A.Kreisling oli kuulutatud tagaotsitavaks eelmise kohtuotsuse mittetäitmise tõttu. Samuti aadress, kuhu kinnipeetav vabanedes elama soovib asuda, on sama, kus ta pidi elama ka eelmisel korra. Katseajal olles kriminaalhooldaja juures ei käinud kinnipeetav kordagi. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Argo Kreisling ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangla poolt saadetud materjalidest nähtub, et isikul ei ole vabaduses kindlat ja püsivat elukohta, samuti puudub garanteeritud töökoht ning pole kujunenud töölkäimise harjumust. Kuna isiku eeldatav majanduslik toimetulek vabaduses on tema vabastamise oluliseks eelduseks, on antud juhul töökoha puudumine üheks teguriks, mis välistab isiku vabastamise vangistusest enne tähtaega. Kuna suhted lähedastega on kaudsed ja kohati ka täielikult katkenud, ei saa isik vabanedes loota ka lähedaste materiaalsele toetusele. Kohus märgib veel, et Argo Kreisling’t on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Kõik kuriteod on olnud varavastased ning tema puhul on täheldatud kuritegude toimepanemise põhjuse ja ajendina sõltuvusprobleemi (alkoholi kuritarvitamise) olemasolu. Kohus leiab, et kuna kõik kuriteod on varavastased ning toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, võib tekkida olukord, kus suutmatuse korral iseseisvalt majanduslikult toime tulla, võib isik jätkata endist eluviisi, s.o alkoholi kuritarvitamist, mille tagajärjel või ajendil paneb isik toime uue varavastase kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohtu eelnevat seisukohta toetab ka vangla hinnang, mille kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist kinnipeetava poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Kohtu hinnangul on tegemist kõrge riskiga, mistõttu ei pea kohus kinnipeetava taotluse rahuldamist võimalikuks. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Argo Kreisling’i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 30.novembril
2. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Kai Rosar Kai Rosar 3