1-10-9989/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9989 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus Arsen Nikiforovi tingimisi vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Arsen Nikiforovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning Arsen Nikiforovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 09.10.2012 jäeti Arsen Nikiforov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu määruse on Viru Vangla kinnipeetav A. Nikiforov allkirja vastu kätte saanud 12.10.
4. A. Nikiforov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.06.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 68 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 5 kuud alates 05.04.2010 Karistuse kandmise aja algus on 05.04.2010 ja lõpp 05.09.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesoleval ajal kannab A. Nikiforov karistust muuhulgas raske rahvatervisevastase I astme süüteo toimepanemise eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 7 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Maakohus leidis, et kuigi kinnipeetavale on vabanemise korral garanteerinud töökoha JK FC T O, nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et alates esimesest vangistusest vabanemisest ei ole kinnipeetav enam ametlikult töötanud. Ka vangistuses on ta tööst keeldunud. Seega puuduvad kinnipeetaval tööoskused, -harjumus ja -kogemused. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on töötamise ajal olnud suhtlemisprobleemid kolleegidega. See kõik kokku ei soodusta alalise töökoha pikaajalist pidamist. Maakohus luges positiivseks sotsiaalprogrammi läbimise ja elukoha olemasolu ema korteris, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et ka enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil, seega ei suuda alalise elukoha olemasolu ja emaga koos elamine hoida kinnipeetava puhul ära uute kuritegude toimepanemist. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on käesoleval ajal ennatlik ja ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on antud kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aduma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Arvestades antud kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal, leidis maakohus, et kinnipeetaval tuleb kogu talle mõistetud karistus ära kanda vangistusena. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu A. Nikiforovi määruskaebuses palutakse tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja leiab, et võimalused vabanedes – töökoht, elukoht, moraalne toetus, aitaksid tema taasühiskonnastamisele paremini kaasa kui vabanemine tähtaegselt. Samuti peab ta kriminaalhooldust piisavalt tugevaks ja autoriteetseks mõjutajaks ja abistajaks. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus ei ole vastuolus seadusega ja selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus.
7. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
8. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud A. Nikiforovi varasema korduva kriminaalkorras karistatusega ning distsiplinaarrikkumistega vangistuse ajal. Kuigi süüdimõistetu kannab narkokuriteo toimepanemise eest karistust esmakordselt, on teda varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Süüdimõistetu on ka varasemalt reaalset vangistust kandnud, kuid see ei ole talle avaldanud uute kuritegude toimepanemise vastast mõju. Süüdimõistetutut on vangistuse ajal 7 korda distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et ta on isikuks, kes süstemaatiliselt rikub vangla sisekorra eeskirju ja eirab vanglaametnike korraldusi. Eeltoodu annab alust kahtlusteks, et ennetähtaegselt vabanedes ei suuda A. Nikiforov järgida kriminaalhooldaja järelevalve all temale määratud käitumiskontrolli nõudeid ja täita temale määratud kohustusi. Maakohus on õigustatult viidanud Riigikohtu määrusele ja leidnud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et A. Nikiforov suudab käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi õiguskuulekalt täita.
9. Maakohus on õigesti märkinud, et ka süüdimõistetut ennetähtaegsel vabastamisel positiivselt iseloomustavad tegurid – garanteeritud töökoht ja elukoht ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna kinnipeetav ei ole pärast eelmisest vangistusest vabanemist töötanud ja ka vangistuses on ta tööst keeldunud. Elukoht ema juures oli kinnipeetaval varemgi, ent see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.
10. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu varasema karistatusega ja toimepandud kuriteo ühiskonnaohtlikkusega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses toimepandud kuriteo raskuse, süüdlase varasema elukäigu ning tema käitumisega karistuse kandmise ajal, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Paavo Randma