järgi, Marek Vainokivi süüdistuses
Avalikud kohtuistungid 19.-21. 03 ja 02.04.2012.a. Kohtuistungi aeg Süüdistatavad Jaan Korka; elukoht: xxxx; isikukood: 38207132255; EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht xxxx; kohtu poolt karistatud: 29.10.1998 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, 05.01.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 8 järgi vangistus 7 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud;, väärteokorras karistatud 4-l korral; tõkend: vahistamine. Marek Vainokivi; elukoht: xxxx; isikukood: 38302095216; EV kodanik; emakeel: eesti keel; algharidus; kohtu poolt karistatud: 04.12.2003. Ida-Viru Maakohtu poolt
1 lg 2 p 4-§25 lg 1, 2 järgi 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat, 13.02.2006. Viru Maakohtu poolt
Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9- § 25 lg 1, 2 ja § 266 lg 2 p 3 järgi 8 kuud vangistust, 21.12.2009 Pärnu Maakohtu poolt
järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; väärteokorras karistatud 16-l korral; tõkend: vahistamine. RESOLUTSIOON Jaan Korka süüdi tunnistada
järgi ja karistada teda vangistusega 9 aastat.
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 09.01.2011. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Marek Vainokivi süüdi tunnistada
järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat.
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu poolt 21.12.2009 mõistetud ja ärakandmata karistuse 4 kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 4 kuu vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 12.01.
Marek Vainokivi süüdistatakse selles, et tema 08.01.2011 ajavahemikul kella 06.30 kuni 09.20 koos Jaan Korkaga peksis xxxx maja nr xxxx korteris nr xxxx rusikate ja jalgadega V Tit pähe ja kehasse, põhjustades V. T ninaluude murru, verevalumid ja haava huulte limaskestal, hulgalised verevalumid ja marrastused näol, peas, kehal ja alajäsemetel, ulatusliku marraskil ala kaela eespinnal koos keeleluu sarve murruga, millised vigastused on mitteeluohtlikud, ja mõlemapoolsed rinnakelme vigastusega roiete hulgimurrud, millised vigastused on eluohtlikud. Seega Marek Vainokivi, tekitades teisele inimesele tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule, pani toime
3 TÕENDID Süüdistatav Jaan Korka tunnistas ennast kohtus süüdi, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 07.01.2011 tulid tema juurde V T ja Marek Vainokivi ja koos tarvitati alkoholi, elukaaslane J L ja lapsed olid ka kodus. Ta tundis Vit umbes 10 aastat, varem neil omavahel tülisid pole olnud. Kui nad tarvitasid köögis alkoholi, käis elukaaslane J neid vahel keelamas, et lärm läheb liiga suureks, nad otsustasid hoopis Vi elukohta minna, võtsid takso, kuid ei suutnud õiget teeotsa leida ja sõitsid xxxx tagasi. Vainokivi jäi magama, aga nemad Viga läksid veel naabripoiste K ja K P poole, kus tarvitasid alkoholi. Sealt tagasi tulles hommikupoole tekkis tal tüli Viga sellest, et V küsis temalt 10 eurot, seda kuulis elukaaslane J, kes ütles, et meil pole raha loopida. V ütles seepeale, et sina lits ole vait, sellest ärritununa lõi ta köögis laua taga istuvat Vit rusikaga näkku ja käskis J ees vabandada, seejärel V tõusis ja tahtis korterist välja minna, aga uks oli lukus, ta järgnes Vile esikusse ja ei lasknud Vil lahkuda, siis „läks madinaks”, ta vist lõi Vit, Marek lükkas Vit, V kukkus ja tema lohistas Vi kööki tagasi ning sel ajal Marek lõi rohkem kui üks kord Vit jalaga, ei näinud täpselt kuhu. Marekil olid löömise ajal jalas saapad, ei mäleta mis tal endal jalas oli, pärast olid sokid igatahes verised. Köögis lõi ta Vit uuest, kui V kukkus peksid mõlemad Marekiga Vit edasi jalgadega pähe ja rindkeresse, tunnistab, et tema lõi rohkem, kui Marek, ta ütles Vile korduvalt, et see