1-09-3936/31

ÄRAKIRI Kriminaalasi nr 1-09-3936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012.a., Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-09-3936 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tea Tõnurist Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Murnik’u vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI MURNIK, isikukood 35604272269, EV kodanik; viibimiskoht: Viru Vangla Videoistung toimus 06.11.2012.a. Karistuse kandmise algus 22.03.2002 ja lõpp 21.03.2016 RESOLUTSIOON: Jätta SERGEI MURNIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Murnik’le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 11.10.2012.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Murnik’u vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Sergei Murnik karistust Narva Linnakohtu 19.02.2004.a kohtuotsuse nr 1-241/03 alusel, mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KrK § 101 p 1, 7 järgi, karistuseks mõisteti 14 aastat vangistust ning KrK § 141 lg 2 p 1, 2 järgi, karistuseks mõisteti 7 aastat 1 vangistust. KrK § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 14 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 22.03.2002.a. Viru Vangla poolt 24.09.2012.a koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat Sergei Murnik’t on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Teistkordselt kannab karistust tapmise eest. Kuritegude dünaamika on vahelduv, tapmisele ja vägistamisele järgnes vargus ning seejärel jälle tapmine. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Alates 30.01.2012.a töötab kinnipeetav majandustöödel kasutatavate ruumide koristajana. Toimunud on vestlused psühholoogiga, samuti osaleb kinnipeetav usulises tegevuses. Lisaks on isik vangistuses läbinud Taastava õiguse programmi, riigikeele õppe A1 taseme, mida ei läbinud ning hetkel osaleb sotsiaalprogrammis 12 sammu ehk Igapäevane valik. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 2, viimane neist on saadud 21.09.2012.a. Samuti on isikul lõppenud distsiplinaarkaristusi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt plaanis kinnipeetav vabanedes asuda elama oma kasuisa V B juurde xxxx aadressile xxxx, kuid kodukülastusel selgus, et korteri omanik suri xxxx ning korteris elavad juba teised inimesed. Kohtule vangla poolt 22.10.2012.a esitatud täiendavate tõendite kohaselt on Heategevusfond „Taastõusmine” xxxx keskuses nõus kinnipeetavat vabanedes vastu võtma tingimusel, et isik peab kinni keskuse reeglitest. Enne vangitust elatus juhutöödel saadud töötasust ja xxxx, oli raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Kuriteod sooritatud võõra vara omandamise eesmärgil. Praegu kinnipeetavat keegi materiaalselt ei toeta. Omab hagisid summas 523.36 eurot. Vabanemisel töökoht puudub, on xxxx. Võimalik taotleda xxxx. Samuti ei valda kinnipeetav eesti keelt, oli küll huvitatud õppimisest, kuid ei tulnud sellega toime. Intellektuaalse arengu tase on ebaselge, vajab psühhiaatri konsultatsiooni, aeg-ajalt vastab segaselt, on isoleeritud ning puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Isikul on raskused mõtete ja tunnete väljendamisel. Võib olla tahtmatult agressiivne, eriti alkoholijoobes. Tal on kõrgenenud ärevus, mis võib tekitada põhjendamatut agressiivsust. Võib kaotada enesekontrolli. On arvamusel, et tema elu on muutunud tänu usule ja soovib oma probleeme lahendada samuti usu kaudu. Isikud, kes oleks nõus S.Murnik’t vabaduses toetama, puuduvad. Jätkates suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega (sh. sugulastega, kuritegu on toime pandud koos õepojaga) ning lastes ennast mõjutada, on olemas uue kuriteo risk. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isikut on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab isiku käitumist. Konkreetset kuriteo sooritamise põhjust ei oska ise nimetada. Kriminaalhooldusest ei oska isik mitte midagi arvata. Vangla hindab kinnipeetava vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe järgneva aasta jooksul 38%, seksuaalkuriteo eest süüdimõistmise tõenäosuseks 41-62%. Kinnipeetav Sergei Murnik taotles videoistungil ise enda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnitas, et tahab minna rehabilitatsiooni keskusesse kohe vanglast vabanedes. Ei soovi enam kuritegusid toime panna. Tahab elada Jumala sõna järgi ja tavalist normaalset elu normaalse inimesena. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Märgib, et on ainult I astme kuritegusid toime pannud, sealhulgas 2 tapmist. 2 Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Murnik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangla poolt saadetud materjalidest nähtub, et isikul on tingimisi ennetähtaega vabanedes garanteeritud võimalus asuda elama xxxx rehabilitatsioonikeskusesse, kus tal tuleb järgida keskuse reegleid, vastasel juhul temaga leping lõpetatakse. Kohus leiab, et kuigi isik on istungil ise avaldanud soovi ja tahtmist kinnisesse rehabilitatsioonikeskusesse asuda, ei ole kohtul veendumust, et isik suudab seal ettenähtud reegleid ja talle pandud ülesandeid järgida. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik pidevalt saanud distsiplinaarkaristusi alates karistuse kandmise algusest aastal 2002 kuni praeguseni, mis näitab, et isikul oli ja on ka praegusel ajal (viimane noomitus saadud 21.09.2012.a.) probleeme vanglas sätestatud reeglitele allumisega. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et rehabilitatsioonikeskuses saab isik viibida maksimaalselt ühe aasta ning kindel ja püsiv elukoht sealt vabanedes S.Murnik’l puudub. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht ning arvestades, et isik on xxxx ning ei valda eesti keelt, ei ole töökoha leidmine just kerge. Samuti puuduvad vabaduses kinnipeetavat nii materiaalselt kui ka vaimselt toetavad inimesed, ta ei ole abielus, tal ei ole lapsi ning vanemate kohta andmed puuduvad. Kohus märgib veel, et Sergei Murnik’t on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Enamus kuritegusid on olnud rasked isikuvastased kuriteod (sh tapmised ja vägistamised) ning tema puhul on täheldatud kuritegude toimepanemise põhjuse ja ajendina sõltuvusprobleemi (alkoholi kuritarvitamise) olemasolu. Kohus märgib, et S.Murnik on varasemalt pannud kuritegusid toime ka võõra vara omandamise eesmärgil. Seega majanduslike raskuste ilmnemisel ja suutmatusel iseseisvalt majanduslikult toime tulla (sh leida töökoht või elatuda ainult xxxx) võib isik uuesti hakata kuritegusid toime panema majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eelnevad kuriteod toime pandud alkoholijoobes, seega jätkates suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega ning lastes ennast alkoholil mõjutada on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Samuti peab kohus S.Murnik’u istungil väljendatud soovi elada Jumala sõna järgi ja normaalse inimesena paljasõnaliseks ja raskesti täidetavaks, kuivõrd isik on juba pikemat aega vangistuses tegelenud usuliste tegevustega, kuid seaduskuulekalt käituda siiamaani pole suutnud, tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on saadud septembris 2012.a. Kohtu eelnevat seisukohta toetab ka vangla, kelle hinnangu kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist kinnipeetava poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosuseks hindab vangla 41-62%. Tulenevalt asjaolust, et vabanemise korral on uue vägivaldse ja seksuaalse kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge, on kohtu hinnangul kinnipeetava puhul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga, kelle vabastamist enne tähtaega peab kohus ennatlikuks. Kuna S.Murnik pole suutnud õiguskuulekalt käituda ka vanglas, puudub kohtul veendumus, et isik 3 suudaks alluda kriminaalhoolduse kontrollnõuetele, samuti ka rehabilitatsioonikeskuses nõutavale korrale. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Murnik’u vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
2. novembril
3. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 4