järgi üldmenetluses Süüdistatav Teno Lutter, isikukood 37312280347, xxxxxxxx Kaitsja adv. Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Teno Lutter
järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Teno Lutter ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Katseaja algust arvata alates 09.05.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5, 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Teno Lutterilt menetluskuluna riigituludesse sundraha 435 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,90 € ja tasu riigi õigusabi eest 403,03 €. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-11-10683, rahaline karistus või menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel adv. Vahur Krinalile riigi õigusabi kulud summas 249,60 €. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu Teno Lutterile on esitatud süüdistus selles, et tema olles ajavahemikul x kuni x OÜ X (registrikood x, asukoht kuni x Pärnu x tn x) juhatuse liige, jättis ajavahemikul november x kuni 26.05.x.a Pärnu Maakohtule (asukohaga Pärnu Kuninga 22) pankrotiavalduse esitamata, millega rikkus ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ-l X tekkisid makseraskused alates x.a suvi ning ettevõte oli maksejõuetu vähemalt alates x. a novembrikuust, mistõttu pankrotiavalduse oleks Teno Lutter pidanud esitama hiljemalt detsembris x.a. Seega pani Teno Lutter toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitamata jätmise. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ja palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele Teno Lutter süüdi tunnistada KrS § 3851 järgi ja mõista talle 3-kuuline vangistus, jättes selle tingimisi 18-kuulise katseaja jooksul kohaldamata. Teno Lutter ennast süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et tema taandus osaühingu juhtimiselt oktoobris x.a., tema ei ole osaühingule makseraskusi tekitanud. Kaitsja palus Teno Lutteri õigeks mõista. Kohtu seisukoht Teno Lutterile heidetakse ette, et ta jättis seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitamata. Süüdistuse kohaselt OÜ-l X tekkisid makseraskused alates x.a suvi ning ettevõte oli maksejõuetu vähemalt alates x. a novembrikuust, mistõttu pankrotiavalduse oleks Teno Lutter pidanud esitama hiljemalt detsembris x.a. 2
sisalduva süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on juriidilisest isikust võlgniku võlausaldajate, osanike ja aktsionäride ning teiste juriidilise isikuga majanduslikult või õiguslikult seotud isikute huvid. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustus teenib eeskätt eesmärki vältida olukorda, kus juriidiline isik, kes on muutunud sisuliselt maksejõuetuks, jätkab tavapärast majandustegevust. Senise majandustegevuse jätkamine halvendab suure tõenäosusega võlgniku varalist olukorda veelgi, mille tagajärjel väheneb tõenäosus ettevõtte tervendamiseks, samuti olemasolevate võlausaldajate võimalus rahuldada oma nõuded pankrotimenetluses. Objektiivne koosseis on selleks kohustatud isiku poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine juhtudel, mil see on seaduse järgi kohustuslik. Kuriteo subjekt on pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isik ehk juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi liige või likvideerija. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Osutatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus TsÜS §-ga 36, mille kohaselt peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Seega tekib osaühingu juhatuse liikmetel pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühingu püsiv maksejõuetus on ilmne. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust. Äriregistri väljavõtte, asutamislepingu ja põhikirja kohaselt OÜ X on asutatud x.a. Teno Lutteri, M.S ja U.P poolt. Nemad olid ka juhatuse liikmed. U.P on juhatuse liikmest kustutatud x.a. Teno Lutter esitas kohtule tema poolt allkirjastatud avalduse, kus ta on x.a. palunud ennast juhatuse liikmete hulgast kustutada. Nimetatud avaldus aga äriregistrisse saadetud ei olnud. Seega Teno Lutter oli jätkuvalt juhatuse liige, tal olid kõik juhatuse liikme õigused, kohustused ja ta vastutas liikmena oma tegevuse eest. Juhatuse liikme saavad tagasi kutsuda vaid osanikud. Sellist otsust, et Teno Lutter juhatuse liikmest tagasi kutsuda, ei ole. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli Teno Lutter juhatuse liige kuni x.a. 3 x.a. esitas OÜ X juhatuse liige M.S Pärnu Maakohtule avalduse OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamiseks. x.a. määrusega algatas kohus pankrotimenetluse. x.a. määrusega kohus lõpetas pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotihaldur analüüsis OÜ X majanduslikku olukorda ja leidis, et OÜ X teadaolevate ja sissenõutavaks muutunud võlgade suurus on vähemalt 465 000 krooni (äriühingu võlad kasvavad iga päevaga seoses tähtaegadeks tasumata võlgadelt viivitusintresside lisandumisega). OÜ X oli võlgu M.S-ile 802,96 krooni, X AS-le 16 039,25 krooni, X AS-le 13 191,60 krooni, X OÜ-le 5 222,75 krooni, X OÜ’le 13 298,60 krooni, X OÜ-le 14 250,80 krooni, X OÜ-le 60 623,80 krooni, X AS-le 15 065,20 krooni, X OÜ-le 85 430,20 krooni, X AS-le 306,00 krooni, X AS-le 3 868,00 krooni, X AS-le 1 100,00 krooni, X AS-le 720,35 krooni, X AS-le 414,90 krooni, X AS-le 2 472,00 krooni, X OÜ-le1 888,00 krooni, X OÜ-le 1 020,00 krooni, X AS-le 7 135,05 krooni, X OÜ-le 9 570,65 krooni, X OÜ-le 30 000,00 krooni, X OÜ-le 8 100,00 krooni, X AS-le 120,00 krooni, X Ühingule 3 306,91 krooni, X AS-le 3 345,30 krooni, X AS- le 3 186,00 krooni, X AS-le 782,50 krooni, X OÜ-le 2 360,00 krooni, X AS-le 1 713,44 krooni, X AS-le 337,00 krooni, X OÜle 4 720,00 krooni, X AS-le 32 646,00 krooni, X OÜ-le 3 136,00 krooni, X OÜ-le 13 000,00 krooni, Eesti Vabariigile (Maksu- ja tolliameti kaudu) 106 065,26 krooni. Halduri hinnangul OÜ X olemasoleva vara reaalne väärtus suure tõenäosusega oluliselt ei ületa 10 000 krooni. x.a. esitas OÜ X Lääne Politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja algatamiseks OÜ X juhatuse liikmete suhtes. Maksekäsumenetluses on kohustatud OÜ-d X tasuma OÜ-le X 26 750 krooni. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla seaduses sätestatud alapiiri, oli äriühingu juhatuse liikmetel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Äriseadustiku § 180 lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus olles analüüsinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid on seisukohal, et OÜ X oli hiljemalt x.a. novembrikuuks maksejõuetu. Firma ei suutnud täita olemasolevaid võlakohustusi ning see suutmatus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. X AS, OÜ X, AS X, OÜ X OÜ-le, X, AS X, AS X, OÜ X, X AS, OÜ X, X, X OÜ ja X OÜ vastustega nõudekirjadele kinnitavad, et OÜ-l X tekkisid makseraskused alates suvest x.a. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et algselt ei olnud probleeme, arveid tasuti, toimusid laekumised. Peatselt aga kadus kontolt liikumine, rahalisi vahendeid ei ole, ettevõtetele ei tasuta, üritatakse maksevõlga mitte tekitada. Samuti on näha tööjõu kulu, alguses seda on, aga suve keskpaigast hakkab see järjest langema. O.P ütluste kohaselt tema raamatupidajana nägi, et juba juulikuus x.a. oli olukord, kus tulud olid väiksemad kui kulud. Tema tegi iga kuu aruandeid ja kokkuvõtteid ning saatis need OÜ X meilile. Ta kinnitas, et andis ülevaate eraldi ka Teno Lutterile. Kohtu hinnangul on tõendatud, et juba juulis x.a. oli Teno Lutter teadlik, et firma kulud on suuremad kui tulud. 4 Samuti on tunnistaja U.P ütlustega tõendatud, et makseraskused firmas hakkasid tekkima suvel x.a., sest asjad ei läinud nii nagu oli soovitud. Võlgnikul puudusid likviidsed vahendid olemasolevate lühiajaliste kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. OÜ-l X puudus äritegevuseks vajalik pind, kaubavarud, töö- ja teenuslepingud. Võlgniku netovara oli märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja osanikud ei teinud täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõu käivaid kohustusi oli likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka väljastpoolt täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvasid iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu äriühingu maksejõuetus järjest süvenes. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on firma netovara alla seadusega lubatud piiri ehk alla 40 000 krooni juba x.a. suvekuudel. Oktoobris netovara korraks tõuseb tagasi lubatud piiridesse, kuid netovara oli olnud rohkem kui pool aastat negatiivne. Ajutise pankrotihalduri aruandest ja kohtus antud selgituste kohaselt oli firmas varasid kogu aeg vähem kui kohustusi ja ettevõte elas üle oma võimete. Makseraskustega võitlemiseks midagi ette ei võetud. Firmale hankijate poolt esitatud arved jäid maksmata juba juunis, juulis ja augustis. Pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnevusi oli üle 465 000 krooni, varasid aga oli 10 000 krooni eest. OÜ X pankrotimenetlus lõpetati raugemisega, sest ei olnud rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks. M.S esitas x.