Obsah (6)

§ 184§ 63§ 65§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-7172 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 – § 25 järgi ning karistati

§ 63

lg 1 kohaldamisega 4 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.06.2006 otsuse järgi mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus karistuse hulka.

R. Ageevi karistuse kandmise aja algus on 28.11.2007 ja lõpp 28.11.

2. Viru Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, R. Ageevi selgitustega ning tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, leidis oma 25.10.2012 määruses, et R. Ageevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Katseajal kohustas maakohus R. Ageevit järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, sealhulgas elama alalises elukohas aadressil XXX .

§ 75lg 2 p-de 2, 7 ja 8 alusel kohustas maakohus R.

Ageevit mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata ning osalema kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalprogrammides.

1. Maakohus märkis, et R. Ageevi elamisloa saamise küsimus on käesoleval ajal lahendamata, kuna selle andmisega seotud vaidlus on pooleli: Tartu Halduskohtu 15.12.2011 kohtuotsuse nr 3-11-1499 peale esitas R. Ageev apellatsioonkaebuse, mis on käesoleval ajal Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Kohus leidis, et R. Ageevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida tema võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Määruskaebemenetluse poolte seisukohad
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse prokurör, taotledes selle tühistamist osas, milles kohus allutas R. Ageevi katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Prokurör juhib tähelepanu sellele, et oma kirjalikus arvamuses toetas ta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 kohaldamisega, st ilma käitumiskontrollile allutamiseta. Prokurör leiab, et maakohus jättis tähelepanuta PPA 30.01.2012 vastusest tuleneva – kui R. Ageevil puudub vanglast vabanedes Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, tehakse talle ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks. Viibides kinnipidamisasutuses, tuleneb välismaalase õigus või kohustus Eestis viibida VMS § 43 lg 1 p 5 alusel vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist. Vastavalt VSS § 3 lg-le 2 on välismaalane vahetult seadusest tulenevalt kohustatud Eestist lahkuma, kui riigis viibimise alus lõpeb, kui seda ei pikendata ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 peab välismaalane Eestist lahkuma viibimisaluse kehtivusaja jooksul. Kinnipeetaval, kes vanglast vabanedes ei oma Eestis viibimiseks seaduslikku alust, ei ole võimalust täita seadusest tulenevat lahkumiskohustust viibimisaluse kehtivusaja jooksul, mistõttu talle koostatakse VSS § 7 lg 1 ja § 72 lg 2 p 7 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult ning pannakse talle kohustus Eestist lahkuda. Lahkumisettekirjutuses ei määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe välismaalase kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel. Vaidlustatava kohtumäärusega pani maakohus R. Ageevile, kes on XXXX kodanik ja kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, kohustuse elada kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil XXX , st Eestis viibida (VMS § 43 lg 1 p 5) ning tulenevalt kohtumäärusest ei ole PPA-l õigust koostada nimetatud isikule ettekirjutust Eestist 2 lahkumiseks ja välismaalast Eestist välja saata. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatava kohtumääruse näol tegemist lahendiga, millega on ekslikult kergendatud süüdimõistetu olukorda ning mis on vastuolus välismaalaste seaduses ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduses sätestatuga.
3. Kinnipeetava R. Ageevi kaitsja esitas prokuröri määruskaebusele vastuväited. Kaitsja hinnangul on prokuröri väited valed. Nii on kaitsja seisukohal, et kriminaalhoolduse kohaldamine ei võta PPA-lt ära õigust koostada isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kui isikule tehakse lahkumisettekirjutus ja see viiakse täide, lõpetatakse kriminaalhooldus. Kaitsja märgib, et käesoleval ajal on R. Ageevi poolt kohtus vaidlustatud PPA otsus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta ja haldusasi on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. R. Ageev on tema kaebuse rahuldamata jätmise korral nõus Eestist lahkuma. R. Ageevi kõik sugulased elavad Eestis ja tema viivitamatu väljasaatmine Eestist tekitaks talle ülemääraseid kannatusi. Venemaal ei ole tal kedagi, kelle abile loota. Kui ta peab Eestist lahkuma pärast kohtuotsuse jõustumist, saab ta ennast lahkumiseks ette valmistada ja see ei põhjustaks talle kannatusi. Vastupidiselt prokuröri arvamusele on kaitsja seisukohal, et R. Ageevi vabastamine kriminaalhoolduse kohaldamiseta hoopis raskendab tema olukorda võrreldes teiste vabastatutega – kui teised lähevad pärast vabanemist koju, saadetaks R. Ageev kodumaalt välja. Tegemist oleks PS § 12 rikkumisega, kuivõrd isikut diskrimineeritaks elamisloa olemasolu või selle puudumise tõttu, kusjuures vaidlus on lõpliku lahendita. Veel on kaitsja seisukohal, et KrMS § 426 lg-t 3 kohaldatakse juhul, kui isiku suhtes on olemas väljaandmis- või väljasaatmisotsus, kuid mitte juhul, kui isikule võidakse eelduslikult koostada ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgnevalt.
5. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas maakohus, vabastades R. Ageevi vangistusest tingimisi enne tähtaega, pidanuks kohaldama KrMS § 426 lg-s 3 sätestatut ning loobuma R. Ageevi suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest. Nimetatud sättest tulenevalt võib täitmiskohtunik määruses loobuda

§ 76

või § 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja XXXX le või saadetakse riigist välja. Ringkonnakohus rõhutab, et XXXX le väljaantava või riigist väljasaadetava süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamata jätmine on täitmiskohtunikule seadusest tulenev õigus, mitte kohustus. See tähendab, et tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Kuna KrMS § 426 lg 3 ei sätesta kriteeriume, millistest kohus peab otsuse tegemisel lähtuma, on kohtule jäetud lai kaalutlusruum ning võimalus lähtuda iga üksikjuhtumi asjaoludest.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et KrMS § 426 lg 3 kohaldamine eeldab isiku suhtes väljasaatmisotsuse olemasolu. Kohus möönab, et isiku XXXX le väljaandmise puhul on kriminaalhoolduse kohaldamata jätmiseks tõepoolest vajalik kinnipeetava suhtes tema kohta tehtud väljaandmise otsuse jõustumine, kuid samasugune eeldus ei saa kehtida isiku väljasaatmise suhtes. Ringkonnakohtu seisukoht lähtub sellest, et VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele. Seega seni, kuni isik kannab karistust kinnipidamisasutuses ning tal on VMS § 43 lg 1 p 5 alusel olemas seaduslik alus Eestis viibimiseks, puudub seaduse kohaselt alus talle lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kui elamisloata kinnipeetav vabastatakse kinnipidamisasutusest, on tal aga VSS § 3 lg 2 järgi kohustus Eestist lahkuda, mille kohta 3 tehakse ettekirjutus. Seega saab lahkumisettekirjutuse tegemine üksnes järgneda isiku vangistusest vabastamisele, mitte olla selle eelduseks.
2. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et R. Ageevi suhtes kriminaalhoolduse ja sellest tulenevate kohustuste, sh kohustuse viibida kohtu määratud elukohas, kohaldamisega välistas maakohus R. Ageevile lahkumisettekirjutuse tegemise ning tema riigist väljasaatmise. Väär on aga prokuröri hinnang, mille kohaselt on maakohus selliselt toimides läinud vastuollu välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatuga. Nimetatud seadustest ei tulene, et kinnipidamisasutusest vabanev välismaalane tuleks tingimata riigist välja saata, vaid väljasaatmine toimub üksnes juhul, kui välismaalasel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. Viimaseks on VMS § 43 lg 1 p 5 kohaselt ka kohtumäärus, millega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud välismaalane allutatakse katseajaks käitumiskontrollile ning kohustatakse Eestis viibima. Kui maakohtu määrusega kohaldatud katseaeg möödub ning välismaalane pole omandanud muud seaduslikku alust Eestis viibimiseks, saadetakse ta riigist välja.
3. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohus, jättes R. Ageevi suhtes kohaldamata KrMS § 426 lg-st 3 tuleneva võimaluse loobuda süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamisest, on toiminud seaduslikult. Samuti nõustub kohtukolleegium maakohtu sellekohaste kaalutlustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole otstarbekas vabastada R. Ageevit vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma käitumiskontrollita ning ta riigist välja saata olukorras, kus tema elamisloa saamise küsimus ei ole kohtus lõpliku lahendini jõudnud. Nii on R. Ageev esitanud apellatsiooni Tartu Halduskohtu 15.12.2011 otsusele, millega talle keelduti andmast tähtajalist elamisluba. Seega ei ole veel selge, kas R. Ageevi taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks rahuldatakse või mitte, ning ei ole välistatud, et katseaja möödudes võib ta jätkata Eestis viibimist elamisloa alusel. R. Ageevi vahepealne riigist väljasaatmine oleks sellises olukorras ebamõistlik, seda enam, R. Ageevil puuduvad sidemed Vene Föderatsiooniga ning teda toetavad lähedased elavad Eestis.
4. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei tähenda tema karistusest vabastamist, vaid süüdimõistetule võimaluse andmist kanda temale mõistetud karistus lõpuni vabaduses. See tähendab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pööratakse kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega olukorras, kus kriminaalhoolduse kohaldamine võib olla oluline karistuse eesmärkide saavutamiseks, ei ole põhjendatud KrMS § 426 lg 3 kohaldamine ja käitumiskontrollist loobumine. Antud juhul ongi maakohus näinud R. Ageevi suhtes kriminaalhoolduse teostamises võimalust jälgida tema võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Seega teenib kriminaalhoolduse teostamine R. Ageevi seaduskuulekale teele suunamise eesmärki.
5. Ehkki ringkonnakohus ei pea R. Ageevi suhtes käitumiskontrolli kohaldamata jätmist ja tema riigist väljasaatmist põhjendatuks, ei jaga kohtukolleegium kaitsja seisukohta, mille kohaselt rikuks R. Ageevi riigist väljasaatmine PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust. Kohus juhib tähelepanu sellele, et põhiseadus ise teeb riigist väljasaatmise küsimuses vahet Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Nii sätestab PS § 36, et ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Seaduse sõnastusest tulenevalt on tegemist üksnes Eesti kodanikele laieneva, mitte kõigi ja igaühe õigusega. Seega on nimetatud küsimuses kodanike ja mittekodanike erinev kohtlemine põhiseaduspärane ega riku võrdsuspõhiõigust.
6. Eelnevast lähtudes jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning prokuröri määruskaebuse rahuldamata. 4
7. Süüdimõistetu R. Ageevi kaitsja esitas koos seisukohtadega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud määruskaebusele vastuväidete koostamisele 3 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 57.60 eurot hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS 187 lg 2 kohaselt selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega kuulub kaitsjatasu väljamõistmisele R. Ageevilt. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Paavo Randma