vabandust paluks, mingil hetkel võttis ta pikali oleval Vil käega kõrist kinni, natuke aega hoidis, lämmatas, ja siis laskis jälle lahti. Mingit osa sellest peksmisest nägi pealt ka J, vaatas ukse pealt, aga tema käskis siis ukse kinni panna. Peksis kuna „katus sõitis ära“, lõi ka puuhaluga 3-4 korda pähe, lõpuks võttis noa ja torkas sellega kaks korda Vile kaela. Surnud Vi tõstsid koos Marekiga vannituppa vanni ja ta pani sellele lina peale. Plaan oli surnukeha metsa viia. Vainokivi võttis Vi taskust ära 10 eurot, mille tema oli Vile andnud, juba enne oli Vainokivi Vi telefoni endale võtnud. Vi jope ja vist ka jalanõud, samuti maas olnud linad põletas ahjus ära, Marekiga kahekesi koristasid, pesid seinad ja põrandad verest puhtaks. Edasi sõitsid xxxx, ta otsis transporti, et laip kuhugi ära toimetada. Helistas mitmele, mõnele ka rääkis, milleks seda vaja on, näiteks ilmselt oma õemehele M K. xxxx rääkis toimunust ka J M, aga see ei uskunud. Edasi osteti jälle alkoholi, tarvitati seda, sõideti tagasi xxxx, seal joodi edasi. Õhtul Vainokivi läks ära bussi peale. Siis ta helistas õele K K ja ütles, et tappis Vi ära. Kohtueelsel menetluse antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et Jaan Korka on Marek Vainokivi tegevuse kohta ütlusi andes öelnud, et Vainokivi lõi köögis lamavat kannatanut jalaga vastu pead. Marek Vainokivi kaitsja küsimusele vastates ütles Jaan Korka kohtus, et Vainokivi poolt kannatanu peksmiset jalaga rindkeresse ei rääkinud ta eeluurimisel seepärast, et kokkuleppel Vainokiviga pidi ta algul kogu süü enda peale võtma. Ta tunnistas, et kohtueelsel menetlusel on ta andnud erinevaid ütlusi Vainokivi tegevuse kohta, on täielikult eitanud Vainokivi osa kuriteo toimepanemises ja on rääkinud ka Vainokivist kui kannatanu noaga lööjast. Süüdistatav Marek Vainokivi tunnistas ennast süüdi osaliselt. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et tundis V Tit juba kooliajast, tunneb ka Vi ema. Reedel 07.01.2011 läksid Viga Jaan Korka juurde xxxx, et seal koos viina võtta. Hakkasidki seal kolmekesi alkoholi tarvitama. Mingil hetkel kuulis, kui Jaan käskis Vil oma naise J ees vabandust paluda ja lõi käega Vit näkku, J seisis samal ajal uksel ja nägi seda pealt, hiljem sai Jaani jutust aru, et V oli Jaani naise kohta „lits“ öelnud, V eitas sellist ütlemist, see toimus suures toas hetkel, kui V tegeles seal arvutiga. V liikus edasi koridori ja Jaan järgnes talle. Jaan ütles, et „löön su maha“ ja V veel ütles, et „parem olekski“. Algul peksis Jaan Vit rusikate ja jalaga näkku ja kehasse, veel peksis ta Vit puuhaluga pähe mitu korda, tahtis ka kirvega lüüa, aga tema keelamise peale pani kirve ära, ta ei oska öelda, kas Jaanil peksmise ajal olid jalanõud jalas või mitte. Marek Vainokivi tunnistab, et selle peksmise vahepeal lõi Vit kaks korda, ühe korra 4 rusikaga näkku ja ühe korra jalaga puusa piirkonda esikus, kui V oli väliskoridori viiva ukse najal kükakil, löömise ajal tal jalanõusid jalas polnud. Arvab, et käega löök polnud tugev kuna ta käsi on vigane, jalaga löök oli keskmiselt tugev, löömise põhjust ei oska selgitada, väidab, et oli alkoholijoobes, ei andnud aru, mida teeb. Võib-olla oli ka mingi vana viha, kuna tema ema ja Vi vahel olevat aastaid tagasi olnud vahekord. Peksmine kandus suurest toast esikusse ja sealt kööki. Kuidas V täpselt kööki pliidi ette sattus, ei mäleta. V vastu ei hakanud ja kedagi ei löönud. Nägi, kui Jaan võttis köögis laualt noa ja torkas sellega Vile kaela, tema nägi ühte korda torkamist. Umbes pool minutit hiljem Jaan ütles, et nüüd ongi kõik, nägi ka ise, et V enam ei liigutanud. Jaan palus, et ta aitaks Vi surnukeha vannituppa ära viia, kahekesi viisid ja panid surnukeha vanni, Jaan pani sellele lina peale. Seejärel hakkasid verd koristama, Jaan laotas linad ka maha ja hiljem põletas need ära. Vi telefoni võttis ta endale, ei tea, miks. Kui Vi surnukeha vannis oli võttis ta Vi taskust ära ka 10 eurot, mille Jaan oli varem Vile andnud, andis raha Jaani kätte. Ta kuulis, kui Jaan helistas oma õele K K ja tunnistas talle tehtut. Laupäeval tulid Jaaniga xxxx, J lastega tuli ka kaasa, Jaan otsis transporti, millega laip korterist ära viia, helistas kellelegi. xxxx said kokku kellegi J, kellele Jaan rääkis oma murest, kuid J ei osanud aidata. Edasi läksid poodi, ostsid viina, jõid seda linnas ja edasi suurt ei mäleta. Järgmine mäletab, et oli oma kodus, kui helistas J ja ütles, et Jaan oli helistanud politseisse. Hiljem käis ja aitas koos naabrimees K Jl koristada ja korterit verest puhastada. Kannatanu R T, V Ti ema, kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunneb Korkat ja Vainokivi. Vainokivi on poja koolikaaslane, on neil käinud, 1010. a jõulude ajal oli 2 nädalat neil, oli abivalmis. 07.01.2011 ütles poeg, et läheb koos Marekiga xxxx Jaan Korka juurde arvutit tegema. Temale see jutt ei meeldinud, kuna teadis, et seal läheb joomiseks ja et joomisega sõidab J. Korkal katus ära. On seda kunagi näinud, kui Jaan oli nende pool xxxx ja Jaan noa võttis, aga mees sai selle tal käest ära. Jaan on mitu korda nende pool käinud viina võtmas. Öösel poeg helistas mitu korda, et tuleb koju, aga ei leia õiget teeotsa üles. Sai aru, et poeg on joonud, kuulis kõrvalt ka Mareki häält. Koju nad ei jõudnudki ja kui tema kell 8 paiku pojale helistas, siis see ütles, et on xxxx tagasi ja et kõik on korras. Alates laupäeva õhtust poeg enam telefoni ei võtnud ja pühapäeva õhtul sai politseist teada, mis pojaga juhtunud on. Helistas Jaani elukaaslasele Jle, kes seletas, et Jaan oli öelnud, et V oli öelnud tema kohta lits ja siis oli hakanud kaklus. Kuidas V surma sai, seda J ei rääkinud, oli juttu, et Vainokivi olevat kinni hoidnud ja Jaan Korka peksis. Ta ei usu, et V J kohta halvasti ütles, kuna tema poeg polnud kunagi kedagi solvanud. Materiaalseid nõudmisi tal süüdistatavate vastu ei ole. Tunnistaja A K kohtus antud ütlustest nähtub, et 08.01.2011 õhtul helistas talle K P, et Jaan Korka on vist kellegi külmaks teinud. Jutt oli üsna segane ja tundus mitteusutav. Mõtles, et küsib järgmisel päeval üle, kui K kainem on. Pühapäeval K teatas, et jutt on õige, laip on Jaani korteris, aga midagi täpsemalt ei seletanud. Ta helistas politseisse ja läks koos politseinikega sündmuskohale, politseinike poolt kinnivõetud Jaan ütles, et tema naise kohta ei ütle mitte keegi lits, ise oli veel heas meeleolus, nägu naerul. Tunnistaja A P kohtus antud ütlustest nähtub, et Jaan ja J K olid nende naabrid kõrvalmajas. Reedel 07.01.2011 nägi väljas Jaani, Okast (see on Marek Vainokivi hüüdnimi) ja ühte kiilakat. Laupäeva 08.01.2011 hommikul vara olid Jaan ja see kiilaspea neil, istusid köögis ja võtsid napsu. Lõuna paiku küsis temalt üks naabrinaine, et kas ta teab, mis Jaani juures on juhtunud. Ta helistas Jle ja küsis, J rääkis, et neil on laip, et sellest ei tohi kellelegi rääkida, et kiilaspeal tõmmati kõri läbi, kuna oli tema kohta öelnud lits. Kes seda teinud oli, sellest juttu ei olnud, J rääkis plaanist laip metsa viia ja ära põletada. A P ütlustest nähtub veel, et tema 5 pojad K ja K käisid Jaani juures ja kinnitasid, et laip on vannitoas vannis. Politseisse ei teatanud, kuna oli hirm, et Jaan tuleb sinna ja lööb ka neid maha. Tunnistaja K P kohtus antud ütlustest nähtub, et reede õhtul sai sõjaväest koju, laupäeva lõuna ajal käis nende pool Jaan Korka ja tema kuulis, kui Jaan rääkis, et oli kedagi karistanud ja et see oli ära jooksnud. Õhtul kell 22 paiku läks Jaani juurde juukselõikusmasinat küsima, siis oli seal Okas, kes näitas talle vannitoes vannis olevat laipa, Jaan magas köögi põrandal. Ta sai šoki ja lahkus sealt korterist, helistas onule A K, kes hiljem politseisse teatas. Tunnistaja K P kohtus antud ütlustest nähtub, et reedel 07.01.2011 tuli vend sõjaväest, nad jõid õlut, laupäeva varahommikul käis nende juures Okas koos selle isikuga, kes hiljem ära tapeti, nad võtsid alkoholi. Lõuna paiku käis Jaan Korka neil enne bussi peale minekut suitsu küsimas ja teatas, et oli kedagi natuke karistanud, kuna tema naise kohta oli pahasti öeldud, et see karistatu oli ära läinud. Õhtul tuli neile Okas ja teatas, et Jaan oli selle, kellega koos hommikul neil käis, ära tapnud, tema ei uskunud, Okas ütles, et näitab, kui ei usu, läks siis Okkaga kaasa ja nägigi Jaani korteris vannis laipa, vend nägi ka. Tunnistaja M K kohtus antud ütlustest nähtub, et Jaan Korka on tema naise vend, ta teab ka Marekit hüüdnimega Okas. Mäletab, et jaanuaris 2011, ühel reedesel päeval, viis Jaani ja Mareki xxxx, kaasas oli neil kilekott, kus pudelid kolisesid. Laupäeva hommikul Jaan helistas ja tahtis, et talle toodaks viina, rääkis, et oli Vil kõri läbi lõiganud, et see on loomulik kadu. Seda juttu ta ei uskunud, kuna Jaan on ennegi rääkinud, et on kellegi ära tapnud. Jaan oli rääkides rahulikus, rõõmsas meeleolus. K K oli ka kodus ja helistas selle jutu peale kohe Jle, kellelt sai teada, et V on pikali maas, verd eriti ei ole. Pühapäeva hommikul Jaan helistas uuesti ja küsis, et kus on lähim järv, et tahab kalale minna. Peale seda kell 10 paiku helistas õde A P, et pojad K ja K olid käinud Jaani juures ja nägid, et laip on seal vannis, J ka helistas ja rääkis plaanist laip tükeldada ja ära põletada. Tunnistaja K K kohtus antud ütlustest nähtub, et Jaan Korka on tema vend, teab ka Marekit hüüdnimega Okas ja ka V Tit. Eelmise aasta jaanuaris, oli reedene päev, viis lapsed korraks Jaani juurde xxxx ja nägi seal Jaani, Jt, Vit ja Marekit, mehed võtsid viina. Laupäeva hommikul helistas Jaan M, et see viiks talle viina juurde, ja ütles, et lõi Vi maha. Tunnistaja A L kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb Korkat, Vainokivi on vist korra näinud. Mingil ajal, lumi oli maas, kohtus Jaani, Mareki ja J perega xxxx tänaval. Jaan tahtis J kokku saada, ja rääkis, et oli kellelgi kõri läbi tõmmanud, et mitu korda pidi lõikama, kuna ühe korraga see isik ära ei surnud, Jaan tahtis abi saada, et vaja on tarnsporti laiba metsa viimiseks ja ärapõletamiseks, Marek oli kõrval vait, aga J kinnitas seda. Tunnistaja J J M kohtus antud ütlustest nähtub, et süüpingis olevaid isikuid tunneb, teab, et Mareki hüüdnimi on Okas. Viimati nägi neid mehi enda juures jaanuaris 2011, kui Jaan teatas, et oli kellelegi tuttavale nuga andnud, et laip on vannis, oli juttu silma väljatorkamisest ja muust rõvetsemisest, et on vaja abi laiba metsa viimiseks, Okas oli kõrval ja noogutas, tema seda juttu ei uskunud. Tunnistaja K J kohtus antud ütlustest nähtub, et Marek oli tema naaber sotsiaalkorteris, ja ka Jaani teab. Arvab, et see võis olla eelmise aasta jaanuari lõpus, kui Marek tuli koju, küsis temalt telefoni helistamiseks, ja kõne lõppedes ütles, et oli helistanud Jaani prouale Jle, kes pidavat olema šokis, kuna seal olevat olnud mingi peksmine ja et politsei oli Jaani ära viinud. Kõik pidavat olema verine. Marek kutsus teda siis kaasa appi koristama. Läksidki, aga kuna 6 kaasa võeti ka alkoholi, mida juba taksos tarvitama hakati ja joomist jätkati ka J juures, siis jäi ta seal J juures kohe magama. Hommikul ärgates nägi, et köögis ja vannitoas olid mõned verepiisad. Ta aitas koristada, jutu sees tuli välja, et seal on inimene ära tapetud. 09.01.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et korteris xxxx olid verekahtlased määrdumised esikus, köögis ja vannitoas, köögilaual verekahtlase määrdumisega nuga, vannitoas vannis meesterahva surnukeha. Surnukeha suunati ekspertiisi, kaasa võeti muuhulgas ka nuga. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktidest nähtub, et V Ti surma põhjuseks oli kaela tungiv ja läbistav torke-lõikevigastus kaelaorganite ja veresoonte vigastusega, millele järgnes mehhaaniline lämbus hingamisteede sulgusest sinna valgunud verega. V. T surnukeha välisvaatlusel sedastati kaela läbistav vigastus ühe sisenemishaavaga kaela vasakpoolsel külgpinnal ja väljumishaavaga parempoolsel külgpinnal, kilpkõhre-keeleluu membraani, kaelalihaste ja veresoonte vigastused haavakanali kulul, mis tekkisid torkelõikevahendi toimel. Kaela läbistav torke-lõike vigastus kaela veresoonte ja organite vigastusega elavatel isikutel, ohustades elu selle tekitamise hetkel, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõid enesega kaasa surmlõpp. Ei saa välistada võimalust, et surmavad vigastused tekitati ekspertiisiks esitatud noaga; Veel sedastati surnukeha pea juustega kaetud osal ja näol hulgalised haavad (9 haava), mis tekkisid korduvatest löökidest (mitte vähem kui üheksast) piiratud, kontaktpinnal väljendunud, tahke, pikkusega mitte vähem kui 6-7 cm esemega. Ninaluude murd, verevalumid ja haav huulte limaskestal, hulgalised verevalumid ja marrastused näol, peas, kehal ja alajäsemetel tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et korduvatest löökidest rusika või kängitsetud jalaga. Arvamuse p.6 nähtub, et mõlemapoolsed rinnakelme vigastusega roiete hulgimurrud on tekkinud kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et korduvatest kängitsetud jala löökidest rindkere piirkonda ja elavatel isikutel põhjustavad taolised vigastused eluohtliku tervisekahjustuse. Ulatuslik marraskil ala kaela eespinnal koos keeleluu sarve murruga tekkis piiramatu kontaktpinnaga kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et lühiajalisel rõhumisel. Kõik V. T surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ja tekkisid lühikese aja jooksul. V Ti surnukeha verest leiti 2,87 mg/g ja uriinis 3,94 mg/g (promilli) etüülalkoholi, mis elavatel isikutel põhjustab raske alkohoolse joobe. Kohtuekspert Marat Jeržanovi kohtus antud ütlustest nähtub, et surmav vigastus võis olla tekitatud sündmuskohalt leitud noaga. Olles ära kuualanud Jaan Korka ütlused ei välista ta, et surmav kaelavigastus võis olla tekitatud ka kahe noalöögiga. Marek Vainokivi kaitsja küsimustele vastates selgitas ekspert ka seda, et roiete hulgimurrud ilma rinnakelme vigastuseta ei ole eluohtlik tervisekahjustus, et kannatanul olid roiete hulgimurrud nii vasakul kui paremal pool, roiete hulgimurd koos rinnakelme vigastusega (eluohtlik tervisekahjustus) oli aga vaid vasakul pool. (sama kinnitab ka kohtuarstliku ekspertiisi akti siseuuringu kirjeldust käsitlev osa kuigi akti arvamuse osa p.6 kirjeldab mõlemapoolsete rinakelme vigastustega roiete hulgimurru tekkemehhanismi). DNA ekspertiisi aktist nähtub, et Jaan Korka pükstelt ja Marek Vainokivi saabastelt saadud DNA täisprofiilid on kokkulangevad V T võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 7 Kohtu põhjendused Tapmise süüteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Jaan Korka tegevuses on kohtus tõendamist leidnud eelkõige Jaan Korka enda ütlustega. Ta on tunnistanud kannatanu peksmist käte ja jalgadega, puuhaluga, kannatanu torkamist noaga kaela kahel korral. Peale toimunut on ta paljudele inimestele rääkinud, et tappis inimese. Jaan Korka poolt tapmise toimepanemist tõendavad ka Marek Vainokivi ütlused, samuti kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud vigastuste tekkemehhanismi ja surma põhjuse kirjeldus ning ekspert Marat Jeržanovi kohtus antud ütlused. Kohus ei pea põhjendatuks Jaan Korka kaitsja seisukohta, et tegemist on provotseeritud tapmisega.
sätestab vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes.
alusel karistatav provotseeritud tapmine on seega tapmise kergem koosseis, mil kannatanu ise oma tõsise isikuvastase ründega on süüdlase tapmiseni viinud, teda selgelt provotseerinud. Süüdlase viha ja vasturünnak on seetõttu teatud määral õigustatud ja inimlikult mõistetavam. Karistuse kergendamine põhineb ka asjaolul, et hingelise erutuse seisundis on inimese võime oma käitumist juhtida vähenenud. Kuriteo kvalifitseerimisel tuleb esmalt vastata küsimustele, kas kannatanu pani toime tõsise isikuvastase ründe. Jaan Korka ütlustest nähtub, et V T ütles tema elukaaslase kohta “lits”. Sellest ütlemisest on ta rääkinud paljudele inimestele ja mitmed tunnistajad on seda kohtus kinnitanud. J L, kes Jaan Korka väitel seda solvangut samuti kuulis keeldus kohtus ütlusi andmast KrMS § 71 alusel. Sündmuskohal viibinud Marek Vainokivi ütlustest nähtub, et ta otseselt ei kuulnud V Tit sellist solvangut ütlemas, tema väitel eitas solvamist ka kannatanu. V T oli temalt küsinud “kas sa ei kuulnud, ma ei öelnud sedasi”. Samas väitis Marek Vainokivi, et kuulis, kui Jaan Korka käskis V Til naise käes vabandust paluda. Eelnevast nähtub, et V T võis Jaan Korka elukaaslase J L suheldes sõna lits kasutada ning kahtlemata on selline väljend solvav. Järgnevalt tuleb selgitada kas selline tegevus provotseeris Jaan Korkat ja tekitas temas tugeva hingelise erutuse seisundi. Otsuses 3-1-1-86-04 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et erutusseisund on juriidilisele hindamisele avatud mõiste, mille saab tuvastada kriminaalasja tehioludele tuginevalt. Esitades väite provotseeritud tapmisest pole kaitsja kohtueelsel menetlusel ega ka kohtus esitanud taotlust kohtupraktikas sellistel juhtudel tavapärase kohtupsühholoogiaekspertiisi läbiviimiseks. Seega tuleb kohtul Jaan Korkal esinenud erutusseisund või selle puudumine, tuvastada muudele tõenditele tuginedes. Kohus leiab, et kannatanu poolt ülalnimetatud solvava väljendi kasutamine võis küll Jaan Korkat ärritada, kuid see ei tekitanud temas hingelise erutuse seisundit
Kohtu arvates polnud tegemist tõsise isikuvastase ründega, mis Jaan Korkat selgelt provotseeris. On tavapärane, et sellise pikaajalise alkoholitarvitamise käigus kasutatakse karmimat kõnepruuki ja väljendeid, mida tavapärastes olukordades ei kasutata, selliste väljendite kasutamist ei saa aga lugeda selgelt provotseerivaks. Seda eriti asjaoludel, mil tegemist on ühe solvava sõna ühekordse väljaütlemisega, mida kannatanu järgnevalt eitas ja mida keegi peale süüdistatava ei kuulud. Kohtu arvates oli tegemist tugevas alkoholijoobes inimeste vahelise suhtlusega, kus üksteisest enam aru ei saadud või ei tahetud saada, kus on kadunud enesekontroll, kus konfliktid on kerged tekkima ja kus väidetavale solvangule järgnes tugevast alkoholijoobest tingitud ilmne ülereageering- kannatanu peksmine köögis ja esikus, kannatanu lahkumise takistamine, tema 8 esikust kööki tagasi lohistamine, seal jalgadega pähe ja rindkeresse peksmine, puuhaluga pähe peksmine ja korduv noaga kaela torkamine. Otsustamaks, kas Jaan Korka oli teo toimepanemise ajal sellises erilises erutusseisundis, mis tingiks tema tegude ümberkvalifitseerimise
Äkki tekkinud erilise erutusseisundi puhul on eeldatav, et see seisund ei jää pikaks ajaks kestma ja selle seisundi möödumisel järgneks sügav ehmatus ja kahetsus juhtunust. Jaan Korka käitumine peale tapmist sellele aga ei viita, kohe asus ta kuriteojälgi kõrvaldama, verejälgi koristama, tapmispäeval ja ka järgmisel päeval otsis Jaan Korka laibast vabanemise võimalusi, küsis selleks abi mitmelt isikult. Ka see, mida ja kuidas Jaan Korka toimepandud tapmisest teistele isikutele rääkis viitab sellele, et ta suhtus toimepandusse kui õiglasse karistusoperatsiooni, mitte äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis toime