1-09-11493/134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11493 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Deniss Šabalovi (Šabalov) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Deniss Šabalovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 03.09.2012 määrusega jäeti Deniss Šabalov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D. Šabalov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.12.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistatud 5-aastase vangistusega. D. Šabalovi karistuse kandmise algus on 26.02.2009 ja lõpp 26.02.
4. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.06.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetaval on kanda veel 1 aasta 6 kuud talle mõistetud 5-aastasest vangistusest. Arvestades kinnipeetava isikut ja toimepandud kuritegu, leiab maakohus, et tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja riivab ühiskonna õiglustunnet. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudus igasugune veendumus, et kinnipeetav suudaks katseaja selle lõpuni läbida seaduskuulekalt ja ilma rikkumisteta. Kuigi formaalsed alused kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks olid olemas, tuli maakohtu arvates arvestada ka seda, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on erand ja vangistuse ärakandmine reegel. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist põhjust, mis annaks alust erandi kohaldamiseks. Kuna kinnipeetava karistuse lõpuni on veel aega, on tal võimalik näidata positiivseid muudatusi enda elus ning neid kinnistada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu D. Šabalov, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esmalt märgib D. Šabalov, et tegelik võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla tekkis tal 26.08.2011, mitte 07.07.2012 ja oli läbi vaadatud 17.11.
6. Selle vea tõttu ei vaadatud läbi tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist 2/3 karistusaja ärakandmise järgselt, s.o alates 26.06.
7. Nimetatud vigadest teavitas D. Šabalov kohut ka enne istungit, kuid see jäeti tähelepanuta. Kinnipeetav selgitab, et
8. aastal individuaalse täitmiskava koostamisel teavitati teda, et ta võib kas läbida XXXX kursuse või üritada asuda tööle. D. Šabalov valis XXXX ja teavitas sellest vangla töötajaid, kuid keelekursuse asemel pandi kavasse punkt töölemääramise kohta. Tööpakkumisele kirjutas D. Šabalov avalduse asendada pakutud töö XXXX kursustega. Eeltoodut hinnati kui keeldumist tööst ja talle määrati karistus. Hiljem asendati tööleasumine individuaalses täitmiskavas XXXX .
9. aastal pakuti talle taas tööleasumise võimalust, kuid tööd talle ei võimaldatudki. Väär on iseloomustuses esitatud väide, et ta on korduvalt tööst keeldunud. Samuti selgitab D. Šabalov, et seoses oma XXXX XXXX olukorraga ei saa ta suud iga kontrolli ajal näidata. Selleks, et võimaldada vangla töötajatele võimalust veenduda, et ta võtab ravimeid, lahustas ta need vees ja jõi ära. Töötajate õigusvastased nõudmised lõppesid pärast seda, kui vanemvalvur viibis ühel kontrollil ja kinnitas, et tema tegevus vastab vangla sisekorraeeskirjadele. Eelnevate juhtumite ajal ei olnud tema käitumine jäme ega väljakutsuv, vaatamata sellele, et tema XXXXX oli XXXX pideva magamatuse ning XXXX XXXX tõttu XXXX. D. Šabalov märgib, et vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist. Tema perekond on valmis teda materiaalselt toetama, et kergendada vanglas viibimist, kuid D. Šabalov on sellest abist keeldunud, kuna peab olulisemaks tagada kõik vajalik abikaasale ja lastele. 2 D. Šabalov kahetseb, et tema suhtlusringkonda kuulus kriminaalse minevikuga isik, kes kaasas ta kuriteo toimepanemisse kui tahtmatu osalise. Oma süüd tunnistas ta täielikult, kuna on kindel, et tema toimingutel ei olnud tahtlikku kuritegelikku iseloomu. D. Šabalovit motiveerib õiguskuulekaks eluks vajadus võtta osa oma perekonna elust. Tema abikaasa ja kaks alaealist last vajavad tema lähedust ja hoolt. D. Šabalovi perel ei ole võimalik tulla vanglasse kohtumisele, mistõttu D. Šabalov pole oma lapsi pikka aega näinud. See avaldab tugevat mõju nii tema XXXX kui ka XXXX tervisele. Normaalse elu jaoks vabaduses on tal vaja ainult erialast tööd, maksta võlad 743 eurot ja olla koos oma perega. D. Šabalov lisab, et tema roll sooritatud kuriteos ei olnud suur, aga karistus oli range ja mõjutas teda väga. Ta ei olnud seotud kuritegeliku grupiga. Nendest isikutest teadis ta ainult tunnistajat, kes oli tema firma töötaja. Uue kuriteo toimepanemise riskid on iseloomustuse kohaselt madalad ning D. Šabalov on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole D. Šabalovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
12. Esmalt on D. Šabalov juhtinud tähelepanu asjaolule, et seoses 2/3 karistusaja ärakandmise tähtaja saabumisega 26.06.2012, pidanuks kohus arutama tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ilma elektroonilise valveta. Ringkonnakohus möönab, et tõepoolest täitus kinnipeetaval 2/3 karistusajast 26.06.2012 ning seega oli tal õigus taotleda vangistusest vabastamist ilma lisapiiranguta, kuid leiab, et nimetatud eksimus ei ole kaasa toonud põhjendamatut kohtulahendit. Seejuures märgib kohus, et kui maakohus ei pidanud võimalikuks vabastada D. Šabalovit vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega, ei oleks kohus saanud vabastada teda ka ilma elektroonilise valveta, s.o kinnipeetava jaoks soodsamal viisil.
13. Ringkonnakohus leiab, et D. Šabalovi määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. D. Šabalov on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Käesolevalt kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo eest. Tegemist on kuriteoliigiga mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kahtlusi D. Šabalovi võimes jätkata vabaduses seaduskuulekat elu tekitab ka asjaolu, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tal viis kehtivat distsiplinaarkaristust. D. Šabalov on püüdnud oma kaebuses küll toimepandud rikkumisi õigustada, kuid tema väited ei muuda distsiplinaarkaristusi olematuteks. Kehtivad karistused ning D. Šabalovi ennastõigustav suhtumine tekitavad ringkonnakohtus kahtlusi, kas süüdimõistetu oleks vabaduses suuteline kehtestatud korrast kinni pidama ning hoiduma uute süütegude toimepanemisest. 3
14. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid D. Šabalovit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et vangla toetab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist – kohus ei ole esitatud arvamusega seotud.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau