järgi Süüdistatav JALMAR ATS, isikukood 37812075219, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 6 klassi, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 23.11.2005 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi 3 k vangistusega, millest
lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamisega kuulus ärakandmisele 2 k 28 p vangistust,
alusel asendati vangistus 176 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 k, 2) 16.03.2007 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi 7 k vangistusega
alusel tingimisi 3 a katseajaga, Tartu Maakohtu 01.04.2009 määrusega pikendati katseaega 1 a võrra, väärtegude toimepanemise eest karistatud 10-l korral, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 05.02.2010, - Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus 2 otsustas: Süüdi tunnistada JALMAR ATS
järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.03.2007 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 (seitse) kuud vangistust võrra ning JALMAR ATS’i liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud vangistust. Jalmar Ats’i karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Jalmar Atsilt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Jalmar Atsilt menetluskuluna ekspertiisitasud 711,33 (seitsesada üksteist eurot ja 33 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Jalmar Atsilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 12,95 (kaksteist eurot ja 95 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Arri Tooming (asukoht Tallinna 21 Rakvere) kasuks 710,40 (seitsesada kümme eurot ja 40 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 118,40 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava Jalmar Atsi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Jalmar Atsilt menetluskuluna kaitsjatasu 748,75 (seitsesada nelikümmend kaheksa eurot ja 75 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Juho-Enn Aule ja Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. Jalmar Atsil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
TÕENDID Süüdistatav Jalmar Ats ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Jalmar Ats kinnitas kohtuistungil, et püsivalt elas ta xxxx korteris alates 2009.a. aprillikuust. Jalmar Atsi väitel elas selles korteris enne teda juba noorem vend J A, kes läks suve lõpu poole minema. Selles korteris elasid veel tema õde J V ja viimase tütar. Jalmar Atsi sõnul lubas õde tal oma üürikorteris elada. Seda korterit köeti puudega, mis olid hoovi peal kuuris ja põhiliselt küttis seda korterit tema. Jalmar Atsi väitel tekkisid vaidlused õega siis, kui tal ei olnud õele raha maksta. Ühel või kahel korral andis ta õele kommunaalide jaoks raha. Jalmar Ats tunnistas, et tööd ei olnud palju ja kus ta seda raha ikka võttis. Tema väitel õde korra kuus, kui tuli see raha teema jutuks, vihjas sellele, et ta koliks minema. Jalmar Atsi ütlustest nähtub, et tülid õega tekkisid ka siis, kui ta oli purjus, aga seda juhtus võib-olla korra kuus. Joomapidusid korteris polevat tema korraldanud. Jalmar Ats põhjendas õe juures elamist sellega, et ta üritas aprillis Tartus enesetappu teha ja tal ei olnud peale seda kuskile minna. Ka enne seda on tal olnud enesetapukatseid. Antidepressantide kuur on tal kogu aeg peal olnud. Jalmar Ats kinnitas, et 26.11.2009 õhtupoole mingil ajal, kui hakkas hämaraks minema, läks ta sinna korterisse, olles alkoholijoobes. Kodus olid õde lapsega ja õe sõber T K. Jalmar Ats ei mäletanud hetke, kui ta korteriukse lahti tegi ega mäletanud, kus olid õe antud korterivõtmed, mis olid enne tema venna võtmed. Korteris võttis ta jalanõud ära ja riided seljast, istudes suures toas diivani peale. Jalmar Atsi väitel õde hakkas mingil hetkel tema käest küsima kommunaalide või üüri raha. Jalmar Ats tunnistas, et tal ei olnud raha ja nii ta õele ütles. Õde sõimas ja karjus, öeldes talle, et kao minema. Jalmar Ats võttis omaks, et ta oli purjus ja ärritus, hakates vastu. Mäletab, et mingil hetkel heitis ta suurde tuppa diivani peale magama. Kui tema magama jäi, siis olid J ja T mõlemad veel korteris. Järgmine hetk, mida ta mäletab, oli see, et kõik kohad olid suitsu täis, tal oli paha olla ja ta komberdas kuidagi ukseni, hakates uksest välja minema, kaotades seejärel vist teadvuse. Uks ei olnud kindlasti lukus, kui ta korterist lahkus. Jalmar Ats oli suhteliselt kindel selles, et tal ei olnud vaja korterist välja minemisel ust seestpoolt liblikast lahti keerata. Ta ei mäletanud, et õde oleks politseisse helistanud. Jalmar Ats ei usu, et ta oleks magamistoas käinud, sest tal ei olnud sinna asja, see oli õe tuba. Jalmar Ats ei suuda ei ennast ega kedagi teist selle tulekahjuga seostada. Sellist inimest, kes tema peale võiks viha kanda, ei ole. 4 Jalmar Ats kinnitas, et kui nad suvel väljas grillisid, siis kasutasid nad süütevedelikku, mille võtsid kuurist ja mida oli tema arvates üks pudel kindlasti ning mis jäi kuuri. Tema väitel oli korteris 3 küttekollet, aga kaminat ei kasutatud. Jalmar Atsi sõnul küttis tema ahju ja pliiti, kuid nende kütmisel ta tule süütamiseks mingit vedelikku ei kasutanud. Tema väitel oli kuuri uks kogu aeg lukus ja kuuri võti kas rippus seina peal või oli kamina peal. Kannatanu E A kinnitas kohtuistungil, et korter xxxx kuulub talle. Tema sõnul oli ta novembris 2009 xxxx. E A väitel tema ema U R hooldas seda korterit ja üüris seda välja. Tema sai ema jutust aru, et J V pidi koos lapsega seal elama ja kedagi teist ei pidanud seal olema. E A sõnul käis ta peale tulekahju korteris ja nägi, et magamistuba oli nagu oleks sinna pomm visatud ning aru oli saada, et tulekahju oli sealt alguse saanud. Kannatanu E A on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi summas 255 394,24 krooni ehk 16 322,67 eurot, millest ta kohtuistungil loobus, sest kindlustus on talle kõik hüvitanud. Kannatanu J V kinnitas kohtuistungil, et novembris 2009 elas ta xxxx korteris xxxx koos oma tütre ja venna Jalmar Atsiga, kes tuli xxxx sinna elama aprillikuus 2009, sest tal ei olnud enam tööd ega kodu ja ei olnud kuhugi minna. J V ütlustest nähtub, et vend lubas teha enesetapu, kui ta teda enda juurde ei oleks võtnud ja see oleks jäänud tema hingele. Nimetatud korter kuulub E A, kes elab xxxx. Tema ajas asju viimase ema U R. J V sõnul häiris tema ja ta lapse elu see, et Jalmar Ats jõi, sest tema ise peaaegu ei tarbi alkoholi. Ta oli 2009.a. suvel 3 nädalat xxxx ja kui tagasi tuli, siis tuli E T talle rääkima, et majas toimusid suured joomingud. Ta ei mäletanud, et Jalmar Ats oleks arveid maksnud. Sellelt pinnalt tekkis neil riide ja oli juttu sellest, et vend peab välja kolima. J V sõnul oli vend ühel korral mais 2009 võtnud oma asjad ja minema kõndinud, kui natuke aega pärast seda helistati talle kuskilt haiglast, et vend leiti xxxx äärest ja talle tehti elustamine, sest ta oli hästi palju tablette söönud, et te peate teda aitama, et võtke ta enda juurde. Seejärel tuli vend tagasi, lubades korralikuks hakata, aga paari nädala pärast kordus kõik. J V ütlustest nähtub, et Jalmar Ats on ka varem enesetappu üritanud ja nimelt siis, kui ta xxxx elas, tahtis ta teletornist alla hüpata. J V väitel vend manipuleerib palju, teades, et tema võtab seda südamesse. J V kinnitas, et 26.11.2009 tuli Jalmar Ats umbes kella 5-6 vahel koju, olles juua täis. Laps oli siis kodus, kui vend tuli. Enne seda tuli tema juurde endine kolleeg T K. J V sõnul oli ta sel päeval enne venna tulekut käinud A pool kommunaalkulusid maksmas, sest ta ei saanud loota, et vend midagi maksab. Tema väitel läks vend närvi selle jutu peale (tal tuli nagu hullu pilk ette) ja hakkas karjuma, kui ta hakkas kommunaalkulude maksmiseks vennalt raha küsima. Mingil ajal helistas ta A M ja küsis, et kas ta saab lapse tema juurde viia, et õhtul trenni minna ja A M oli nõus. Ta viis lapse A M juurde ja tuli ise alla tagasi. Sõnelus vennaga oli edasi, misjärel ta helistas politseisse, sest hakkas venda kartma, öeldes politseile, et vend tuli hästi täis koju ja on väga agressiivne. Enne politseisse helistamist oli vennaga juttu, et ta peaks võtmed ära andma ja välja kolima, mispeale vend ütles, et tal pole mingeid võtmeid, et ta viskas need minema. Vend ei olnud nõus ära minema, lubades, et teeb enesetapu. J V sõnul oli T K hästi rahulik, öeldes vennale, et rahune maha ja mine õue suitsetama. Vend läks õue ja tagasi tulles ei teinud neist välja, visates suurde tuppa diivanile pikali. J V tunnistas, et siis helistas ta politseisse, öeldes, et vend vist rahunes maha, et ei ole vaja tulla. Seejärel kella 6.30 paiku läksid nad T ära, tema pidi minema kella 7-ks trenni xxxx ja T oma koju xxxx tänavale, mistõttu neil oli ühine tee. Korteriuks läks kergelt kinni, tehes nagu kolksu. Ta ei saa öelda, et iga kord ukse sulgemisega käiks mingi kolakas, sest ust on võimalik ka vaikselt kinni panna. J V kinnitas, et ta pani trenni minnes ukse lukku. J V arvates ei saanud vend nii ruttu magama jääda. Ta jõudis trenni, vahetas riided ära ja hakkas saali minema, kui A A helistas kell 18.56 ja ütles, et tema korter põleb. Seejärel helistas ta A M, kelle juures oli laps, 5 saades teada, et lapsega on kõik korras. J V ütlustest nähtub, et ta jooksis trennist särgi väel oma maja juurde, hakates maja juurde jõudes kohe last otsima, kes toodi teiselt korruselt alla. Laps oli ehmatanud, kuid tervisekahjustusi tal ei olnud. Keegi ütles, et vend viidi kanderaamiga kiirabisse. J V väitel tulid sinna T K ja P V koos U R. Korterisse said nad tuletõrjujate loal ja nendega koos sisse samal õhtul, kui tuli oli kustutatud, sest dokumendid oli vaja ära võtta. J V väitel oli korteris kõik must, magamistuba oli põlenud. Magamistoast oli tuli alguse saanud, aga seal ei saanud lahtist tuld olla. Ahi ei olnud köetud. J V ütlustest nähtub, et korteris elektrit ei olnud ja väljas oli ka pime, mistõttu näidati taskulampidega valgust. Magamistoa aken oli katki, sest päästjad olid visanud madratsid ja põlevad voodiriided aknast välja. Tema sõnul oli vaja aken kinni panna, et keegi sinna ei läheks ja uks oli vaja lukku panna. Seda J V algul ei mäletanud, kes ukse lukku pani, hiljem on ta öelnud, et tema pani ära minnes ukse lukku. Järgmisel või ülejärgmisel päeval P V haiglas käies öeldi neile, et venna asjade hulgas korteri võtmeid ei olnud. J V kinnitas, et järgmisel päeval valges läks tema koos U R, D K ja kellegi päästemehega sinna korterisse. J V väitel ei olnud korteri ukse lukul sissemurdmise jälgi. Suitsuandurid, mis olid suures toas ja magamistoas laes ning mida käidi enne põlengut kontrollimas, olid peale põlengut köögis kapi peal. Mingil hetkel küsis U R tema käest, et seal olid suures toas süütevedeliku pudelid, et kas ta teeb tuld nendega. J V oma sõnul ehmatas, öeldes, et loomulikult mitte, tal pole selliseid asju toaski. Ta nägi ahju juures 2 süütevedeliku pudelit. J V sõnul ütles ta seda ka päästemehele, kes võttis need endaga kaasa, küsides, kust need on pärit. Tema ütles, et need olid kuuris ja sai pandud kuuri ette otsa, et ei oleks puude taga. Süütevedeliku pudeli sildil oli sama firma nimi xxxx, mis oli tal kuuris ka ühel pudelil kindlasti. J V väitel ei ole süütevedeliku pudelid tal mitte iialgi toas olnud, need olid alati kuuris, mis käis tabalukuga lukku. Kuuri võti oli korterisse sisse minnes seina peal nagis või kamina serva peal. J V väitel teadis ka Jalmar Ats, et need pudelid on seal kuuris, sest ta grillis ka seal oma sõpradega. Tema sõnul käis ka Jalmar Ats kuurist puid toomas ja küttis ahju. V väitel ta kuuri võtit peale põlengut üles ei leidnud, üksnes tabalukk oli alles. J V ütlustest nähtub, et kuu või kaks peale seda põlengut oli tema vend taas üritanud enesetappu teha, süües tablette. Kannatanu J V on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi summas 10 939 krooni ehk 699,13 eurot, millest ta kohtuistungil loobus, sest vennalt ei ole ju midagi nõuda. Kannatanu A A kinnitas kohtuistungil, et elas 2009.a. novembris xxxx. Majal on 2 korrust ja korter nr xxxx oli nende all, esimesel korrusel. Ta teadis, et selles korteris elas J oma lapsega ja ka viimase vend Jalmar Ats oli seal pidevalt. A A väitel oli ta 26.11.2009 kella 18 paiku korteris koos oma ema ja lapsega, kelle nimi on M M. A A kinnitas, et ta vaatas magamistoa poole, kus arvuti nurgas istus tema laps ning nägi, et seina välisnurgast, mis on kohe akna all ja ukse paku vahelt tuli suitsu, millest järeldas, et alumises korteris on tulekahju. Tema sõnul oli telekas vist Kodus ja võõrsil. Tema ema istus sel ajal suures toas diivani peal, öeldes mitmel korral, et tunneb gaasi lõhna. A A oma sõnul teadis, et gaasi nende majas ei ole. Ta läks kohe alla ja koputas uksele. Algul oli vaikus, siis koputas ta tugevamalt rusikaga ja siis oli kolin, nagu oleks kuhugi otsa koperdatud, misjärel Jalmar Ats jooksis korterist välja, kus oli pime ja kust tuli hästi palju suitsu ja tahma. Tema sõnul oli Jalmar Ats väga, väga tahmane. Anu Aleksejevi väitel korteri uks ei olnud lukus. Suitsuandurite töötamist sellest korterist ta ei kuulnud. Seejärel jooksis ta ülesse ja ütles emale, et on tulekahju ja helistas siis kohe tuletõrjesse. A A sõnul helistas ta ka J, öeldes, et tema korter põleb. Kui ta kõne J lõpetas, siis olid päästeautod kohal. A A väitel olid nemad viimased, kes korterist välja said. Algul viidi laps redelit mööda alla ja siis tema. Emal oli olnud enne seda jalaoperatsioon ja ta ei saanud redeli kaudu aknast välja minna, mistõttu talle viidi mask ja 2 tuletõrjujat viisid ta välja. Ema sai suitsukahjustuse ja ta läks kohe kiirabibussi. A A väitel käis paar tundi enne seda J ja maksis tema emale ära kommunaalmaksud. Kuna J korteri uks käis pauguga, siis oli kuulda kahte pauku pärast seda. 6 Kannatanu L A kinnitas kohtuistungil, et nad viibisid tulekahju ajal kolmekesi oma korteris xxxx. Tema sõnul asub korter xxxx nende korteri all. L A väitel tundis ta gaasi lõhna ja ütles seda ka tütrele, kuid viimane naeris ta välja, öeldes, et nende majas ei olegi gaasi. See oli 5-10 minutit enne seda, kui ta nägi 6 ja 7 vahel, kui telekast tulid seebikad, kuidas suits tuli kahe toa vahelt ülesse ja tütar läks alla. L A sõnul tegi ta suure toa akna lahti ja hakkas tütrepoega riietama. Suitsu tuli rohkem ja rohkem ning kui tütar tagasi tuli, siis helistas viimane tuletõrjesse ja seejärel J. Samal ajal helistas tema R T, kes on nende ühistu esimees ja teavitas, et nende all on probleem. L A väitel jäi nende pere kõige viimaseks, kes majast välja toodi. Tema tütar ja viimase laps M viidi välja redeli kaudu, aga tema ei saanud oma jalaga nii kõrgele, et aknalaua peale saada, mistõttu tuletõrjujad tulid suitsu täis tuppa, aitasid talle maski pähe ja viisid ta läbi suitsuse koridori õue. L A väitel viidi ta kiirabiautoga haiglasse, sest ta oli saanud vingumürgituse. Sellest ajast algasid tal hirmud, ta ei saanud enam magada. Tema sõnul käis J tükk aega varem, kui see tulekahju oli, tema juures maksmas kommunaalmakse. Kannatanu A M kinnitas kohtuistungil, et novembris 2009 elas ta xxxx, milline korter paiknes korteri xxxx suhtes teisel korrusel kõige kaugemas osas, pigem korterite xxxx ja xxxx peal. J V suhtles ta tulekahju päeval kella 5 paiku telefoni teel, sest viimane tahtis õhtul trenni minna ja küsis luba, et kas võib lapse tema juurde tuua enne trenni minekut. Tema tuli koju kella 5 paiku koos oma kahe lapsega ja J laps tuli korterisse umbes kella 6.30 paiku. Sellest, et majas on midagi juhtunud, sai ta aru, kui kuulis läbi ukse eeldatavasti trepikoja suitsuandurit. Koridor oli tulekahju suitsu täis, aga ta ei näinud, kust see tuleb. Ta tegi kohe akna lahti, et vaadata hoovi poole ja nägi Jalmar Atsi trepi peal istumas, viimane oli üleni tahmane ja suhteliselt kontaktivõimetu. A M sõnul oli tal seal 4 last, sest naabermajast A L poeg oli ka nende juures. Ta viis lastele joped ja jalatsid, viis lapsed maja kõige kaugemasse nurka ja käskis riidesse panna, endale tõmbas salli ümber ja võttis korterist tulekustuti, et läheb vaatab, mis toimub. Kui ta uuesti ukse lahti tegi, siis oli trepikoda paksult suitsu täis ja ta pani ukse uuesti kinni, sest sealt ei olnud enam kuhugi minna. Ta läks laste juurde tagasi. Selleks ajaks oli J helistanud oma lapsele. Ta püüdis J telefoni teel rahustada, et nendega on kõik korras. Kui ta oli kõne J lõpetanud, siis oli päästeamet kohal. Neid aidati redeliga alla. Tal tuvastati väike vingumürgitus, tehti süst, aga lastel ei olnud probleeme. Tema korter sai suitsukahjustusi. Kui tulekahju oli kustutatud, siis ta vaatas, kuidas saab korteri 4 magamistoa aknale midagi ette, et võõraid külalisi ei tuleks. Selle käigus piilus ta aknast sisse, aga kõik oli must ja pime, ta ei näinud midagi. Mõni päev hiljem J vesteldes kahtlustas viimane, et vend oli korteri põlema pannud, samuti rääkis J süütevedeliku pudelitest, mis pidid kuuris olema, aga leiti toast. Kannatanu A L kinnitas kohtuistungil, et 26.11.2009, kui xxxx majas toimus tulekahju, oli tema oma kodus kõrvalmajas xxxx, kuid tema laps oli sel ajal A M juures xxxx majas teisel korrusel. A L sõnul nägi ta arvatavasti Jalmar Atsi, kes toodi trepikojast kanderaamil või teki sees teadvusetuna välja ja seda, kuidas tuletõrjujad tõid tema lapse redeliga alla. Kõrvalt korterist vanaproua oli juba väljas ja teiselt korruselt inimesed ei olnud veel välja tulnud. Kiirabi vaatas tema lapse üle, vigastusi tal ei olnud, oli vaid ehmatus. Peale seda on nad käinud perearstil ja perearst suunas nad psühholoogi juurde, kuna laps ei rääkinud peale seda sündmust 2 päeva. Kannatanu R T, kes elab aadressil xxxx, kinnitas kohtuistungil, et Jalmar Atsi õde elas seal xxxx. korteris ja Jalmar Atsiga olid väiksed probleemid, kuna vahel kippus sinna ka tema sõpru siginema. R T sõnul asub tema korter teises maja otsas esimesel korrusel. Korterid xxxx ja xxxx on teises maja otsas ning neil on omaette sissekäik. Enne kui L A helistas, 7 kuulis abikaasa mingit heli, vaatas aknast välja ja nägi, et kõrvalt trepikojast tuli suitsu. Seejärel helistas tema päästeteenistusse, kuid sealt öeldi, et on juba teatatud. Kui tema välja läks, siis Jalmar Ats istus maja nurga juures, ei olnud adekvaatne, sest küsimuse peale, et kas korterisse keegi jäi, ei osanud ta midagi vastata, mõmises midagi, millest tema aru ei saanud. Seejärel tulid ka päästjad kohale, tuues alt korruselt selle vanainimese L P välja. R T väitel, kes on ühistu esimees, olid korterites suitsuandurid olemas. Tema sõnul olid suitsuandurid ka xxxx. korteris, elutoas ja magamistoas. Tema suitsuandurite signaali ei kuulnud rohkem, kui vaid esiku omad karjusid. Kannatanu E-M T, kes elab aadressil xxxx, kinnitas kohtuistungil, et sama maja elanikuna nägi ta, kui Jalmar Ats kuurist puid tõi või suitsetas. Tema sõnul suitsetamas käis Jalmar Ats alati õues trepi peal. Vahel juhtus ta Jalmar Atsi nägema ka siis, kui viimane oli purjus. E-M T sõnul kuulis ta sel õhtul mingit suurt kisa, sest A A rääkis kellegagi väga tugeva häälega. Ta tegi köögi akna lahti ja nägi, et Jalmar istus trepil ja sealt koridorist tuli suitsu. Seejärel palus ta abikaasal tuletõrjesse helistada. Tuletõrje tuli väga ruttu kohale ja kui tema välja vaatama läks, siis toodi juba korterist nr xxxx välja xxxx.a. väga haige L P. E-M T sõnul tulekahju tagajärjel tal tervis halvenes, sest see ei ole esimene tulekahju nende majas. Selle sissekäigu kaudu, mille xxxx. korteris tulekahju oli, pääseb korteritesse xxxx. Tema sõnul on selles trepikojas esimesel korrusel kõrvuti korterid xxxx ja xxxx, teised korterid on üleval. Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et J V oli oma venna Jalmar Atsiga probleeme. Tema sõnul J ei meeldinud, kui Jalmar Ats täis peaga koju tuli. J keelas alkoholi tarbimise seal korteris, aga kui teda kodus ei olnud, jõi Jalmar Ats ikkagi seal. T K teadis, et J lubas mitu korda venna sealt korterist välja visata. T K kinnitas, et 26.11.2009 oli J arvutiga probleem, mistõttu ta läks peale tööd umbes 16-17 paiku sinna. Ta tegi arvuti korda, kuid J palus tal veel jääda, kuna Jalmar oli raha saanud ja ta tahtis küsida kommunaalarvete jaoks raha. T K väitel tuli Jalmar Ats koju kella 18-19 paiku, olles väga purjus. J küsis üüriraha, mispeale Jalmar ütles, et tal pole raha. Seejärel küsis J võtmeid, mispeale Jalmar ütles, et tal pole võtmeid, aga T K arvates oli viimane tulnud võtmetega korterisse sisse. Seda järeldas T K sellest, et kui tema külla läks, siis nagu omal kodus, pani ta liblikaga ukse seestpoolt lukku ja kui Jalmar sisse tuli, siis järelikult olid tal võtmed. Seejärel oli J öelnud Jalmarile, et kui üüri ei maksa, siis lähed välja, mispeale Jalmar hakkas ähvardama, öeldes, et kui J ta välja viskab, siis korraldab ta selle eest peo, mis jääb pikalt meelde, hakkas plõksima, ülbitsema. Jalmar oli öelnud J, et ta ju aitab teda, tassib puid, paneb ahju kütte, kuid J ütles, et see ei ole abi, et tal on vaja raha, et toitu osta. Seejärel oli Jalmar tulnud tema juurde, lõi endale mitu korda käega vastu pead ja ütles, et ta ju aitab J, et aeg-ajalt isegi vaatab last. Tema ütles Jalmarile, et mine tee väljas suitsu, rahune maha ja J soovitas ta politsei kutsuda. Jalmar läks välja, olles jupp aega väljas ning tagasi tulles otsis ta midagi toast, käis voodi ja diivani juures, vaatas teleka taha, istus siis suurde tuppa diivanile, viskas pikali ja jäi magama sinna. Kui oli 20 minutit möödas politseile tehtud väljakutsest, siis J otsustas, et tühistab väljakutse, et hommikul tõstab Jalmari välja. T K sõnul tundus, et Jalmar jäi magama, sest ta ei teinud väljagi, kui tema telefon helises. Tema sõnul oli J viinud mingil ajal lapse ülesse ära. T K sõnul lahkusid nad umbes 15-20 minutit pärast seda, kui Jalmar pikali viskas, koos J korterist, ta saatis J xxxx ukseni ja läks sealt ise koju. Enne äraminekut vaatas ta Jalmari jope taskut, aga võtmeid seal ei olnud, suitsupakk oli taskus. Tema läks ees välja ja konkreetselt ta ei näinud, kas J pani ukse lukku, aga J on alati ukse lukku pannud. Ukse lukku panemisest oli neil eelnevalt J omavahel juttu, sest nad kartsid, et mõni Jalmari sõber tuleb sinna ja hakkab jooma. Ta jõudis olla kodus umbes 15 minutit, kui tuli J kõne, et Jalmar pani korteri põlema. Kohapeale jõudes oli tuletõrje juba seal ja kustutas. Samuti nägi ta, kui pandi redel koridori katusele ja hakati lapsi välja tooma. Magamistoa poole jõudes, akna juures, kus on hoovi pool trepikoda, nägi ta eemalt musta meest maas vedelemas. See oli Jalmar Ats, kellel ta katsus pulssi ja keda ta 8 näitas kiirabile, aidates viimane kiirabiautosse tõsta. Ta käis korteris peale põlengut, aidates teleka ja internetiseadmed ülesse korrusele viia. Üks tuletõrjuja tuli kaasa, kes näitas valgust, kuid ta teadis ka, kus on need asjad. Akna nad tagusid kinni ja tema läks koju, kuid J jäi veel sinna. T K väitel käis kuuri uks tabalukuga lukku, võti rippus kamina kõrval seina peal väikses nagis. Tema grill oli terve suve seal, aga 2-3 nädalat enne tulekahju viis ta oma grilli ära ning J pakkus talle süsi ja süütevedelikku, aga tal ei olnud neid vaja. T K väitel olid elektrijuhtmed korteris tema meelest uued, ahju kütmine käis suure toa poolt, kaminat ei köetud. Ahju kütmiseks kasutas J nii paberit kui süütetablette. Tunnistaja U R kinnitas kohtuistungil, et korter xxxx kuulub tema pojale E A, kes elab xxxx ja kelle korteri tema välja üüris. U R sõnul elas 26.11.2009 selles korteris üürnikuna J V koos tütrega. Tema Jalmar Atsile luba ei andnud seal korteris elada, kuid ühistu esimehe proua helistas talle tihti, et kui J V ei ole kodus, pannakse seal pidu. U R sõnul eitas Jalmar Ats seal pidude pidamist. U R väitel oli tema andnud J V ühe paari võtmeid (välisukse võti ja korteri ukse võti) ja viimane laskis teha vennale ka korteri võtmed. Tema sõnul kuuri uks oli lahti ja kuuri uksele pani J ise luku ette. 26.11.2009 toimunud tulekahjust sai tema teada korteriühistu esimehe proualt, kes talle helistas, öeldes, et sa istud kodus, sinu poja korteris on tulekahju, terve maja põleb. Tema läks sinna koos P V, J tuli natuke hiljem, öeldes, et kõik jäi korda, et tema keeras ukse lukku ja läks trenni ning vend jäi magama, et neil oli riid olnud ja et ta oli helistanud politseisse. Korteris käis ta samal õhtul koos P ja J. U R sõnul ei saanudki korteris midagi näha, sest oli pime, must ja tahmane, voolikud olid jalus. U R väitel tema lahkudes korteri ust ei lukustanud, sest temal ei olnudki võtmeid. Tema sõnul J oli otsinud neid võtmeid, mis ta oli lasknud vennale teha. J oli käinud kellegagi koos ka kiirabis venna taskutest neid võtmeid otsimas, kuid ei leidnud. Üks paar võtmeid, mis tal olid, sai J antud ja teised olid pojaga xxxx. U R mäletas, et ühistu esimees keeras kinni välisukse. Seda, kas korteri uks sai lukku pandud, ta ei mäletanud. Järgmisel hommikul J helistas talle, et päästeameti mehed tulevad sinna, et tule sina ka. Seda ta ei mäletanud, kas järgmisel hommikul minnes oli korteri uks lahti või mitte. U R sõnul oli kõik tahma täis ja kõige rohkem oli põlenud magamistuba, kus voodi peal olid põlemise kohad. U R ütlustest nähtub, et ta märkas suures toas ahju juures süütevedeliku pudelit ja kamina juures veel teist süütevedeliku pudelit. Mingi tühi pudel oli veel, kas õlle- või viinapudel. Ta küsis J käest, et miks tal need pudelid toas on, et kas ta teeb tuld nendega, mispeale J vastas, et tema ei tea, kuidas need tuppa said, et tema ei tee tuld sellega, et süütevedelik oli grillimise jaoks kuuris. U R väitel ühel pudelil, mis oli ahju kõrval, oli kork peal ja tilk sees, kuid kamina juures oli tühi ja ilma korgita pudel. Ta võttis need 2 pudelit kätte ja pani kilekotti, et ära visata. Ta näitas neid ka päästeameti meestele, kes ei lubanud neid ära visata ja võtsid need pudelid tema käest ära. Nad läksid J kuuri vaatama, kuuri uks ei olnud lukus, ukse ääres oli süsi, millega grillitakse, aga süütevedeliku pudeleid kuuris ei olnud. J oli imestanud, et miks kuuri uks on lukust lahti. U R oli oma sõnul visanud kuuri ukse võtme kamina peale. U R väitel köeti korterit puudega, küttekolletest olid korteris ahi ja pliit, kaminat ei köetud. Tema sõnul olid suitsuandurid kindlasti suures toas ja koridoris, seda ta ei mäletanud, kas oli ka magamistoas. U R ütlustest nähtub, et suvel mingi periood elas selles korteris ka J noorem vend J. Tunnistaja P V kinnitas kohtuistungil, et xxxx asuvas E A kuuluvas korteris elas J V koos oma lapsega, aga viimase vend Jalmar Ats seal elada ei tohtinud. P V sõnul oli E A ema U R, kes J asju ajas, selle pärast mures. 26.11.2009 õhtul, kui tema koos U R sinna kohapeale jõudis, siis oli kiirabi osad inimesed ära viinud ja ka Jalmar Ats oli ära viidud, J oli kohal. P V sõnul oli J nende küsimuse peale, et mis juhtus, öelnud, et tema oli eelnevalt korterist lahkunud ja korterisse oli jäänud vend, kellega tal oli eelnevalt konflikt olnud, mis oli seotud võtmetega, sest J oli tahtnud võtmeid enda kätte saada, aga vend keeldus neid talle andmast. Vennale oli kutsutud politsei, sest ta kaotas enesevalitsuse. Nad olid arutanud, et äkki jäi vend 9 suitsuga magama, aga J ütles, et vend ei suitseta toas, et neil on kokkulepe, et trepi peal suitsetab. P V väitel käisid nad korteris, kui tuletõrje lõpetas oma tööd ja voolikud olid veel põrandal, kuid nad ei näinud seal suurt midagi, sest kõik oli tossu täis ja väljas oli pime. Samuti olid nad otsinud J venna käes olnud toa võtmeid, mille juures oli ka väliskoridori võti, kuid ei leidnud neid. Nad olid J käinud kiirabis, kuid ka J venna riietest ei leitud neid võtmeid. Õhtul oli naabrimees aidanud korteri magamistoa akna kinni taguda, sest see oli katki, samuti oli kas U või J korteri ja trepikoja uksed lukku keeranud, sest nendel olid võtmed. Ta mäletas seda kindlasti, et nad sulgesid kõik kohad, et keegi sinna sisse ei saaks. P V väitel oli korteriukse lukk terve, seda sai sulgeda. Järgmisel hommikul oli ta läinud tagasi, kusjuures U ja J olid juba korteris. Seal oli kõik must, elutuba ja köök olid tahmunud, magamistoas olid esemed põlenud. Ühel pool oli suur lai voodi ja sealt olid madratsid välja viidud, seal oli põlenud ja teine koht oli lapse voodi, selle peal olid olnud mänguasjad, need olid põlenud. P V väitel käisid nad teisel päeval ka kuuris, sest U ja J leidsid toast süütevedeliku pudelid, mis pidid J sõnul olema kuuris, aga seal oli grillsüsi alles, aga süütevedeliku pudeleid enam kuuris ei olnud. Kuuri uks ei olnud lukus, vaid oli üksnes kokku lükatud. Küsimuse peale, et miks need süütevedeliku pudelid toas olid, et kas ei saanud tuld alla, ütles J, et ta ei teinud nendega tuld ja tema ei tea, kuidas need süütevedeliku pudelid tuppa said. Toas olev kamin ei olnud küttekoldena kasutusel, oli rohkem ilu pärast. P V väitel on nimetatud korter tänaseks päevaks remonditud. Tunnistaja M K kinnitas kohtuistungil, et 26.11.2009 läks tema koos paarimees U K esimese põhiautoga xxxx tulekahju kustutama. Enne sellesse korterisse sisenemist tõid nad ühest korterist naisterahva välja. Kõigepealt otsisid nad kannatanuid, kuid mitte kedagi nad ei leidnud. Tagumisest toast, ilmselt magamistoast, kus olid mingid voodid ja voodite peal mänguasjad, viskasid nad põlenud tossavad madratsid akna kaudu välja. Leek oli tema meelest vaid tagumises ruumis. Seejärel tegid nad suitsutuulutust, kui märkasid elutoas kamina juures tühja süütevedeliku pudelit. M K väitel sel ajal kindlasti kõrvalisi isikuid korteris ei käinud. Tunnistaja U K kinnitas kohtuistungil, et nende töö 26.11.2009 xxxx maja kustutustöödel oli päästa ja kustutada korter, mis põles. Korterisse sisenes ta koos paarimees M K, leides magamistoa tagaseinast akna alt tulekolde, mille kustutasid ära, tehes seejärel suitsutuulutust. U K arvates lõhkusid nad ära magamistoa akna, sest see oli sulanud ja viskasid sealt 2 põlevat madratsit välja. Tema sõnul oli kaminast 20-30 cm eespool lahtine süütevedeliku pudel, millel oli kork maas ja mis oli tühi. U K väitel on põhjalik vaatlus üksnes kannatanute otsimisel. Tunnistaja A L kinnitas kohtuistungil, et 26.11.2009 umbes kella 7 ajal said nad väljakutse häirekeskuselt, et xxxx kahekordses puumajas põleb korter. Tema operatiivkorrapidajana jõudis esimesena kohale. Koridor oli suitsu täis, mistõttu tuli teostada suitsusukeldust. Kui tema teist korda hoovi läks, siis tuli kiirabi talle vastu ühe tahmase mehega. Vastasolevast korterist toodi naisterahvas läbi koridori hoovi, teise korruse korteritest toodi inimesi välja redeli kaudu, kuid üks vanem naine toodi varumaskiga läbi suitsu välja. Tema käis põlenud korteris sees siis, kui tuli oli kustutatud ja suurem suits oli väljas. Kõik oli üleni tahmane ja kuna põlenud oli tagumine tuba, siis sealt oli eeldatavasti tuli alguse saanud. Ees tuba ja köök olid vaid suitsu- ja kuumakahjustusi saanud. A L sõnul tema mingeid süütevedeliku pudeleid ei märganud, vaid kuulis neist hiljem menetleja A T käest. Teist korda käis ta korteris naisterahvaga, kes tahtis kätte saada dokumente, näidates viimasele taskulambiga tuld. See naisterahvas väitis talle, et mees, kes seal oli, ei suitsetanud kunagi toas. A L väitel ei jää selle kuumuse juures suitsuandurist mitte midagi järele. 10 Tunnistaja A T kinnitas kohtuistungil, et seoses 26.11.2009 xxxx toimunud tulekahjuga, läks tema sündmuskohale järgmisel päeval. Tema oli eelnevalt rääkinud selles korteris elava J V, kuid maja juurde jõudes oli seal juba U R, kes ütles, et tema on selle korteri omaniku ema ja kellega koos nad läksid korterisse sisse, umbes 10 minutit hiljem saabus J koos oma meestuttavaga. Tema meelest oli korteri uks lahti. Tal oli kaasas taskulamp, aga oli hämar, ehkki päevavalgus kumas kuigipalju akendest läbi. Terve korter oli saanud tahmakahjustusi, ka aknad olid kõik tahmunud. Esialgne järeldus oli, et tulekolde asukoht on olnud magamistoas. A T väitis, et kui ta oli lõpetamas vaatlust, et selgitada välja tulekahju tekkepõhjus, siis avastas ta elutoast kamina kõrvalt ja ahju kõrvalt süütevedeliku pudelid, kusjuures ühel oli kork peal ja sees oli vedelikku, teine oli korgita ja tühi. Need pudelid võttis ta endaga lahkudes kaasa. Nende süütevedeliku pudelite kohta ütles J, et need ei tohiks toas olla, et need peaksid kuuris olema. Seejärel oli U R küsinud J käest, kas viimane kasutab neid ahjus tule süütamiseks ja J vastas, et ei. Kõik koos läksid nad kuuri vaatama, kas need pudelid on seal. Kuuri uksel oli tabalukk ees, aga see ei olnud lukus. Nende teada pidi kuuri uks kinni olema. A T sõnul oli kuuris olemas grillsöekott, aga süütevedeliku pudeleid seal ei olnud. Magamistoa aken oli laudadega kinni löödud ja madratsid olid õues. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 27.11.2009 ning sinna juurde kuuluvad skeem nr 1 (korteri põhiplaan), skeem nr 2 (hoone asukohaplaan) ja fototabelid sündmuskoha fotodega (1 CD) (tl 40-56). Sündmuskoht asub xxxx, xxxx, maja number xxxx ning tulekahju on toimunud korteris number xxxx. Tegemist on kaheksa korteriga korterelamuga. Hoonel on plekk-katus, mis pole tulekahjus kannatada saanud. Majal on kaks trepikoda. Tegemist on puitmajaga. Hoone ei ole väljastpoolt tulekahjus kannatada saanud. Trepikoda, kus asub tulekahjus kannatada saanud korter, on tulekahjus saanud mõningaid tahmakahjustusi. Korteri nr xxxx puhul on tegemist kahetoalise korteriga, mille esik on tulekahjus saanud tahmakahjustusi, korteri elutuba on samamoodi tugevate tahmakahjustustega, seintel ja lagedel on tugevad tahmumisjäljed. Korteri köök on samamoodi saanud peamiselt tahmakahjustusi. Magamistuba on saanud tulekahjus kõige suuremaid kahjustusi. Kogu tuba on saanud tugevaid kuuma-, suitsu- ja veekahjustusi. Toa seinad on tugevate tahmajälgedega ning seintel olev tapeet on kuumuse tagajärjel hakanud seintelt kooruma. Toas oleva akna klaasid on kuumuse tagajärjel purunenud ning plastikust aknalengid on sulamisjälgedega. Toa laes olev kipsplaat on tulekahju tagajärjel peaaegu täielikult laest hävinenud. Põlengu ajal on päästjad hoonest välja visanud magamistoa voodite madratsid, mis on tugevate põlemisjälgedega. Vaatluse käigus avastati, et elutoa ahju ja kamina kõrval on süütevedeliku pudelid, üks on tühi, kuid teises pudelis on sees veel mingit vedelikku. Sündmuskohalt võeti kaasa kaks süütevedeliku pudelit. Nr 1 – suletud korgiga süütevedeliku pudel, milles on sees veel natuke süütevedelikku, pakendatud õhukindlasse kilepakendisse. Nr 2 – avatud korgiga süütevedeliku pudel, mis on tühi, pakendatud õhukindlasse kilepakendisse. - õiend selle kohta, et 26.11.2009 kell 18.24 on registreeritud Politsei infosüsteemis pöördumine nr TEMP090100130 xxxx juhtunu kohta alljärgneva sisuga: „Joobes vend ei anna teatajale tagasi korterivõtit“. Teataja: J V, telefon: xxxx (tl 57). - sündmuskoha vaatlusprotokoll 02.12.2009 ning sinna juurde kuuluv fototabel (tl 58-59), millest nähtub, et sündmuskoht asub xxxx maja hoovis, kus on maas neli madratsit. Kaks madratsit on väiksemad ja erinevate katteriietega ning kaks suuremate mõõtmetega, millel on ühesugune lilla-sinisekirju katteriie. Suuremad madratsid asetsevad kõrvuti ja on põlemisjälgedega, katteriie on mõlemal madratsil suures ulatuses hävinud. Vaatluse käigus märkis tulekahjukoer aia pool oleva madratsi servas süütevedeliku jälgi, mille polstrist võetud proov, mis pakendati spetsiaalsesse kilekotti ja suleti sulguriga. Sündmuskohalt võeti kaasa pakendatud proov (pakend nr 3). 11 - tulekahjuekspertiisiakt nr PT-32-09/4964 25.02.2010 ning sinna juurde kuuluvad fotod (tl 33-38). Eksperdiarvamuse kohaselt paikneb magamistoas vähemalt kaks sõltumatut tulekahjukollet, mis asuvad akna all voodis ja lapsevoodis. Tulekahju on põhjustanud lahtise tule allika termiline toime. - põlevvedelikuekspertiisiakt nr AP-1303-09/4965 (tl 60-62). Eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud värvuseta läbipaistev selge ja väheviskoosne vedelik (objekt nr 1) pakendist nr 1 on etanoolipõhine põlevvedelik, mis tõenäoliselt on piirituse alusel valmistatud süütevedelik; kollakas hägune ning väheviskoosne vedelik (objekt nr 2) pakendist nr 2 on etanoolipõhine põlevvedelik, mis tõenäoliselt on piirituse alusel valmistatud süütevedelik; põlevvedeliku proovist (objektist nr 3) pakendist nr 3 ei leitud põlevvedelikke ega nende jääke. Vedelik (pakendist nr 1), vedelik (pakendist nr 2) pakendatuna korgiga suletud klaasanumasse, põlevvedeliku proov (pakendist nr 3), kaks plastpudelit pakendatuna eraldi kilekotti, pakendid nr 1-3 ja üks roheline kilekott tagastatud koos ekspertiisiaktiga (ühes pakendis). -xxxx patsiendikaardi ja kiirabikaardi koopia kannatanu L A kohta (tl 64-65), millest nähtub, et tal tuvastati 26.11.2009 vingumürgitus. - xxxx patsiendikaardi ja kiirabikaardi koopia süüdistatava Jalmar Atsi kohta (tl 66-67), millest nähtub, et tal tuvastati 26.11.2009 vingumürgitus. - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 86 08.02.2011 (tl 82-90), millest nähtub, et Jalmar Ats ei põe vaimuhaigust ja tema ei ole nõrgamõistuslik, temal esineb elu jooksul välja kujunenud Impulsiivset tüüpi isiksusehäire (F60.30 RHK-10 järgi). Jalmar Ats oli temale inkrimineeritava teo ajal tavalises alkoholijoobes, mis ei takistanud temal aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt oma käitumist juhtimast. Jalmar Atsi võime oma tegudest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida ei olnud kuriteo hetkel oluliselt piiratud
Jalmar Ats ei olnud süüksarvatud teo ajal tema jaoks erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet aru saada ja juhtida oma tegevust. Jalmar Ats on psüühilise seisundi poolest võimeline osa võtma kohtueelsest menetlusest ja kandma kohtulikku karistust. Jalmar Atsi suhtes ei ole vajalik kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Ekspert Lembit Rodes, kes andis kohtuistungil ütlusi ekspertiisiakti sisu selgitamiseks, kinnitas, et termin tulekahjukolle on süttimiskoht, kust saab põlemine alguse. Voodi kohal on selgelt näha, et üks tulekahjukolle on olnud akna all voodis ja kui rääkida lapsevoodist, siis tapeet on voodi kohalt põlenud. Lahtise tule allikas võib olla nii tikud, välgumihkel, küünal ja selle lahtise tule allika termiline toime peab olema mingile objektile või esemele. Küsimusele, kas magamistoas sedastatud kahjustuse ulatus ja kahjustuse iseloom võimaldab järeldada, et selle tulekahju põhjustanud lahtise tule allika termilise toimega kaasnes ka mingi põlevvedeliku kasutamine, vastas ekspert, et seda palja silmaga ei ütle, sest küllaltki hajutatud kolded olid, kuid see võis nii olla, sest oli selline pilt, et ei olnud mitte lokaalne ühest kohast sissepõlemine, vaid nagu rajakesed jooksid madratsite peal. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 12 Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-8-10 öelnud, et „puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhuslikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Jalmar Atsi süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, kas süüdistuses tähendatud kuriteosündmus aset leidis, vaid põhiküsimuseks on see, kes selle kuriteo toime pani. Süüdistatav Jalmar Ats ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, mäletades üksnes eelnevat riidu õe kannatanu J V raha pärast ning seda, et kui tema magama jäi, siis olid J V ja T K veel mõlemad korteris. Jalmar Atsi ja J V omavaheline läbisaamine ei olnud juba pikemat aega hea, sest Jalmar Ats tarvitas alkoholi ega andnud J V vajalikeks kulutusteks raha. Nende omavaheline konflikt kulmineerus 26.11.2009 õhtul, kui J V juures oli külas T K ja kui J V otsustas esitada purjuspäi koju tulnud Jalmar Atsile ultimaatumi, et kui viimane kommunaalkulude maksmiseks raha ei anna, siis andku korterivõtmed ära ja koligu välja. Jalmar Atsil raha ei olnud, võtmed oli ta väidetavalt minema visanud, ära ta ei olnud nõus minema, lubades J V, et teeb enesetapu. Tunnistaja T K ütlustega on tõendatud, et Jalmar Ats hakkas ähvardama, et kui J ta välja viskab, siis korraldab ta selle eest peo, mis jääb pikalt meelde. Omavahelise konflikti tõsidust sel õhtul näitab see, et J V pöördus 26.11.2009 kell 18.24 abi saamiseks politsei poole. Kui Jalmar Ats peale õues suitsetamas käimist tuppa tagasi tuli ja suurde tuppa diivani peale pikali viskas, siis tühistas J V politseile tehtud väljakutse, öeldes, et vend vist rahunes maha. T K tundus, et Jalmar Ats jäi magama, sest ta ei teinud väljagi, kui tema telefon helises. J V arvates ei saanud vend nii ruttu magama jääda. J V ütlustega loeb kohus tõendatuks selle, et korterist läksid nad T ära kella 18.30 paiku, sest tema pidi minema kella 19.00-ks trenni xxxx. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et J V korterist lahkudes ukse lukustas, sest korterisse jäi tema raskes alkoholijoobes vend Jalmar Ats. T K väitis, et tema läks ees välja ja konkreetselt ta ei näinud, kas J pani ukse lukku, aga J on alati ukse lukku pannud. Samuti oli neil ukse lukku panemisest eelnevalt J omavahel juttu, sest nad kartsid, et mõni Jalmari sõber tuleb sinna jooma. Kannatanu A A ütlustega on tõendatud see, et peale seda, kui nemad emaga (kannatanu L A) nägid oma korteris suitsu tulemas ja tema esimesele korrusele korteri nr xxxx ukse taha läks ja rusikaga tugevama 13 koputamise peale Jalmar Ats korterist välja jooksis, et korteri nr xxxx uks ei olnud lukus. Eeltoodu võimaldab teha järelduse, et peale J V ja T K lahkumist korterist, tegi keegi korteri ukse seestpoolt liblikast lahti, võttis kuuri võtme, läks kuuri ja tõi sealt süütevedeliku pudelid tuppa. Peale seda ust seestpoolt ei lukustatud. J V ütlustega on tõendatud, et ta jõudis trenni, vahetas riided ära ja hakkas saali minema, kui A A helistas talle kell 18.56 ja ütles, et tema korter põleb. Seega puhkes tulekahju kella 18.30 ja 18.56 vahel, mis on suhteliselt lühike ajavahemik. Kannatanu L A ütlustega on tõendatud see, et 5-10 minutit enne seda, kui ta nägi suitsu kahe toa vahelt ülesse tulemas ja tema tütar A A alla läks, tundis ta gaasi lõhna. A A ütlustega on tõendatud, et gaasi nende majas ei ole. Eeltoodu võimaldab teha järelduse, et süütamisest tulekahju avastamiseni läks ka mõningane aeg, kuid süütamine pidi aset leidma üsna kohe peale J V ja T K korterist lahkumist. Eeltoodust järeldub, et Jalmar Ats ei saanud alkoholijoobes inimesena magada, vaid ta üksnes teeskles magamist või tõusis üles uksekolksu peale, asudes koheselt peale J V ja T K lahkumist tegutsema. Kannatanu A A ütlustega on tõendatud, et paar tundi enne seda käis J tema emale kommunaalmakseid maksmas ja kuna J korteri uks käis pauguga, siis oli kuulda kahte pauku pärast seda. Seega võiks siit järeldada, et üks ukse pauk oli siis, kui J oma korterisse alla tagasi läks ja teine siis, kui nad T kella 18.30 paiku korterist lahkusid. Selle väite lükkavad ümber J V ütlused, et ta ei saa öelda, et iga kord ukse sulgemisega käiks mingi kolakas ja kannatanu A M ütlused, et J laps tuli tema korterisse umbes kella 18.30 paiku. Seega ei saanud olla vaid kaks ukse pauku. Eluliselt ebausutav on see, et selle kuriteo pani väga lühikese ajavahemiku jooksul toime keegi teine kui Jalmar Ats, sest isegi siis, kui oletada, et J V lahkudes korteri ust ei lukustanud ja kui rünne oleks olnud suunatud Jalmar Atsi vastu, kes oli korteris, siis miks mindi temast elutoas mööda ja süüdati magamistuba (Jalmar Ats on ise öelnud, et magamistuba oli õe tuba). Sellist inimest, kes tema peale võiks viha pidada, Jalmar Atsil oma sõnul ei ole. Motiiv kuriteo toimepanemiseks oli Jalmar Atsil, sest ta otsustas oma õele J V kätte maksta selle eest, et viimane tahtis teda oma üürikorterist välja visata ja ühtlasi tahtis ta endalt järjekordselt elu võtta. Viimast oli Jalmar Ats eelnevalt lubanud J V. T K sõnul oli Jalmar ähvardanud, et kui J ta välja viskab, siis korraldab ta selle eest peo, mis jääb pikalt meelde. Seda, et Jalmar Ats tahtis endalt elu võtta, näitab asjaolu, et ta jäi enda poolt süüdatud korterisse ja sai vingumürgituse. Võib tekkida küsimus, kas Jalmar Ats oma alkoholijoobeseisundist tingituna (ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 86 08.02.2011 nähtuvalt oli tema veres 26.11.20009 etüülalkoholi 2,5 promilli) oli üldse suuteline sellist kuritegu toime panema. Jalmar Ats oli küll alkoholijoobes, kuid adekvaatne, tegutses sihipäraselt (Jalmar Ats on ise öelnud, et ta võttis koju tulles jalanõud ära ja riided seljast, istus suures toas diivani peale), konflikti teise osapoolena karjus õe peale, käis väljas trepi peal suitsetamas ning väljast tagasi tulles viskas suurde tuppa diivanile pikali. Selle kuriteo sai toime panna ainult Jalmar Ats ka seetõttu, et tema selle korteri elanikuna teadis kuurivõtme asukohta, kuuriboksi asukohta (arvestades seda, et tegemist oli mitmekorterilise majaga) ja seda, et kuuris hoiti süütevedeliku pudeleid (tema oli kütnud ahju, oli süütevedelikku kasutanud suvel grillimisel). Seda, et kuuris oli käidud, näitab asjaolu, et kuuri uks ei olnud 27.11.2009 kontrollimisel lukustatud ja kuuris olema pidanud süütevedeliku pudelid leiti korterist. Miks oli vaja tuua kuurist tuppa süütevedeliku pudelid, kui neid kasutati üksnes suvel grillimiseks, mitte küttekolletesse tule tegemiseks. Vastus saab vaid olla üks – kasutada süütevedelikku korteri süütamiseks. Võib tekkida küsimus, et võib-olla tahtis keegi Jalmar Atsi kuriteos süüdi lavastada ja sokutas peale tulekahju need süütevedeliku pudelid sinna korterisse. See asjaolu on välistatud põhjusel, et tunnistajate M K ja U K ütlustega on tõendatud, et päästjatena 26.11.2009 peale tulekahju kustutamist suitsutuulutust tehes märkasid nad elutoas kamina juures tühja süütevedeliku pudelit. M K väitel sel ajal kindlasti kõrvalisi isikuid korteris ei käinud. M K ja U K kui päästjatele ei saa ette heita seda, et miks nad teist süütevedeliku pudelit ei märganud, sest nende ülesandeks oli kustutada korter ja teostada põhjalikku vaatlust üksnes kannatanute