pandud kahetsusväärsesse teosse. Ta on toimepanduga uhkustanud, sellest rõõmsalt ja värvikalt nalja heites kõnelenud. A K ütlustest nähtub, et Korka olles politsei poolt kinni peetud ütles politseiautos naerul näoga, et tema naise kohta ei ütle keegi lits. M K ütlustest nähtub, et Korka oli rõõmsas meeleolus ja nimetas juhtunud loomulikuks kaoks. J J M ütluste kohaselt rääkis Korka kannatanul silmade väljatorkamisest ja laiba kallal rõvetsemisest. K P ütlustest nähtub, et Korka oli öelnud, et karistas kedagi natuke. A L ütlustest nähtub, et Korka rääkis kellegi kõri läbi tõmbamisest, et pidi noaga mitu korda lõikama, sest kannatanu kohe ei surnud. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et Jaan Korka poolt toimepandu vastab
järgi kvalifitseeritava tahtliku tapmise objektiivsele süüteokoosseisule ja tema puhul puudub provotseeritud tapmise puhul nõutav eriline isikutunnus- kannatanupoolsest vägivallast või solvamisest põhjustatud tugev hingeline erutusseisund.
kooseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes ja süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Hinnates Jaan Korka poolt kannatanu peksmist jalgadega pähe ja rindkeresse, kannatanut peksmist puuhaluga pähe ja eelkõige kannatanu korduvat löömist noaga elutähtsasse organisse kaela, saab järeldada vaid üht- Jaan Korka tegutses kavatsetult eesmärgiga kannatanu tappa. Tapmiskavatsusele viitab ka tema poolt hiljem A L öeldu- pidi noaga mitu korda lõikama, sest kannatanu kohe ei surnud. Jaan Korka poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
p 1 objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises ja oluline on, et süüdlase tegevus oleks tagajärjega põhjuslikus seoses. Marek Vainokivi tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, ta tunnistas, et lõi kannatanut ainult kaks korda, ühe korra käega näkku ja teise korra jalaga puusa piirkonda, löömise ajal tal jalanõusid jalas ei olnud, ta leiab, et need löögid ei saanud kannatanule eluohtlikke vigastusi tekitada. Marek Vainokivi poolt kannatanu peksmise kohta on ütlusi andnud ka Jaan Korka. Kohtus väitis Jaan Korka, et ajal mil ta lohistas kannatanut kööki lõi Marek rohkem kui üks kord Vit jalaga, ei näinud täpselt kuhu. Kui V köögis tema löögist kukkus, peksid mõlemad Marekiga Vit jalgadega pähe ja rindkeresse, tunnistab, et tema lõi rohkem. Kohtueelsel menetluse antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et Jaan Korka on Marek Vainokivi tegevuse kohta ütlusi andes öelnud, et Vainokivi lõi köögis lamavat kannatanut jalaga vastu pead. Marek Vainokivi kaitsja küsimusele vastates ütles Jaan Korka kohtus, et Vainokivi poolt kannatanu peksmiset jalaga rindkeresse ei rääkinud ta eeluurimisel seepärast, et kokkuleppel Vainokiviga pidi ta algul kogu süü enda peale võtma. Ta tunnistas, et kohtueelsel menetlusel on ta andnud erinevaid ütlusi Vainokivi tegevuse kohta, on täielikult 9 eitanud Vainokivi osa kuriteo toimepanemises ja on rääkinud ka Vainokivist kui kannatanu noaga lööjast ehk siis tapjast. Eelnevast nähtub, et Jaan Korka andes enda tegevuse kohta ütlusi mida kahtluse alla pole seatud, on Marek Vainokivi tegevuse kohta andnud erinevaid üksteisega vastuolus olevaid ütlusi. Arusaamatuks jääb Jaan Korka selgitus, et ta varem ei rääkinud Vainokivi poolt jalgadega rindkeresse peksmisest seetõttu, et algul oli otsustanud kogu süü enda peale võtta. On vähetõenäoline, et Jaan Korka eeluurimisel ütlusi andes oli teadlik kohtuarstliku ekspertiisi aktist mis tuvastas kannatanul eluohtlikud vigastused rindkeres (roiete hulgimurd koos rinnakelme vigastusega) ja millele tuginedes sai Marek Vainokivile
