Obsah (6)

§ 29§ 23§ 123§ 87§ 38§§ 2

4-12-2112 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2012 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-12-2112 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Koht

§ 29

lg 1 p 5 alusel Tuleohutuse seaduse § 50 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos; 1.2.tühistada Päästeameti 26.04.2012 otsus väärteoasjas nr 7.2-9.4/12 ja lõpetada Petri Kulbin suhtes väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel Tuleohutuse seaduse § 50 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

2.

§ 23

alusel rahuldada Petri Kulbin taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks hüvitada riigieelarve vahenditest Petri Kulbin`ile /arve nr 1104798932 Swedbank/ tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu 555 (viissada viiskümmend viis) eurot. 3.Edastada kohtulahend P.Kulbin`ile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-12-2112 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. I Päästeameti 26.04.2012 otsus nr 7.3-6/09/578 Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi 04.04.2012 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on P.Kulbin`ile süüks arvatava väärteo kirjeldus alljärgnev. Teo toimepanemise aeg 01.11.

1. Vidruka kooli hoonete automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) on projekteerinud ja paigaldanud OÜ Sivero. 20.10.2009 koostatud ATS deklaratsiooniga tõendab OÜ Sivero, et paigaldatud ATS vastab siseministri 07.06.202 määrusele nr
2. Hoone omanikul on sõlmitud ATS hooldusleping OÜ Siveroga. 21.09.2011 aadressil Vidruka kool Vidruka küla Taebla vald Lääne maakond teostatud sündmuskoha vaatluse käigus fikseeriti, te Vidruka kooli õpilaskodu, koolimaja ja vana hoone pööningud ei ole varustatud ATS anduritega. Hoonete pööningu kõrgus on kõrgem kui 2 m. Vastavalt ATS paigaldamise hetkel kehtinud 07.06.202 siseministri määrusele nr 80 §7 lg 4 p 3 kohaselt varustatakse ATS`iga pööningud, mille kõrgus on 1,5 m või enam. Viimati 01.11.2010 teostas Vidruka kooli hoonete ATS aastahoolduse OÜ Sivero tehnik Petri Kulbin, mille kohta on koostatud akt. Aktis ei ole välja toodud ATS puudusi ega tehtud vastavasisulist märget hoolduspäevikusse. Petri Kulbin on rikkunud Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millest tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse § 27 lg 4 nõuet kuna hoolduse käigus avastatud kõrvalekallete kohta käesoleva määruses esitatud nõuetest tuleb teha märge päevikusse. Puuduste kõrvaldamist tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik. Siseministri 30.08.2010 määruse nr 42 §28 lg 1 p 6 kohaselt tuleb hoolduse käigus hinnata süsteemi toimimise terviklikkust ja teavitada valdajat inventari paigutusest ja hoone kasutusviisist tingitud süsteemitöö häiretest. P.Kulbin rikkus Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida häirekeskusesse § 27 lg
3. Väärteo kvalifikatsioon Tuleohutuse seadus § 50 lg
4. Menetluse käik Kaebus 14.05.2012 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Petri Kulbin kaebus otsusele väärteoasjas nr 7.3-6/09/
5. Kaebuse esitaja ei ole nõus koostatud otsusega, kuna tema ei ole selle väärteo subjekt Tuleohutuse seaduse § 33 ja § 34 mõistes. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 17-22 I kd/ leidis, et otsus ei kuulu tühistamisele ja P.Kulbin kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et Tuleohutuse seaduse § 50 ei eelda, et selles nimetatud väärteo toimepanijaks oleks Tuleohutuse seaduse § 33 või § 34 nimetatud isik. Antud väärteoasjas ei ole ATS hooldust teostanud vastutav spetsialist, vaid seda tegi P.Kulbin, kes seda ka ise tunnistab ja kes ka vastava akti allkirjastas. Hooldustegevusele sätestatud nõuetest peab kinni pidama konkreetsel objektil hooldust teostav isik. 5.06.2012 ja 08.11.2012 toimusid käesolevas väärteoasjas kohtuistungid. 06.11.2012 esitas P.Kulbin kaitsja advokaat P.Rajavere kohtule alljärgneva taotluse väärteomenetluse osaliseks lõpetamiseks. Nagu nähtub väärteoasjas 7.3-6/09/578 26.04.2012.a. 2 4-12-2112 tehtud otsuse motiividest ning otsuse väljaandmise aluseks olevast 04.04.2012.a. väärteoprotokollist nr. 7.3-6/09/578, pani Petri Kulbin talle süüks arvatud Tuleohutuse seaduse § 50 lg.1 sätestatud väärteo toime 01.novembril 2010.a. Sama asjaolu on kohtuväline menetleja kinnitanud väärteoasja kohtulikul arutamisel 05.07.2012.a. Vastavalt KarS § 81 lg.3 on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Vidruka koolis 01.11.2010.a. väidetavalt toime pandud väärteost on möödunud rohkem kui kaks aastat. Samuti pole väärteo aegumistähtaja kestel olnud sündmusi või toiminguid, mis tinginuks väärteo aegumise peatumise KarS § 81 lg.7 alusel. Väärteo aegumine ei katke erinevalt kuriteo aegumisest (KarS § 81 lg.5). Seega on Petri Kulbinile etteheidetav süütegu: 01.11.2010.a. Lääne Maakonnas Taebla vallas Vidruka koolis toime pandud TuOS § 50 lg.1 rikkumine aegunud. Vastavalt VäMS § 29 lg.1 p.5 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui väärteo aegumis-tähtaeg on möödunud.Vastavalt Riigikohtu 27.04.2010.a. Lahendile 3-1-1-20-10 on väärteo aegumine on käsitatav absoluutse menetlustakistusena, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil. Sellest nähtub, et kui Petri Kulbini väärtegu on aegunud, siis tuleb väärteoasi lõpetada VäMS § 29 lg.1 p.5 alusel aegumise tõttu isegi hoolimata sellest, et tal on väärteootsusele ka sisulised vastuväited, mille möönmine tingiks otsuse tühistamise ja väärteoasja menetluse lõpetamise VäMS § 29 lg.1 p.1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Seetõttu tuleb Päästeameti menetlusbüroo juhtiv inspektor V I 26.04.2012.a. otsus väärteoasjas 7.3-6/09/578 tühistada ja väärteoasja nr.4-122112 menetlus tuleb selle väärteo osas lõpetada VäMS § 132 p.3 ja 29 lg.1 p.5 alusel aegumise tõttu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VäMS § 132 p.3, § 29 lg.1 p.5, § 23 paluti taotluses tühistada Päästeameti menetlusbüroo juhtiv inspektor V I 26.04.2012.a. otsus väärteoasjas 7.3-6/09/578 ja lõpetada väärteoasja menetlus selles osas aegumise tõttu. Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaielnud kohtuistungil esitatud taotlusele vastu ja leidis, et menetlus tuleb seoses väärteo aegumisega lõpetada. Kohtu seisukoht

