Obsah (6)

§ 184§ 215§ 64§ 68§ 65§ 74

1-10-9638 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9638 (09260100398) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne S

§-de 184 lg 2 p 1, 2 ja 215 lg 2 p 1, 2 järgi Tartu Maakohtu

1. veebruari 2011 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Tauri Kadaja apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: Jätta süüdistatava Tauri Kadaja apellatsioon Tartu Maakohtu
2. veebruari 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-10-9638 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule. Kriminaalasi Asjaolud Tartu Maakohtu 22.02.2011 otsusega tunnistati Tauri Kadaja süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1, ja 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. T. Kadaja tunnistati süüdi ka

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 28.02.2009–02.03.2009, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kuna T. Kadaja pani

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime katseaegadel, siis pöörati T.

Kadajale 18.07.2007 ja 09.01.2008 Tartu Maakohtu otsustega karistuseks mõistetud vangistused täitmisele ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristus selliselt, et loeti 09.01.2008 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata 5 kuud 16 päeva vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 18.07.2007 otsusega mõistetud 2 aasta 3 kuu 27 päeva vangistusega ja mõisteti liitkaristuseks

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati

§ 184

lg 2 p 1,2 ja

215 lg 2 p 1,2 järgi

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 68

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust 18.07.2007 ja 09.01.2008 Tartu Maakohtu otsustega

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 3 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 13.01.2011 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja loeti 4 aasta 7 kuu 24 päeva pikkuse vangistuse kandmise alguseks 13.01.2011. T. Kadaja vaidlustab tema süüditunnistamise ja karistamise

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi ning taotleb selles osas maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. T. Kadajat süüdistatakse

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi kuriteo toimepanemises selles, et tema omandas ebaseaduslikult Mark Golovchikult Tallinna linnas 2008 aasta detsembrikuus umbes 100 narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille andis edasi kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikule; - tema isikuna kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, vahendas ebaseaduslikult M. Golovchikult Tallinna linnas ajavahemikul 2008 aasta novembris-detsembris umbes 100 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses M.K. . Vahendamise tegu seisnes selles, et T. Kadaja tellis M.K. palvel M. Golovchikult umbes 100 MDMA tabletti ning seejärel tutvustas M.K. M. Golovchikule, kes talle nimetatud koguse MDMA tablette üle andis; - tema isikuna kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult grupis koos Janek Kruusi ja Martin Usinaga 28.02.2009 Tallinna linnast M. Golovchikult vähemalt 36 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mida hoidsid enese juures ja vedasid koos sõidukiga Volkswagen Golf reg märk XXX XXX Tartu linna, kus jagasid antud narkootilist aine omavahel ära selliselt, et tema sai enda kätte kahte minigrip kilekotti pakendatud 1,42 grammi marihuaanat, mis tema käest 28.02.2009 kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Sama otsusega tunnistati süüdi ka süüdistatavad Mark Golovick, Janek Kruus, Martin Usin ja Frants Kuhlberg, kuid nende osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Maakohtu põhjenduste kohaselt on süüdistatavate, sh T. Kadaja süü vähemalt 36 grammi marihuaana käitlemises tõendatud kogumis järgmiste tõenditega: kahtlustatavate ning süüdistatavate ütlustega, 28.02.2009 T. Kadaja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, 2 läbiotsimisprotokollidega, ekspertiisiaktides sisalduvate eksperdiarvamustega, tunnistajate ütlustega, vaatlusprotokollide ning jälitusprotokolliga. Kohtulikul uurimisel tunnistasid kõik süüdistatavad, sh T. Kadaja ennast süüdistusaktis kajastatud süüdistuste järgi täielikult süüdi ja süüdistustest midagi ei vaidlustanud. Kõik süüdistatavad taotlesid ka kohtus jätkuvalt kriminaalasja menetlemist lühimenetluses. Enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel ükski süüdistatav ei soovinud. Maakohus leidis, et süüdistatavate käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud nad neile esitatud süüdistustes kuritegude toimepanemises süüdi tunnistada. Karistuse mõistmisel maakohus arvestas, et

§ 184

lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistuseks vangistus 1-10 aastat.

§ 184lõikes 2 sätestatu kohaselt on karistuseks vangistus 3-15 aastat.

Lähtudes T. Kadaja süü ulatusest – käitles 200 MDMA tabletti ja 36 g narkootilist ainet marihuaanat, on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud T. Kadajat karistada

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi vangistusega sanktsiooni alammäära lähedal 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kuritegude toimepanemisest kuni käesoleva ajani on möödunud enam kui 2 aastat ja selle aja jooksul ei ole T. Kadajale uusi kuritegusid lisandunud, siis pidas maakohus

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel küllaldaseks lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista T. Kadajale karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvates eelvangistuses 28.02.2009-02.03.2009 viibitud 3 päeva karistusaja hulka, jääb kanda 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kuna T. Kadaja pani

§ 184

lg 2 p 1,2 ja

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime katseaegadel, siis tuleb pöörata täitmisele T. Kadajale Tartu Maakohtu 18.07.2007 ja 09.01.2008 otsustega karistuseks mõistetud vangistused ja mõista liitkaristus selliselt, et lugeda Tartu Maakohtu 09.01.2008 otsusega karistuseks mõistetud ja ärakandmata 5 kuud 16 päeva vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 18.07.2007 otsusega karistuseks mõistetud 2 aasta 3 kuu 27 päeva vangistusega ja mõista liitkaristuseks

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada

§ 184

lg 2 p 1,2 ja

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 68

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu 18.07.2007 ja 09.01.2008 otsustega

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 3 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb arvata T.

Kadaja eelvangistuses viibitud aeg alates 13.01.2011 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda vangistuse 4 aastat 7 kuud 24 päeva kandmise alguseks 13.01.2011. Apellandi taotlus T. Kadaja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse tema süüditunnistamise osas

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi ning teha selles osas uus otsus.

Apellatsiooni kohaselt tuleks maakohtu otsus osaliselt tühistada KrMS § 339 lg 2 alusel § 47 lg 2 sätete rikkumise tõttu, mis sätestab kaitsjale kohustuse kasutada kõiki kaitsmisviise, mis ei ole seadusega keelatud, kuid mida kaitsja Rein Napa on rikkunud. Kaitsja R. Napa soovitas anda ütlusi võimalike kuritegude kohta, viidates sellele, et uurijaga koostöö tegemine on kergendav asjaolu. Kaitsja R. Napa mõjutas ütlusi andma, väites, et keskmine karistus sellise kuriteo puhul on 8-9 aastat. Apellant leiab, et kaitsja mõjutuse tulemusena andis tema valeütlusi 2008. 3 novembris-detsembris MDMA tablettide vahendamise kohta, seega kuritegude kohta, mis tegelikult ei toimunud. Samuti ei küsitlenud kaitsja apellanti kuriteo asjaolude kohta, mis seisnes 36 grammi marihuaana grupiviisilises käitlemises ega esitanud kohtule selle kohta kergendavaid asjaolusid. Kõik kohtumised kaitsja R. Napaga jäid paariminutilisteks. Uut kaitsjat ei lubanud võtta elukaaslane ja vanaisa, kes keelasid loobuda lühimenetlusest ja lõid apellandile illusiooni, et loobumine toob kaasa suurema karistuse. Nad olid advokaadile ka juba raha ära maksnud. Neid mõjutati advokaadi poolt. Kaitsja keeldus ka apellatsiooni kirjutamisest, millega on korduvalt eiranud temal olevaid kohustusi. T. Kadaja apellatsioonist tulenevalt puudus kaitsjal igasugune motivatsioon apellanti kaitsta. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt nähtub korduvalt KrMS § 47 lg 2 rikkumine, mille tulemusena on tehtud ebaõiglane kohtuotsus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates T. Kadaja apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-120-09 punkt 8.2 kohaselt tuleb ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (menetlustulemi perspektiivitus). Ringkonnakohus märgib, et tegemist on lühimenetlusega. T. Kadaja ei soovinud maakohtus ütlusi anda ning on tunnistanud ennast täielikult süüdi temale süüdistuses esitatud kuritegude toimepanemises. KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses kriminaalasi lahendatakse tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on igakülgselt põhjendatud ning T. Kadajale esitatud ning tema poolt vaidlustatud süüdistus

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi on tõendatud.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega selle kohta, et kaitsja R. Napa ei ole oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud ning on rikkunud KrMS § 47 lg 2 sätestatud kohustusi. Kohtuistungi protokollis kajastatu (III kd lk 1-6) põhjal ei saa ringkonnakohus apellandiga nõustuda. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist on R. Napa täitnud T. Kadaja lepingulise kaitsjana oma kohustusi. Kaitsja on kohtuistungil T. Kadaja süüdistuse osas

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi avaldanud järgmist:” Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb karistust 1/3 võrra vähendada ja seetõttu ma leiangi, et T. Kadajale mõistetav karistus

§ 184

lg 2 p 1,2 ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi,

§ 64

lg 1 sätete kohaldamisega võiks olla 3 aastat ja 6 kuud ja palun kaitsjana kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alusel 1/3 vähendada karistust selliselt, et mõistetavaks karistuseks nende tegude eest jääks 28 kuud vangistust, millele liita varasemate kohtuotsustega ärakandmata karistus 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva ja ma põhjendan oma taotlust ka sellega, et T. Kadaja on samuti puhtsüdamlikult toimepandud tegusid kahetsenud, see on vastutust kergenevaks asjaoluks ja nende tegude toimepanekust on ka möödas üle 2 aasta ja nii kaua kuni T. Kadaja oli vabaduses, ei ole mingeid andmeid selle kohta, et ta oleks sooritanud kuritegusid edasi. Ma arvan, et kokku peaaegu 5 aastane karistus, mida taotles prokurör, et see oleks noorele mehele ikka väga pikk vangistus ja selle võrra võiks, nagu kaitsja taotles, olla väiksem see vangistusaeg.“ 4 Seega ei vasta tõele apellandi väited ka selle kohta, et kaitsja ei ole taotlenud kohtult T. Kadaja suhtes karistust kergendavate asjaolude arvestamist. Tulenevalt kohtuotsusest on maakohus ka T. Kadajale karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid arvestanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning apellatsioonis esitatud väited kaitsja R. Napa poolt KrMS § 47 lg 2 alusel ülesannete täitmata jätmise kohta on alusetud. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5 Mati Kartau