Kui ta oleks soovinud kogu süü enda peale võtta, siis poleks ta ju andnud ütlusi ka selle kohta, et Marek Vainokivi kannatanut jalaga pähe lõi, polnud põhjust rääkida pähe löömisest ja mitte rääkid rindkeresse löömisest. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Jaan Korka pole usutavalt põhjendanud Marek Vainokivi tegevuse kohta erinevate vastuoluliste ütluste andmist ning tema ütlused tuleb jätta kõrvale kui ebausaldusväärsed. Marek Vainokivi saapalt leitud kannatanu DNA ei tõenda kohtu arvates asjaolu, et Vainokivil oleks löömise ajal saabas jalas olnud või et ta oleks maaslamavat kannatanut jalaga peksnud. Marek Vainokivi on andnud ütlusi, et pani saapad jalga alles siis, kui hakati korteris verejälgi koristama. Kohtu arvates on tõenäoline, et kannatanu veri võis Marek Vainokivi saabastele sattud kannatanu surnukeha kandmisel köögist vannituppa või korteri koristamisel. Eeltoodust nähtuvalt puuduvad kriminaalasjas usaldusväärsed Marek Vainokivi süüstavad tõendid peale tema enda ütluste. Kuna pooled pole tema poolt enda tegevuse kohta antud ütlusi kahtluse alla seadnud ja tema eelnevate ütluste avaldamist taotlenud, siis järeldab kohus, et selliseid ütlusi on ta andnud järjekindlalt ja lähtub otsuse tegemisel neist ütlustest. Kohtu arvates pole tõenäoline, et ühe kängitsemata jalaga puusa piirkonda tekitatud löögiga sai Marek Vainokivi tekitada kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse- vasakpoolse roidemurru koos rinnakelme vigastusega. Arvestades Jaan Korka tegevuses tuvastatud oluliselt intensiivsemat vägivalda peab kohus tõenäoliseks, et nimetatud eluohtliku vigastuse tekitas kannatanule Jaan Korka. Kohtu arvates tuleb ülaltoodut arvestades Marek Vainokivi tegevus ümberkvalifitseerida
järgi teise inimese löömiseks, millise kuriteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu esinemine Marek Vainokivi tegevuses on tõendatud tema enda ütlustega. Subjektiivsest küljest eeldab kehaline väärkohtlemine tahtlust ja süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Marek Vainokivi tegutses kaudse tahtlusega – lüües teist isikut rusikat ja jalaga sai ta aru, et sellise tegevusega põhjustab ta kannatanule valu ja möönis seda. Marek Vainokivi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.
Jaan Korka karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. 10 Arvestada tuleb asjaolu, et Jaan Korka omas töökohta, tema ülalpidamisel oli kaks alaealist last. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et tarvitades mõõdutundetult alkoholi ja viies end raskesse alkoholijoobesse, pani kannatanu end olukorda, kus konfliktid on kerged tekkima ka tühistest asjadest ning suureneb oht sattuda kuriteo ohvriks. Arvestades kuriteo tehiolusid, Jaan Korka süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra.
Marek Vainokivi karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistuse mõistmisel tuleb arvstadada ka seda, et Marek Vainokivi on on kohtu poolt karistatud neli korda. 21.12.2009.a karistati teda
järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi 18kuulise katseajaga, seega on arutatav kuritegu toime pandud katseajal. Väärtegude eest on teda karistatud 18 korda sealhulgas korduvalt alkoholiseaduse rikkumise eest. Arvestades kuriteo tehiolusid, Marek Vainokivi süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb tema suhtes kohaldada sanktsiooni keskmisest suuremal määral, mõistetavale karistusele tuleb liita varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus. Tsiviilhagi asjas ei ole esitatud. Menetluskulu KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtunik Rahvakohtunikud (allkiri) (allkirjad) Tiit Kullerkupp Tiiu Alavere, Inge Liivak Ärakiri õige Nooremreferetnt (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Juhindudes KrMS § 306 lg 5 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp 19.04.2012 määras: Sõnastada ümber kohtuotsuse resolutiivosas Marek Vainokivile liitkaristuse moodustamist käsitlev lõik järgnevalt:
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu poolt 21.12.2009 mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.