otsimisel. See, miks peale tulekahju kustutamist teised inimesed ja J V ise 14 korteris dokumente võtmas käies süütevedeliku pudeleid, mida seal tema sõnul kindlasti ei oleks tohtinud olla, ei märganud, on seletatav sellega, et korteris oli pime ja tahmane ning valgustamiseks kasutati taskulampe. Järgmisel päeval korteris käies märkas süütevedeliku pudeleid esimesena U R, kes juhtis ka menetleja (tunnistaja A T) tähelepanu sellele. Asjaolu, et põlevvedelikuekspertiisiga sündmuskohalt xxxx maja hoovist 02.12.2009 kaasa võetud madratsi serva polstrist võetud proovist ei leitud põlevvedelikke ega nende jääke, ei välista kohtu arvates süütevedeliku (mille jäägid korterist leiti) kasutamist süütamisel, sest süütevedeliku näol on tegemist väga kergesti lenduva ainega. Ekspert Lembit Rodes tulekahjuekspertiisiakti sisu selgitamiseks ütlusi andes küsimusele, kas magamistoas sedastatud kahjustuse ulatus ja kahjustuse iseloom võimaldab järeldada, et selle tulekahju põhjustanud lahtise tule allika termilise toimega kaasnes ka mingi põlevvedeliku kasutamine, vastas, et seda palja silmaga ei ütle, sest küllaltki hajutatud kolded olid, kuid see võis nii olla, sest oli selline pilt, et ei olnud mitte lokaalne ühest kohast sissepõlemine, vaid nagu rajakesed jooksid madratsite peal.
näeb ette vastutuse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Vaadeldava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on asja süütamine (teiste sõnadega põlema panemine) ja tagajärjena sellega ohu põhjustamine inimese elule ja tervisele. Süütamine hõlmab oma olemuselt ka asja kahjustamist. Süütamine on lõpule viidud ohu loomisega inimese elule ja tervisele. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et kahekorruselise kaheksa korteriga puidust elumaja ühe esimese korruse korteri magamistoa (lapsevoodi ning akna all asuva voodi) süütamise tagajärjel puhkenud tulekahju põhjustas ohu samal ajal majas viibinud A M, A M, D M, A M, B V, A A, M M, L A, L P, E-M T, R T ja H R elule ning tervisele, kusjuures L A diagnoositigi vingumürgitus. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste, sh tagajärje suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb koosseisupärase teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Viimane tähendab seda, et süüdlane peab vähemalt võimalikuks pidama, et asja põlema panemisega põhjustatakse oht inimese elule või tervisele.
lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Arvestades süüdistatava Jalmar Atsi käitumist peale J V ja T K korterist lahkumist, saab tõendite kogumi pinnalt teha järelduse, et võõra asja süütamine on toime pandud kavatsetult, kuid tagajärje suhtes oli Jalmar Atsil kaudne tahtlus.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Jalmar Ats täiskasvanud inimesena, tulenevalt oma elukogemusest ja psüühilisest seisundist, pidas võimalikuks, et mitmekorterilise puidust elumaja ühe esimese korruse korteri süütamisega seatakse ohtu kõikide selles majas samal ajal viibinud inimeste elu ja tervis.
sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatava Jalmar Atsi käitumises esinevad
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 15 Süüdistatav Jalmar Ats pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on teise raskusastme kuritegu ja mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Jalmar Atsi teos avalduvad teo ebaõigust suurendavad asjaolud, kuivõrd ohtu seati paljude inimeste, sh mitme lapse elud. Kohus ei leidnud süüdistatava Jalmar Atsi käitumises karistust kergendavaid asjaolusid ega ka
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat Jalmar Atsi on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, kusjuures viimati karistati teda 16.03.2007 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi 7 kuulise vangistusega
alusel tingimisi 3 aastase katseajaga ning Tartu Maakohtu 01.04.2009 määrusega pikendati tema katseaega veel 1 aasta võrra. Eeltoodust järeldub, et Jalmar Ats pani uue tahtliku kuriteo toime Tartu Maakohtu 16.03.2007 otsusega määratud katseajal. Väärtegude toimepanemise eest on Jalmar Atsi karistatud 10-l korral, sealjuures korduvalt on teda karistatud Alkoholiseaduse § 70 järgi ja üksnes 1 määratud rahatrahv on tal tasutud.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus ei pea Jalmar Atsi karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega põhjendatuks, sest Jalmar Atsi on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral ja ta pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, mis näitab seda, et ta ei ole eelnevast enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Lisaks sellele märgib kohus, et Jalmar Ats on suutnud 10-st talle väärteokorras määratud rahatrahvist tasuda üksnes 1 rahatrahvi. Arvestades Jalmar Atsi teo toimepanemise asjaolusid ja sellest nähtuvalt tema süüd, leiab kohus, et süüdistatavat Jalmar Atsi tuleb karistada vangistusega, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Lisaks sellele tuleb Jalmar Atsi suhtes kohaldada
lg 2, mis sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on kohus käesoleval juhul arvestanud ka üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagid kriminaalasjas puuduvad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel süüdimõistetult menetluskuludena välja mõista ekspertiisitasud, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista kaitsjatasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. 16 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – 27.11.2009 xxxx sündmuskoha vaatluse käigus avastatud kaks süütevedeliku pudelit, mis pakendatud õhukindlasse kilepakendisse (pakend nr 1 ja 2), 02.12.2009 xxxx sündmuskoha vaatluse käigus voodimadratsi polstrist võetud proov, mis pakendati spetsiaalsesse kilekotti ja suleti sulguriga (pakend nr 3), 06.01.2010 põlevvedeliku ekspertiisiga tagastatud vedelik (pakend nr 1), vedelik (pakendist nr 2) pakendatuna korgiga suletud klaasanumasse, põlevvedeliku proov (pakendist nr 3), millised asuvad Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kai Rosar Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 4. aprilli 2012 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 28.novembril 2012 Riigikohtu kohtmäärusega Nooremreferent Kai Rosar Riigikohtu 28.11.2012 RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Jalmar Atsi kaitsja vandeadvokaat Arri Toominga kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 28.novembril 2012 Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Kai Rosar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.