1-11-8825/11

1-11-8825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8825 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Arseni Zemtsovski kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebus Viru Maakohtu
3. septembri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Arseni Zemtsovski kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebus rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 76,69 eurot sealhulgas käibemaks 12,78 eurot, vandeadvokaat Irina Žurina poolt Arseni Zemtsovskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Arseni Zemtsovskilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 63.91 eurot, millele lisandub käibemaks 12,78 eurot, kokku 76,69 eurot riigituludesse. Arseni Zemtsovskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Arseni Zemtsovski kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 13.09.2011 määrusega jäeti Arseni Zemtsovski temale Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 11.07.2008 otsusega nr R08/6164 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 11.07.2008 otsusega nr R08/6164 mõisteti Arseni Zemtsovski süüdi narkokuriteo toimepanemise eest ja karistati 5 aasta vangistusega. Otsus jõustus Helsingi Ringkonnakohtu 17.03.2009 otsusega nr R08/
6. Karistuse kandmise aja algus 15.01.2009 ja lõpp 09.04.
7. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta A. Zemtsovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus tuvastas, et A. Zemtsovski on kolm korda kriminaalkorras karistatud, sh kahel korral narkootiliste ainete käitlemise eest, vanglakaristust kannab teist korda. A. Zemtsovski vabastati
8. a ennetähtaegselt vanglast narkokuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole A. Zemtsovski puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab elama õiguskuulekalt. Vangla iseloomustuse järgi on A. Zemtsovskil kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõik rikkumised on toime pandud peale viimast tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 19.10.
9. Maakohus luges positiivseks A. Zemtsovski osalemise sotsiaalprogrammis XXXX ja XXXX kursusel ning vabanemise korral kindla töökoha olemasolu. Arvestades A. Zemtsovski poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (viimased kaks narkokuritegu), tema käitumist vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), asus maakohus seisukohale, et A. Zemtsovski tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Ka varem oli A. Zemtsovskil perekonna toetus, kindel elukoht ja töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Zemtsovski kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada A. Zemtsovski tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohus liiga vähe tähelepanu pööranud A. Zemtsovskit puudutavatele positiivsetele asjaoludele ning ei ole määrust piisavalt põhjendanud. Kaitsja leiab, et A. Zemtsovski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalne kui ka materiaalne alus. Maakohus ei võtnud arvesse A. Zemtsovski veenvaid selgitusi selle kohta, et tööst keeldumine, mille eest ta sai kaks distsiplinaarkaristust ühel päeval 29.12.2010, oli põhjustatud tema tervislikust seisundist, nimelt diagnoositi A. Zemtsovskil sellel ajal XXXX , kuid ei määratud ravi ja seoses XXXX XXXX XXXX halvenes tema seisund väga tõsiselt. Just A. Zemtsovski tervislik seisund ei võimaldanud tal tööd vastu võtta. -2- Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvesse võtnud vangla seisukohta ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Nimelt toetab vangla A. Zemtsovski ennetähtaegset vabastamist ning peab uute kuritegude toimepanemise riski väikseks. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud seda, et A. Zemtsovskil ei ole tasumata rahalisi nõudeid ning vabanemisfondis on XXX,XX eurot. Käesoleval ajal on süüdimõistetu perekonnal raskusi laenu tagasimaksmisega. Kuna vabanemisel on töökoht garanteeritud, aitaks see tema perekonda materiaalsete probleemide lahendamisel. Süüdimõistetu omab XXXX-XXXX eriala. A. Zemtsovski on motiveeritud elama edaspidi seaduskuulekalt. Kriminaalhoolduse ajal on võimalik kohaneda eluga vabaduses ja näidata, et positiivsed muutused tema käitumises on pöördumatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Ehkki A. Zemtsovski on ära kandnud ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku karistusaja, võib kohus siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Eelnimetatud sättest tuleneb muuhulgas, et kohus võtab arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. A. Zemtsovski näol on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et temale seni mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasistest süütegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on siiski määrava tähtsusega need asjaolud, miks isik on vangistusse sattunud. A. Zemtsovski, vaatamata sellele, et teda oli juba korduvalt karistatud (muuhulgas ka narkokuriteo eest), tal oli olemas elu- ja töökoht, pani toime uue narkokuriteo. Käesoleval ajal kannabki A. Zemtsovski karistust narkootikumide salakaubaveo organiseerimise eest Eestist Soome. Nii vangla iseloomustuse kui kriminaalhooldaja arvamuse järgi ei teadvusta A. Zemtsovski endale, et on valesti käitunud ning ei mõista kuriteo tagajärgi. Määruskaebuses on leitud, et maakohus ei ole määruse tegemisel arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid ja A. Zemtsovski ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus võttis A. Zemtsovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvesse ka tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. Maakohus on kohtumääruses toonud välja need asjaolud, millest tulenevalt kohus ei pidanud õigeks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on A. Zemtsovskit iseloomustavate andmetena välja toonud tema varasema karistatuse, toimepandud kuritegude ohtlikkuse ning distsiplinaarkaristused. Antud juhul on kohus leidnud, et eelnimetatud asjaolud on sellised, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat -3- kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Maarika Kuusk