1-09-1389/55

1-09-1389 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-1389 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Madis Retpap’i ja tema vandeadvokaat Anu Pärtel’i määruskaebused kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Madis Retpapi ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt Madis Retpapile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Madis Retpapilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
7. Madis Retpapil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Madis Retpap 109-1389 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 30.01.2012 määrusega jäeti Madis Retpap talle Tartu Maakohtu 06.04.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 06.04.2009 otsusega mõisteti M. Retpap süüdi KarS § 200 lg 2 p 5, 8 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 5-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 30.04.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.08.2008 ja lõpeb 07.09.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 29.12.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leidis, et M. Retpap tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab ta vangistust röövimise eest, mille sooritas katseajal, kui oli vabastatud Tartu Maakohtu 30.04.2007 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samuti on teda karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude eest. Seega on süüdimõistetu korduvalt toime pannud kuritegusid. Kuritegude toimepanemist ei ole varem ära hoidnud kindla elukoha ega lähedaste olemasolu, samuti kriminaalhooldusele allutamised. Peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist pani M. Retpap toime röövimise ja varguse. Maakohus järeldas eelnevast, et lähedaste ja elukoha olemasolul ning kriminaalhooldaja järelevalvele allutamisel ei ole olnud määravat tähtsust tema uute kuritegude ärahoidmisel. Maakohus leidis, et M. Retpapi puhul eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk ning see on suhteliselt kõrge. Süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab asjaolu, et teda on vangistuse kandmise ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Korduvad distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks. Seega on maakohtu hinnangul üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks ka kontrollinõuete täitmist ja kriminaalhooldusele allumist. Kuna M. Retpap ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale, siis on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile endiselt kaheldav. Kuigi süüdimõistetu on vanglas läbinud olulised sotsiaalprogrammid, tal on olemas lähedaste toetus, kindel elukoht ja elektroonilise seadme paigaldamise võimalus ning soov edaspidi käituda õiguskuulekalt, ei tekkinud maakohtul vaatamata sellele kindlat veendumust, et ta oleks oma käitumist oluliselt parandanud ega kujutaks vabaduses viibides ohtu teistele ühiskonnaliikmetele ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Maakohus leidis, et korduvalt varavastaseid kuritegusid toime pannud isikut, keda on juba ühel korral edutult vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega ning kes omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest uuesti tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja kui esineb suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada M. Retpap karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud M. Retpapi iseloomustavad positiivsed asjaolud piisava tähelepanuta. Nii toetab vangla M. Retpapi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vanglas viibides on M. Retpap läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX. Samuti on ta vangistuse jooksul osalenud tööhõives ja alates 01.09.2011 õpib T T G XXX. klassis. Vabanemisfondi on M. Retpap kogunud ligi XXX eurot ning rahalised nõuded tema vastu puuduvad. Veel lisab kaitsja, et M. Retpapil on olemas toetav sotsiaalne võrgustik eelkõige vanaema näol, aga teda toetavad nii moraalselt kui ka materiaalselt ka ema ja kasuisa. Kriminaalhooldaja on esitanud oma seisukohad M. Retpapi vabastamise kohta ja need on kaitsja hinnangul positiivsed ja toetavad M. Retpapi vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja märgib, et M. Retpap lubab end Töötukassas arvele võtta ja intensiivselt tööd otsida. Eeltoodu alusel leiab kaitsja, et täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalsed alused M. Retpapi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu M. Retpap esitas ka ise määruskaebuse, milles taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelvalve alla. M. Retpap leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta teda vabaduses ootavad tingimused ning vangistuse ajal aset leidnud muutused tema käitumises ja suhtumises. Kinnipidamise ajal on M. Retpap töötanud ning läbinud sotsiaalprogramme, samuti võtnud aktiivselt osa õppetööst ja jätkanud pooleliolevat haridusteed. Lisaks on ta läbinud XXXX XXXX , parandanud enda suhtumist ning impulsiivset käitumist ja arendanud toimetulekuoskusi. M. Retpap on õppinud olukordi analüüsima ning langetama mõistlikke otsuseid. Vangistuse jooksul on ta tasunud oma rahalisi nõudeid, mida plaanib jätkata ka vabaduses. M. Retpap plaanib elama asuda vanaema juurde, kellega tal on väga hea läbisaamine. Samuti toetavad teda Soomes elavad vanemad ning vajaduse korral tädi. Tänu lähedaste toetusele ei teki M. Retpapil ka majanduslikke raskusi. Vabanemisfondis on M. Retpapi sõnul ligi XXX eurot, millega ta saab end esialgu elatada. Kohe pärast vabanemist plaanib kinnipeetav registreerida end tööturuametis ja alustada juhilubade tegemist. Samuti tahab ta edasi õppida. Ta lubab vabaduses mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Distsiplinaarkaristusi peab M. Retpap vanglaelus paratamatuteks ning leiab, et tegemist ei ole nii raskete rikkumistega, mis kaaluks üle tema siira soovi alustada uut ja ausat elu. M. Retpap kahetseb aset leidnud rikkumisi. Pärast viimast distsiplinaarrikkumist loobus ta suitsetamisest kui olulisest distsiplinaarrikkumiste põhjusest. M. Retpap kahetseb toimepandud kuritegu ning selgitab, et ei osanud eelmisel korral tingimisi vabanedes näha end ühiskonna liikmena ega mõistnud, et tema teod mõjutavad ka teisi. Käesolevaks ajaks on ta vajalikud järeldused teinud ning leiab, et tema kinnipidamine ei ole enam otstarbekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M. Retpapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. 3 Ringkonnakohus möönab, et M. Retpapi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebustes märgitud asjaolusid – M. Retpap on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX, ta on osalenud tööhõives ja jätkanud XXXX omandamist, samuti on tal lähedaste toetus, kes on valmis teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et M. Retpapi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et M. Retpapi varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. M. Retpap on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on ka varem kandnud vanglakaristust, kuid sellele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod, sh röövimise, on M. Retpap sooritanud ajal, mil tema suhtes kulges katseaeg. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et M. Retpap pole ka vanglas suutnud käituda õiguskuulekalt, omades mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Seejuures ei ole kohus seotud erinevate ametiisikute, sealhulgas vangla kontaktisiku, arvamustega. M. Retpapi puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et M. Retpapi puhul eksisteerib jätkuvalt suhteliselt kõrge uue kuriteo toimepanemise oht. M. Retpapil puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning kohas, kuhu ta vabanemisjärgselt elama asuks, on töö leidmise võimalused vähesed. Vabanemisfondis on tal kohtule esitatud andmete põhjal ligi XXX eurot, mitte XXX eurot nagu märgib oma kaebuses M. Retpap. Kuivõrd M. Retpappi on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest, suurendab tema vähene materiaalne kindlustatus uue kuriteo sooritamise riski. M. Retpapi lähedased on küll lubanud teda materiaalselt toetada, kuid ringkonnakohtul puudub veendumus, et osutatav abi oleks piisav, hoidmaks ära M. Retpapi poolt oma majandusliku olukorra parandamiseks kuritegude sooritamist. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada M. Retpapi suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau