1-09-9850/24

1-09-9850 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9850 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Marko Lepa (Lepp) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Marko Lepa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 17.10.2012 määrusega jäeti Marko Lepp temale Tallinna Linnakohtu 04.10.2001 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tallinna Linnakohtu 04.10.2001 otsusega tunnistati M. Lepp süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusega osaliselt Võru Maakohtu 17.08.2000 kohtuotsusega M. Lepale mõistetud kandmata karistus – vangistus 16 aastat 1 kuu - ja mõisteti lõplikuks karistuseks 16 aastat ja 4 kuud vangistust. M. Lepa karistusaja algus oli 04.10.2001 ja lõpp on 03.02.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus on seisukohal, et M. Lepp tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et esineb KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud alus M. Lepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks – vähemalt kaks kolmandikku esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast on ära kantud. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on M. Lepp vangistuse kandmise ajal täitnud temale määratud tegevusi individuaalses täitmiskavas – ajavahemikul 24.05.2002-12.05.2008 osales Murru vanglas XXXX XXXX-XXXX , 12.01.2011-16.03.2011 läbis sotsiaalprogrammi „XXXX XXXX“, 09.02.2011-20.04.2011 läbis sõltuvusvõõrutusprogrammi „XXXX XXXX“, alates 31.07.2008 töötab XXXX ning alates 26.10.2011 omab koosseisuvälist ametikohta XXXX- ja XXXX XXXX. M. Lepal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, viimane distsiplinaarkaristus on määratud 23.11.
5. M. Lepal on vabanemisel võimalik asuda elama aadressile XXX , kus asub H T Ü ühiselamu. Peale vabanemist on tal võimalus kandideerida tööle üldistel alustel ettevõtetesse OÜ A ja OÜ V . M. Lepa tulevikueesmärgid on realistlikud, ta soovib taastada suhted lähedastega, omada kindlat elukohta, elada õiguskuulekalt, omada sissetulekut, leida elukaaslane ja luua pere. Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust seisukohast nähtub, et M. Lepal on kontakt lähedastega küll olemas, kuid lähedastepoolne usk temasse tuleb tagasi võita. Rahvastikuregistri väljavõtte järgi on M. Lepa viimane ametlik elukoht XXX, kuid ema ei ole nõus M. Lepa sinna elama asumisega. H T Ü on andnud garantiikirja, et võimaliku vabanemise korral saab M. Lepp asuda elama XXX ühingu ühiselamusse, ühetoalisse korterisse, kus elatakse kahekesi. Kuid nimetatud ühiselamus puuduvad toad, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmeid. Seega ei ole võimalik süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel ja elama asumisel XXX elektroonilist valvet rakendada. Seega leidis maakohus, et M. Lepa vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal võimalik, kuna tal puudub elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobiv elukoht. Tulenevalt 2/3 ärakantud karistusajast on süüdimõistetut võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest ka ilma elektroonilise valve kohaldamiseta. M. Lepa käitumisele vangistuse ajal ei saa etteheiteid teha – osalemine vangla tööhõives ning distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et karistus on isikule mõju avaldanud. Kuid vaatamata sellele on kohus seisukohal, et M. Lepa vabastamine ei vastaks ühiskonna õiglustundele, sest tema poolt ärakantud karistusaeg ei ole vastavuses kuritegude raskusega. M. Lepp kannab karistust lisaks arvukatele muudele kuritegudele ka raskendavatel asjaoludel teise isiku tapmise eest. Tema vabastamine rohkem kui viis aastat enne karistusaja lõppu ei oleks kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Lepp taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamisest. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et temal on võimalus käesoleval hetkel taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, kuigi ta oleks nõus vajadusel ka elektroonilise valve kohaldamisega. M. Lepp väidab, et soovib vabanedes minna elama uude elukohta, kuna on sotsiaalprogrammides omandanud teadmisi, et palju tõhusam on alustada seadusekuulekat elu uues ümbruskonnas. Lisaks on seal võimalik läbida veel sotsiaalprogramme. Oma sugulaste juurde ei soovi M. Lepp elama asuda, kuna soovib luua endale uue ja seadusekuuleka suhtlusringkonna. M. Lepp väidab, et ei soovi enam suhelda kriminaalsete vaadetega inimestega. M. Lepp märgib, et temas on piisavalt pealehakkamist ja motivatsiooni ning ta suudab oma elu uuesti seadusekuulekalt üles ehitada. -2- M. Lepp väidab, et vajadusel saaks ta leida ka elukoha, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed, nt tema kasuisa elab Tallinnas. M. Lepp selgitab, et talle jääb siiski arusaamatuks, miks ei ole võimalik elektroonilise järelevalve seadmeid