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks, siis oli tegelikult juba hilja, kõik varad olid maha müüdud. Tunnistaja E.N ütluste kohaselt laenas ta OÜ-le X tegevuse alustamiseks raha. Ta kinnitas, et sai oma rahad soetatud tehnika näol tagasi. Teised võlausaldajad aga ei ole midagi saanud, sest pankroti esitamise avaldusega viivitati. Pankrotihalduri aruande kohaselt ja vastavalt tema selgitustele on tõendatud, et leevendamaks majandusliku olukorda firmas kanti remondikulud põhivara alt kulude alla, kuid ka see ei muutnud olukorda ja endiselt esinesid makseraskused. See netovara, mis oli sadades tuhandetes miinustes, need võlausaldajate poolt esitatud arveid on ka meeletutes kogustes - need kõik näitavad, et ettevõttel polnud varalisi vahendeid ja elati võlgu. Tunnistajate U.P ja O.P ütlustega leidis tõendamist, et Teno Lutteri oli juhatuse liige, kes omas täielikku juurdepääsu ettevõtte pangakontodele ja tema tegeles igapäevase majandustegevusega. Ta kohtus raamatupidajaga, viis talle raamatupidamisdokumente, raamatupidaja käis tema juures ja ka sai vastu dokumente. Kohtu hinnangul tegutses Teno Lutter firmas aktiivselt, ta tegeles ettevõtte tegevuse juhtimisega. Seega oli ta firma majanduslikust seisust täielikult teadlik. Teno Lutteri väited, et tema sisuliselt taandus firma juhtimisest x.a. oktoobris ja seega ei saanud olla vastutav firma tegutsemises, ei ole asjakohased. Juhatuse liikmena oli tal kohustus makseraskuste olemasolul esitada pankrotiavaldus. PankrS § 13 lg 4 esimene lause sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Seega asjaolu, kas Teno Lutter tegutses aktiivselt firma juhtimisel või mitte, kuid oli endiselt äriregistris juhatuse liige, ei võtnud temalt kohustust esitada firma maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Tuginedes OÜ X raamatupidamisandmetele võib väita, et äriühingu omakapital langes pöördumatult alla poole osakapitalist juba hiljemalt x. aasta novembri lõpuks. Omakapital muutus negatiivseks (st. äriühingu varad ei katnud ära äriühingu kohustusi ning sisuliselt tegutseti 5 võlausaldajate arvel) hiljemalt x. aasta detsembri lõpuks (seisuga x. moodustas omakapital – 176 153,- krooni). Mitte miski äriühingu edasises tegevuses ei viidanud võimalusele, et samal viisil äritegevuse jätkamisel, suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §-st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) omakapitali taastada ning makseraskused ületada. Seisuga x. koostatud OÜ X raamatupidamisbilansist nähtuvalt moodustas äriühingu arvestuslik netovara juba - 373 008,08 krooni. Pankrotiavaldus esitati kohtule alles x. aasta maikuus, s.o. oluliselt hiljem pärast alalise maksejõuetuse ilmnemist. Seega OÜ X juhatuse liikmed on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi.
subjektiivne koosseis eeldab
lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 tulenevalt teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. See tähendab, et võlgniku pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isik peab muu hulgas vähemalt võimalikuks pidama ja möönma (
lg 4), et võlgniku majanduslik olukord on muutunud püsivalt selliseks, mis ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Piisab, kui isik saab üldjoontes aru, et võlgnik ei ole enam võimeline oma kohustusi täitma ja et tõenäoliselt on selline seisund püsiv. Kohus leiab, et Teno Lutter sai aru, et äriühing oli majanduslikes raskustes. Teno Lutter pani teo toime kaudse tahtlusega. Teno Lutteril oli olemas ärialane kogemus ja pidi olema tuttav ka vastava seadusandlusega. Ta on OÜ X juhatuse liige ja osanik alates x, OÜ X osanik ja juhatuse liige oli x kuni x, ta on olnud OÜ X osanik ja juhatuse liige alates x.a. OÜ X juhatuse liige ja osanik oli ta x-x. Kohtu hinnangul oli OÜ X juhatuse liikmetel, sealhulgas Teno Lutteril kohustus esitada pankrotiavaldus detsembris x.a. Selleks hetkeks oli firma maksejõuetu ja see maksejõuetus ei olnud ajutine. Seega on Teno Lutteri käitumine kvalifitseeritav
Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Teno Lutter on varem kriminaalkorras x. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlaste isikut, leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb mõista lühiajaline vangistus, mille
lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja allutada ta katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all
Katseaja pikkuseks määrab kohus seaduses toodud miinimumi, mis on 18 kuud. Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, kuna Teno Lutteril tema enda kinnitusel puuduvad rahalised vahendid, et rahalist karistust kanda. Seda, et ta pole võimeline rahalist karistust kandma kinnitab ka fakt, et tema osas on kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlustel korra lõpetatud, talle määrati rahaline kohutus, aga ta ei suutnud seda karistust täita. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Teno Lutterilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha 435 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 0,90 € ja tasu riigi õigusabi eest 403,03 €. 6 Anu Tammeniit kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.