1-09-3942/44

1-09-3942 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-3942 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Urmas vandeadvokaat Anu Teeveri Pärteli (Teever) kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Urmas Teeveri kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38,35 eurot sealhulgas käibemaks 6,39 eurot, advokaat Anu Pärteli poolt Urmas Teeverile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Urmas Teeverilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 31,96 eurot, millele lisandub käibemaks 6,39 eurot, kokku 38,35 eurot riigituludesse. Urmas Teeveril tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Urmas Teever 109-3942 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 28.04.2009 otsusega mõisteti Urmas Teever süüdi § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistati 4 aasta vangistusega. Helsingi Linnakohtu 22.05.2009 otsusega ning Helsingi Ringkonnakohtu 30.11.2009 otsusega mõisteti Urmas Teever süüdi suurvarguse eest ja karistati 1 aasta ja 1 kuu vangistusega. Harju Maakohtu 11.06.2010 määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks U. Teeveri suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 22.05.2009 ja Helsingi Ringkonnakohtu 30.11.2009 otsuste täitmine Eesti Vabariigis. Maakohus kvalifitseeris määrusega U. Teeveri süüteo KarS § 199 lg 2 p-de 6 ja 7 järgi ning karistas 1 aasta ja 1 kuu vangistusega. Kuna U. Teever viibis Soome Vabariigis vahi all 20.
6. kuni 27.05.2009, s.o 8 päeva, jäi kandmata karistuseks 1 aasta ja 22 päeva vangistust. KarS § 64 ja § 65 lg 1 alusel liideti karistusele Tartu Maakohtu 28.04.2009 otsusega mõistetud 4 aastat vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka U. Teeveri poolt Soome Vabariigis eelvangistuses viibitud 8 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 22 päeva vangistust. Karistusaja algus 02.03.2009 ja lõpp 24.03.
7. Tartu Maakohtu 31.10.2011 määrusega jäeti Urmas Teever Tartu Maakohtu 28.04.2009 otsusega ning Helsingi Linnakohtu 22.05.2009 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole käesoleval ajal U. Teeveri ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelvalvega põhjendatud. Maakohus tuvastas, et 13 kriminaalkaristust, s.h korduvad reaalsed vangistused ja katseajal uue kuriteo toimepanemine välistavad käesoleval ajal U. Teeveri ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega. U. Teeveril on tõsised probleemid distsipliinile allumises ja elu korraldamises seaduskuulekal viisil. Võttes arvesse veel U. Teeveri poolt toime pandud kuritegude iseloomu ning kandmata karistuse osa, tuleb tunnistada tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla enneaegseks ja põhjendamatuks, kuigi teatud formaalsed tingimused on näiliselt täidetud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu U. Teeveri kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja U. Teeveri vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole U. Teeveril distsiplinaarkaristusi ja ta on püüdnud käituda igati korrektselt. Vabanemise korral on olemas tal elukoht vanemate juures Põlvamaal. Kuigi töökoha kohta kirjalikku kinnitust ei ole, kinnitas U. Teever kohtuistungil, et saaks kindlasti tööle elukoha lähedal asuvasse XXXX. U. Teever on vanglas viibimise ajal läbinud XXXX eriala kursuse 2010.a ja 2011.a XXXX XXXX kursuse. Käesoleva aasta septembris asus ta omandama XXXX kutset. Seega on U. Teever teinud ettevalmistusi selleks, et tulevikus paremini käituda ja elus edasi minna. Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja toetavad U. Teeveri ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega. Vabanemisel on U. Teeveri vanemad valmis poega materiaalselt toetama. Maakohus on sisuliselt nõustunud prokuröri seisukohaga ja leidnud, et käesoleval ajal ei ole U. Teeveri tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta positiivsed asjaolud, mis igal juhul kaaluvad üles negatiivsed. -2- Kaitsja on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et U. Teeveri on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, on ta vanglas karistuse kandmise ajal olnud väga korralik ja edasipüüdlik. Ta on seadnud eesmärgid, mille poole püüelda ja on saanud nendega hakkama. Asjaolu, et U. Teeveril ei ole distsiplinaarkaristusi, näitab, et ta allub korrale ja käitub korrektselt. Ta on omandanud mitmeid erialasid, mis näitab, et isik püüab õppida ja omandada oskusi, et vabaduses viibides kergemini tööd leida ja eluga edasi minna. Kaitsja leiab, et maakohtu põhjendused on väga üldsõnalised ja sisuliselt motiveerimata, miks isik ei sobi karistusest tingimisi ennetähtaega vabanemisele. U. Teeveri puhul on täidetud KarS § 76 osas nii formaalsed tingimused kui materiaalsed tingimused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et ehkki U. Teever on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks elektroonilise valve kohaldamisega vabastamiseks vajaliku karistusaja, tal on säilinud suhted oma lähedastega, vabanemisel on tal olemas elukoht ning enda väitel soovib ta edaspidi elada seadusekuulekalt, seab KarS § 76 lg 3 isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel siiski esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. Kuna U. Teeveri on rahvatervisevastase süüteo eest karistatud teistkordselt, järeldub, et tema suhtes varem kohaldatud karistus ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. U. Teeveri on kriminaalkorras karistatud 2002.a, 2004.a, 2006.a.
8. a vabanes ta ennetähtaegselt vangistusest katseajaga 1 aasta, kuid juba 02.03.2009 karistati teda Viru Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, Tartu Maakohtu 28.04.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja Helsingi Linnakohtu 22.05.2009 otsusega. Selline U. Teeveri käitumine näitab tema suurt kuritegelikku aktiivsust ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Tartu vangla küll toetab U. Teeveri ennetähtaegset vabastamist, kuid samas on märgitud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 30%. Toimikumaterjalide järgi on U. Teeveri vastu rahalisi nõudeid 6772 eurot. U. Teeveril ei ole vabanemisel töökohta, kuid ta loodab saada tööle elukoha lähedal asuvasse XXXX ning teda on valmis toetama tema pensionäridest vanemad. Arvestades asjaolu, et U. Teever on enamus kuritegusid toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil, on endiselt olemas reaalne oht, et ta hakkab otsima ebaseaduslikke teid lisasissetulekute teenimiseks. Ringkonnakohus hindab positiivseks asjaolu, et U. Teeveril puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning et ta on omandanud vanglas XXXX eriala, kuid leiab, et arvestades U. Teeveri eelnevat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, oleks tema ennetähtaegne elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ennatlik. U. Teeveri karistusaja pikkus võimaldab tema ennetähtaegse vabastamise küsimust arutada ka tulevikus. -3- Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -4- Aarne Sarjas