rehabilitatsioonikeskusesse paigaldada. M. Lepp leiab, et maakohtu määruses märgitud asjaolu, justkui oleks tema ema vastu sellele, et M. Lepp tema juurde elama asuks, on vale. Nimelt pole ta ema juurde elama soovinud minna, kuna on minevikus talle oma kuritegudega palju meelehärmi valmistanud. Samuti märgib M. Lepp, et tema ema tervis on halvenenud ning ta soovib ka sellepärast tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, et näidata emale, et ta enam kuritegusid toime ei pane. M. Lepp toob määruskaebuses välja, et maakohus ei ole tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks lugenud tulenevalt ühiskonna õiglustundest, samas on õiglustunde puhul tegemist ebamäärase mõistega ning mitmed kohtusüsteemides aset leidvad sündmused ei ole õiglustundega kooskõlas. Samuti toob M. Lepp välja, et tema mõlemad kuriteokaaslased on juba vabaduses ning M. Lepp ei mõista, kuidas nende vabastamine ühiskonna õiglustunnet ei riivanud. M. Lepp lubab vabaduses alkoholi mitte tarvitada. M. Lepp kirjutab määruskaebuses, et ei õigusta tema poolt toime pandud kuritegusid, kuid leiab, et inimesele tuleks anda uus võimalus, kui on näha, et ta on seda väärt. M. Lepp märgib, et kuigi tal on karistusest jäänud kanda veel üle 5 aasta, lubab seadus teda vabastada siis, kui on kantud 2/3 karistusajast ja see eeldus on täidetud. Ta on juba kandnud karistust 13 aastat ja see on teda muutnud. Ka maakohus on määruses märkinud, et karistus on M. Lepale mõju avaldanud. Ta leiab, et edasine vangistuses viibimine muudab ühiskonda integreerumise järjest raskemaks. M. Lepp toob välja, et ta on karistuse kandmise ajal tasunud oma rahalisi kohustusi ning käesolevaks hetkeks on tal vabanemisfondis XXX eurot, lisaks on tal XXX-XX eurot isiklikul arvel. Seega saab ta ennast ise vabaduses üleval pidada ja ei ole vajadust kulutada selle jaoks maksumaksja raha. Vabaduses kavatseb M. Lepp 2-3 kuu jooksul leida töökoht. Juhul, kui kohus peab M. Lepa tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabastamist võimalikuks vaid elektroonilise valve alla, palub ta anda ajapikendust, et leida järelevalve jaoks sobiv elukoht. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M. Lepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et M. Lepp on vangistuse kandmise ajal läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, XXXX, töötanud XXXX ning käesoleval hetkel on tema ametikohaks XXXX- ja XXXX XXXX. Kohtukolleegium hindab eriti M. Lepa puhul kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. Samuti on positiivne asjaolu, et M. Lepal ei ole käesoleval hetkel enam rahalisi kohustusi ning tal on võimalus koguda raha vabanemisfondi. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab M. Lepp veelgi kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. -3- Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval hetkel on M. Lepa tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. M. Leppa on kriminaalkorras 3 korda karistatud. Vanglakaristust kannab M. Lepp esimest korda. M. Lepp kannab liitkaristust ettekavatsetud huligaansuse, salajase varguse, tahtliku tapmise, röövimise, võõra dokumendi riisumise ja kasutamise, mootorsõiduki ärandamise, teadlikult kuritegelikul teel saadud vara omandamise ja turustamise eest. Kohtukolleegium leiab, et kuigi tegemist on M. Lepa esimese vanglakaristusega, ei ole käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt kuritegude raskusest – M. Lepa kuritegude hulgas on ka I astme kuritegu, s.o tahtlik tapmine. Nimelt on M. Lepa poolt ära kantud karistuse aeg lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 16 aastat vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt on kohtul õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Määruskaebuses esitatud väide, et M. Lepa kuriteokaaslased on juba vabaduses, ei ole M. Lepa tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel asjakohane. Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise põhjendatuse hindamine toimub iga kinnipeetava suhtes individuaalselt arvestades kinnipeetavale mõistetud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohtukolleegium sedastab, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on KarS § 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (RKKK 3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on M. Lepale see subjektiivne õigus tagatud. Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise põhjendatuse otsustamisel peab kohus kaaluma kogumis KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on arvestatud nii M. Leppa positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavate asjaoludega. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tulenevalt M. Lepa kandmata karistuse pikkusest on tulevikus võimalik veel korduvalt arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk -4- Paavo Randma