§ 29

lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat. Vastavalt väärteoprotokollile on teo toimepanemise aeg 01.11.2010, käesolevaks ajaks on sellest möödunud rohkem kui 2 aastat. Kohus ei ole tuvastanud KarS § 81 lg 7 sätestatud süüteo aegumise peatumise aluseid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele ja Päästeameti 26.04.2012 otsus väärteoasjas nr 7.3-6/09/578 tuleb tühistada ja P.Kulbin suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 5 alusel Tuleohutuse seaduse § 50 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

II Päästeameti 26.04.2012 otsus nr 7.2-9-4/12 Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi 04.04.2012 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on P.Kulbin`ile süüks arvatava väärteo kirjeldus alljärgnev. Teo toimepanemise aeg 23.02.

1. Väärteo toimepanemise koht Põllu 6 Haapsalu linn. 25.01.2012 aadressil Põllu 6 Haapsalu linn Lääne maakond teostatud sündmuskoha vaatluse käigus fikseeriti Lasteaed Tareke hoonesse paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) puudused. ATS spetsifikatsioonis märgitud temperatuuri andurite arv on erinev hoonesse paigaldatud temperatuuri andurite arvust. ATS signaali juhtivad kaablid paralleelselt kõrvuti tugevvoolu kaablitega. ATS andurid laevalgustitele lähemal kui 200 mm (läbiv puudus terves hoones). Viimati 23.02.2011 teostas lasteaed Tareke hoone ATS aastahoolduse OÜ Sivero tehnik Petri Kulbin, mille kohta on teostatud akt. Aktis ei ole välja toodud ATS puudusi ega tehtud vastavasisulist märget hoolduspäevikusse. Petri Kulbin on rikkunud Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse 3 4-12-2112 tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse § 27 lg 4 nõuet kuna hoolduse käigus avastatud kõrvalekallete kohta käesolevas esitatud nõudest tuleb teha märge päevikusse. P.Kulbin rikkus Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida häirekeskusesse § 27 lg
2. Väärteo kvalifikatsioon Tuleohutuse seadus § 50 lg
3. Menetluse käik Kaebus 14.05.2012 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Petri Kulbin kaebus otsusele väärteoasjas nr 7.2-9.4/
4. Kaebuse esitaja ei ole nõus koostatud otsusega, kuna tema ei ole selle väärteo subjekt Tuleohutuse seaduse § 33 ja § 34 mõistes. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 17-22 II kd/ leidis, et otsus ei kuulu tühistamisele ja P.Kulbin kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et Tuleohutuse seaduse § 50 ei eelda, et selles nimetatud väärteo toimepanijaks oleks Tuleohutuse seaduse § 33 või § 34 nimetatud isik. Antud väärteoasjas ei ole ATS hooldust teostanud vastutav spetsialist, vaid seda tegi P.Kulbin, kes seda ka ise tunnistab ja kes ka vastava akti allkirjastas. Hooldustegevusele sätestatud nõuetest peab kinni pidama konkreetsel objektil hooldust teostav isik. 5.06.2012 ja 08.11.2012 toimusid käesolevas väärteoasjas kohtuistungid. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et P.Kulbin suhtes tehtud väärteootsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuvaidlustes, et otsus tuleb jätta tühistamata – P.Kulbin on väärteo toime pannud ja talle on mõistlik karistus mõistetud. Kohtu seisukoht

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus P.Kulbin Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida häirekeskusesse § 27 lg 4 ning väärtegu kvalifitseeriti Tuleohutuse seaduse § 50 lg 1 järgi. Väärteotoimik tl 8-20 on sündmuskoha vaatluse protokoll, mille kohaselt 25.01.2012 on lasteaias Tareke teostatud sündmuskoha vaatlust, kus on kontrollitud ATS süsteemi olukorda. Vaatlusel on tuvastatud ATS süsteemi puudused, mis on välja toodud ka väärteoprotokollis - ATS spetsifikatsioonis märgitud temperatuuri andurite arv on erinev hoonesse paigaldatud temperatuuri andurite arvust. ATS signaali juhtivad kaablid paralleelselt kõrvuti tugevvoolu kaablitega. ATS andurid laevalgustitele lähemal kui 200 mm (läbiv puudus terves hoones). P.Kulbin`ile kui viimati 23.02.2011 lasteaias Tareke aastahooldust teostanud isikule heidetakse vääreoprotokollis ette, et ta ei ole hoolduse aktis välja toonud süsteemi puudusi ega teinud vastavasisulist märget hoolduspäevikusse. Siseministri 30.08.2010 määrusega nr 42 kinnitatud „Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida häirekeskusesse“ on vastu võetud Tuleohutusseaduse § 32 lg 2, § 36 lg 6 alusel. Selle määruse § 27 lg 4 kohaselt hoolduse käigus 4 4-12-2112 avastatud kõrvalekallete kohta käesolevas määruses esitatud nõuetest tuleb teha märge päevikusse. Puuduste kõrvaldamist tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik. Selle seadusesätte rikkumist P.Kulbin`ile vääreoprotokollis ette heidetakse. Petri Kulbin on kohtus andnud ütlusi, et OÜ Siveroga on töölepinguline suhe /kohtule on esitatud ka P.Kulbin tööleping – tl 48-49/. Aastahoolduse tegemisel kontrollib olemasolevate asjade töökorda ja selline korraldus on talle antud ka tööandja poolt. Ei otsinud kõrvalekaldeid, kuna ei antud korraldust seda teha. Tugineb hoolduspäevikule, et mis tsoonid on peale viimast aastahooldust läbitud ja kontrollib need tsoonid, mis on läbi käimata. Kui midagi ei tööta, siis paneb kindlasti kirja. Kontrollis iga anduri töökorras olekut ja iga anduri, alarmseadme rakendust. Väärteotoimik tl 24 on 23.02.2011 akt nr 230211.1, mille kohaselt Petri Kulbin on Lasteaias Tareke Põllu 6 Haapsalu teostanud iga-aastase hoolduse vastavalt siseministri 30.08.20120 määrusel nr 42, mille käigus kontrolliti iga anduri, teatenupu ja alarmseadme tööd vastavalt tootja soovitustele, kontrolliti visuaalselt et kõik kaablite ühendused ja seadmed on korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud, reservtoite akud kontrollitud. Töö on vastu võtnud lasteaed Tareke esindaja. Väärteotoimik tl 25-28 on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi päevik, mille kohaselt igaaastane hooldus on teostatud Kulbin poolt 23.02.

1. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et P.Kulbin kui OÜ Sivero töötaja teostas oma tööandja korraldusel lasteaias Tareke 23.02.2011 ATS iga-aastast hooldust ja teostas määruse § 28 lg 2 sätestatud tegevusi, millise tööülesande oli talle tööandja andnud. Vastavalt oma tööülesandele teostatud toimingud kandis ka akti. Vastavalt Tuleohutuse seaduse (TOS) § 30 lg 1 p 3 on tuleohutuspaigaldis automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS). TOS § 31 p 1 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse ja punkti 2 kohaselt korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust. Lasteaias Tareke on ATS. Tl 45-47 I kd on OÜ Sivero ja Haapsalu Lasteaed „Tareke“ vahel sõlmitud hooldusleping, milles lepingu objektiks on OÜ Sivero poolt teostatavad hooldus- ja rikkekõrvaldustööd lasteaed Tareke nõrkvoolusüsteemides. Seega oli ATS omanik lasteaed Tareke sõlminud ATS hoolduslepingu OÜ-ga Sivero. TOS § 33 sätestab nõuded tuleohutuspaigaldist projekteerivale, ehitavale ja hooldavale isikule isikule, kes projekteerib, ehitab või hooldab automaatset tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatset tulekustutussüsteemi, hooldab tulekustutit ning kontrollib ja hooldab tuletõrje voolikusüsteemi, peavad olema: 1)registreering majandustegevuse registris ja 2) lepinguline suhe käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud vastutava spetsialistiga, välja arvatud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on ise vastutav spetsialist. Tl 53 I kd on väljavõte majandustegevuse registrist, mille kohaselt OÜ Sivero on registreeritud registris, registreerimise kuupäev 18.04.2005 – valdkond: tuleohutuspaigaldis, tegevusala: ehitamine ja hooldamine, täpsustav info tegevusala kohta: tulekahjusignalisatsioonisüsteemid. Seega OÜ-l Sivero on TOS § 33 nõutud registreering majandustegevuse registris. Tuleohutusseaduse § 34 sätestab nõuded vastutavale spetsialistile. Lõike 1 kohaselt vastutav spetsialist on füüsiline isik, kes: 1) on pädev juhtima ja kontrollima automaatse tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimist, ehitamist ning nende hooldamist, tulekustuti hooldamist ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimist ja hooldamist; 2) on käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud isikuga lepingulises suhtes, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. TOS § 34 lg 2 kohaselt vastutaval spetsialistil peab olema automaatse tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks omistatud kutse 5 4-12-2112 kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Tl 41 I kd on Sivero OÜ teatanud, et Sivero OÜ juhatuse liikmed omavad pädeva spetsialisti tunnistusi vastavalt: Vastutav spetsialist T P, kutsetunnistuse nr 048006, dokumendi kuupäev 23.02.2010, kehtivuse lõppemise kuupäev 22.02.2013, kutsetunnistusele kantud eriala: turvasüsteemide tehnik III. Vastutav spetsialist R E, kutsetunnistuse nr 065432, dokumendi kuupäev 30.11.2011, kehtivuse lõppemise kuupäev 29.11.2014, kutsetunnistusele kantud eriala: turvasüsteemide tehnik III. Samad andmed tulenevad ka majandustegevuse registri väljatrükist /tl 53-54 I kd/. Tl 59 I kd on käsundusleping, mis on sõlmitud Sivero OÜ ja T P vahel arvestades Tuleohutus seaduse § 34 nõuet lepingulise suhte kohta vastutava spetsialistiga, mille kohaselt lepinguga kohustub T.P osutama turvasüsteemide tehnik III kutsekvalifikatsiooni nõuetele vastavaid teenuseid. Vastavalt lepingu punktile 2.3 osutab T.P teenust alates 01.09.
2. Seega väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise ajal oli OÜ-l Sivero majandustegevuse registris registreering, OÜ Sivero vastutav spetsialist oli T.P, kes oli OÜ-ga Sivero lepingulises suhtes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud puuduste mitte avastamist ja ATS iga-aastase hoolduse akti mitte kandmist ei saa P.Kulbin`ile süüks arvata, sest P.Kulbin ütluste kohaselt tööandja s.o OÜ Sivero poolt ei antud talle korraldust kontrollida süsteemi vastavust määruses kehtestatud nõuetele. Kohus leiab, et P.Kulbin ei saaks lasteaias Tareke mittenõuetekohase hoolduse teostamise puhul vastutada ka siis, kui sellise teo toime panemine tema poolt oleks tõendamist leidnud. Seadusandja on väga selgelt sätestanud, et ATS projekteerivaks, ehitavaks ja hooldavaks isikuks saab olla vaid isik, kellel on registreering majandustegevuse registris ja kellel on lepinguline suhe vastutava spetsialistiga. Määruse § 34 lg 2 sätestab, et vastutaval spetsialistil peab olema ATS projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks omistatud kutse. Kohus leiab, et kõik eelkirjeldatud nõuete kehtestamise põhjendused on määruses väga selgelt välja toodud – majandustegevuse registris vastavat registreeringut omav isik peab olema lepingulises suhtes kutset omava vastutava spetsialistiga, et oleks tagatud ATS projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel Tuleohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. Vastutavale isikule on selleks, et tagada sätestatud nõuetest kinnipidamine, antud õigus korraldada ressursside jagamist ja teiste tööd (ta omab vastavat kutset, mis tõendab tema pädevust eriteadmisi nõudval alal), kuid samas on talle pandud ka kohustus vastutada tehtud töö eest, sest tänu oma pädevusele saab ta vastutada tehtud tööde kvaliteedi eest. Tuleohutusseaduse § 50 lg 1 sätestab väärteona tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumise. Kohus leiab, et kuna TOS § 33 ja § 34 on väga kitsalt piiritlenud, kes ja mil viisil võib olla tuleohutuspaigaldist projekteeriv, ehitav ja hooldav isik, siis TOS § 50 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest saab vastutada vaid isik, kes vastab eelnimetatud sätetest tulenevatele erisubjekti tunnustele. Kui aga TOS § 50 nõudeid rikub isik, kes ei vasta TOS § 33, § 34 sätestatud nõuetel, on tegu isikuga, kes tegutseb majandustegevuses registreeringuta, kus registreering on nõutav ja seeläbi paneb hoopis toime KarS § 372 sätestatud kuriteo. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud Petri Kulbin poolt talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo toimepanemine. Seega kohus rahuldab P.Kulbin kaebuse ja tühistab 26.04.2012 Päästeameti otsuse väärteoasjas nr 7.2-9.4/12 ja lõpetab P.Kulbin suhtes väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel Tuleohutuse seaduse § 50 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

Menetluskulud 6 4-12-2112 Kaitsja esitas taotluse, et koos kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteoasja menetluse lõpetamisega (seoses väärteo aegumisega) tuleb lahendada Petri Kulbini kantud menetluskulude hüvitamine. Vastavalt VäMS § 23 hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Petri Kulbin on 06.11.2012.a. esitanud kohtule kohtukulude nimekirja väärteoasjas 4-12-2112, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulu valitud kaitsjale makstud tasu näol kokku 555,00 eurot Andres Rüütli Advokaadibüroo 2 arve alusel: 04.07.2012.a. arve nr. 85/2012 summas 285,00 eurot (4,75 tundi õigusabi) ja 06.11.2012.a. arve nr. 138/2012 summas 270 eurot (4,5 tunni õigusabi). Arved on koostatud asjale 4-12-2112 ühiselt, väärteoasja esemeks olevat kaht kohtuvälise menetleja otsust ja kaht väärtegu eristamata. Petri Kulbinile süüks arvatud väärteod on õiguslikult ja tõenduslikult analoogsed ja seetõttu saab õigusabistamisele seni kulunud aja jagada kaebuste vahel pooleks. 04.07.2012.a. arve nr. 85/2012 on esitatud seonduvalt 05.07.2012.a. kohtuistungiga, milliseks ajaks ei olnud Vidruka kooliga seonduv väärtegu aegunud. 05.07.2012.a. kohtuistungil arutati Vidruka kooliga seotud väärtegu võrdses ulatuses teise väärteoasjaga. Seetõttu on 04.07.2012.a. arve nr. 85/2012 alusel tasutud tasu õigusabi eest kokku 285 € seotud aegumise tõttu lõpetatava väärteoga pooles ulatuses summas 142,50 eurot. 06.11.2012.a. arve nr. 138/2012 summas 270 eurot on esitatud õigusabiga seonduvalt istungite vahelisel ajal kogutud täiendavate tõenditega, nõupidamisega kliendiga, muuhulgas ka käesoleva taotluse koostamisega ja 08.11.2012.a. istungiga. Kui kohus käsitleb aegumist absoluutse menetlustakistusena ja ei uuri 08.11.2012.a. kohtuistungil 01.11.2010.a. väärtegu, siis ei saa selle väärteoasjaga seotuks lugeda 08.11.2012.a. kohtuistungi ega selleks ettevalmistamisele kulunud aega. Küll on aga väärteoasjaga 7.3-6/09/578 (Vidruka kool) seotud arvel nr 138/2012 kirjeldatud muu õigusabi: kohtu kogutud täiendavate tõenditega tutvumine 11.10.2012.a. poole tunni ulatuses, kliendi vastuvõtt ja nõupidamine 06.11.2012.a. poole tunni ulatuses, kokku 1 tund. Pool mõlemast toimingust moodustab 15 minutit, kokku 30 minutit ehk pool tundi, millele vastav tasu on 25 eurot + käibemaks 5 eurot, kokku 30 eurot. Arvel nr. 138/2012 kirjeldatud õigusabist on ainult lõpetatava asjaga 7.3-6/09/578 seotud 3. rida: taotlus aegumise kohaldamiseks, poole tunni ulatuses summas 30 eurot (koos käibemaksuga). Seega on 06.11.2012.a. arvel nr. 138/2012 kirjeldatud õigusabist seotud lõpetatava asjaga 7.3-6/09/578 1 tund õigusabi summas 60 eurot. Mõlema arve peale kokku on seoses lõpetatava väärteoasjaga 7.3-6/09/578 kantud menetluskulu summas 202,50 eurot (142,50+60). Nimetatud kulu tuleb Petri Kulbinile hüvitada VäMS § 23 alusel. Lähtudes eeltoodust taotles kaitsja hüvitada Petri Kulbinile tema poolt seoses väärteoasjas 7.36/09/578 tehtud otsusele esitatud kaebuse menetlemisega kantud kaitsjatasu summas 202,50 eurot, mis kanda Petri Kulbini pangaarvele nr. 1104798932 Swedbank. Seoses lasteaed Tarekesega seotud väärteoepisoodiga esitas kaitsja alljärgneva taotluse. Menetlusalune isik Petri Kulbin on kandnud väärteoasja nr.4-12-2112 kohtumenetluses menetluskulusid – tasu valitud advokaadile makstud tasu näol kogusummas 555,00 eurot. Tasu kuulub kandmisele vastavalt esitatud Andres Rüütli Advokaadibüroo arvetele nr 85/2012 4,75 tunni õigusabi eest summas 285 € ja nr.138/2012 4,5 tunni õigusabi eest summas 270 €. Õigusabistamisele kulunud aja kulu on arvetel lahti kirjutatud ning kuna arved on koostatud enne kohtuistungit, siis on istungile kuluv aeg määratud prognoosi alusel. Arvel nr 85/2012 on istungi ajaks arvestatud üksnes 1 tund, samal ajal kui 05.07.2012.a. kohtuistung vältas tegelikult kolm tundi, see tähendab et õigusabistamisele kulunud aeg on tegelikkuses suurem, kui on kantud arvesse ja nõutud tasu P Kulbini käest. Õigusabistamisel eri toimingutele kulunud aja arvestus on lahti kirjutatud arvel. Õigusabistamisele kulunud ajakulu on põhjendatud, kuna tegu on kahe kaebusega eri väärteo-asjades ehk sisuliselt kahe asjaga ning asjad on nii õiguslikult kui tõenduslikult keerukad, vaidluse esemeks ei ole väga levinud ehk tavapärane süütegu. Asjas on toimunud kaks suhteliselt suure ajakuluga 7 4-12-2112 kohtuistungit. Kaitsja on 06.11.2012.a. esitanud taotluse väärteoasja menetluse osaliseks lõpetamiseks. Esindaja on nõudnud õigusabi eest tasu määras 50 eurot tund, millele lisandub käibemaks ja see on üldteadaolevaid advokaadi õigusabi tasusid arvestades mõistlik või pigem tagasihoidlik, ületades vaid 50% võrra riigiõigusabi tasumäära (32 € tund). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VäMS § 23 palun hüvitada Petri Kulbin'ile riigieelarve vahenditest tema kantud kaitsjatasu summas 555,00 eurot. Taotlusel on lisatud 2 arvet: Andres Rüütli Advokaadibüroo arve nr 85/2012, 04.07.2012.a. ja Andres Rüütli Advokaadibüroo arve nr 138/2012, 06.11.2012.a. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele leidis, sest juurde ei ole lisatud tõendit, et menetlusalune isik oleks need kulud kandnud. Kohtu seisukoht

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi – või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas väärteoasjas kohus lõpetab P.Kulbin suhtes menetluse ühes episoodis

§ 29

lg 1 p 5 alusel ja teises episoodis

§29

lg 1 p 1 alusel – need on mõlemad alused, mille puhul

§ 23

sätestab, et isikule tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitatakse. Kohus leiab, et kaitsja on taotlustes väga põhjalikult selgitanud, kuidas tasu on kujunenud. Kohus leiab, et kõik kaitsja poolt kirjeldatud toimingud on olnud kaitsmiseks vajalikud ja nendeks toiminguteks kulunud aeg on olnud mõistlik. Samuti nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et kaitsja poolt küsitud tunnitasu on mõistlik. Lähtudes eeltoodus leiab kohus, et kaitsjale makstud tasu – kokku 9 tunni ja 15 minuti eest, tunnitasuga 50 eurot, kokku 462,50 eurot, koos käibemaksuga 555 eurot, mille hüvitamist menetlusalusele isikule taotletakse, on põhjendatud ja mõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-125-04 punktis 8 leidnud, et: „Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus.“.

§ 38

lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kohtule on esitatud 2 arvet /tl 81-82/, mille kohaselt P.Kulbin`il on tekkinud kohustus tasuda OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroole talle advokaat P.Rajavere poolt õigusabi osutamise eest väärteoasjas nr 4-12-2112 kokku 555 eurot. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, seadusesätetest ja esitatud arvetest, leiab kohus, et taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kuulub rahuldamisele ja P.Kulbin`ile tuleb riigieelarve vahenditest tasuda 555 eurot. Otsuse tegemisel juhindub kohus

§§ 2, , 23, 29 lg 1 p 1, 5, 38 lg 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, Kr

MS §§ 183, 189 lg 2, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 8