Joosua Laimets, XXX, isikukood 39207134218, XXXXXXXX, kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.08.12.2010 a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt
lg 2 p 5 alusel 6 kuulise vangistusega, milline asendati 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta. 22.02.2012 a. Pärnu Maakohtu määrusega 3 kuud vangistust täitmisele pööratud. Karistuse kandmise algus 19.02.2012 a. Tõkend käesolevas kriminaalasjas elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 15.04.2011 a. 20.05.-21.05.2011 a., 16.06.-18.06.2011 a. oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis 5 päeva eelvangistuses. Alates 19.02.2012 a. viibib vangistuses seoses karistuse kandmisega. RESOLUTSIOON Juhindudes, KrMS § 306, § 309, § 310, § 311-313, § 315, § 238 lg 1 p 4, lg 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Joosua Laimets
lg 2 p 8,9 järgi ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust,
lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks (2 a) kaks aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista Joosua Laimetsale liitkaristusena kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel (2
ja 16.06.-18.06.2011 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda Joosua Laimetsal kandmisele kuuluvaks karistuseks (1 a 3 k 25 p) üks aasta kolm kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel kohaldada Joosua Laimetsale liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise s.o. 08.12.2010 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 k) kolme kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristusena (1 a 6 k 25 p) üks aasta kuus kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Joosua Laimetsal karistuse kandmise algust alates tema kinnipidamisest, s.o. 19.02.2012 a. Tõkend elukohast lahkumise keeld, milline on kohaldatud käesolevas kriminaalasjas, tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid jätta Joosua Laimets seoses karistuse kandmisega kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahi alla. Välja mõista Joosua Laimetsalt VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel tsiviilhagid –
lg 1 alusel konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel, seljakott pakendis nr. 2 samuti hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Joosua Laimetsale kuuluvad vabaaja jalanõud, millised asuvad pakendis nr. 3 tagastada nende omanikule Joosua Laimetsale. Võltsimistunnustega 50 eurosed rahatähed (2 tk.), millised on jäetud EKEI kollektsiooni vastutavale hoiule
lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid konfiskeerida ning jätta hoiule EKEI kollektsiooni. Menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „Joosua Laimets, 1-11-9525, kaitsjatasu, ekspertiisitasu, muud menetluskulud või sundraha“. Kui kaitsjatasu, ekspertiisitasu, muud menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuultamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. 3 Asjaolud JOOSUA LAIMETSALE oli esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, 15.04.2011 a. kella 2.00 ja 5.00 vahelise ajal, varastas kannatanu A. R.’ile kuuluvast mesila tootmisruumist maja ukseluku ja riivi lõhkumise teel X X X A. R.’ile kuuluvad esemed – survepesuri Kärcher väärtusega 600 eurot, akutrelli Metabo maksumusega 120 eurot, Metabo akutrelli akulaadija -50 eurot, ketaslõikuri Makita -100 eurot, murutrimmeri Shindaiwa -100 eurot, teibitud käepidemega mootorsae Husqvarna -140 eurot, mootorsae Husqvarna -160 eurot, 1- saeketi Husqvarna lüli peal nr. 30 väärtusega 10 eurot, 3saekett Husqvarna lüli peal nr. 25 väärtusega 10 eurot kogumaksumusega 30 eurot, 1- saekett Husqvarna lüli peal nr. 91 väärtusega 10 eurot, 3- saekett Husqvarna lüli peal nr. 21 väärtusega 10 eurot, koguväärtusega 30 eurot, saekett Husqvarna lüli peal nr. 5 väärtusega 10 eurot, tekitades kokku vargusega kannatanu A. R.’ile 1390 euro suuruse varalise kahju. -Samuti tema, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt 22.10.2010 a. ja 06.05.2010 a. toime pannud varguseid, 20.05.2011 a. kella 15.50 paiku, viibides I.L.U TKM Beauty Eesti OÜ kaupluses, asukohaga Tallinn Endla 45, püüdis varastada kaupa 75 euro väärtuses möödudes kassast kauba eest tasumata, kuid oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Varastatud kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Süüdistus eeltoodu eest Joosua Laimetsale on esitatud
lg 2 p 8,9 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. -Samuti tema, 14.06.2011 a. kella 16.10 ajal kasutas Pärnus Vana-Rääma t. 5 asuvas OÜ Tulm Uku kohvikus võltsitud raha käibelelaskmise eesmärgil ostude eest tasumisel teadlikult, ilmsete võltsimistunnustega 50 eurost pangatähte seeria nr. X31555395551, millel puudusid kõik turvaelemendid. -Samuti tema, 16.06.2011 a. kella 13.35 ajal püüdis kasutada Pärnus Riia mnt. 106a asuvas OÜ Humana Sorteerimiskeskuse kaupluses võltsitud raha käibelelaskmise eesmärgil ostude eest tasumisel teadlikult, ilmsete võltsimistunnustega 50 eurost pangatähte seeria nr. X46565678648, millel puudusid kõik turvaelemendid, kuid kuritegu jäi Joosua Laimetsa tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata müüja S. P. sekkumise tõttu. Eeltoodu alusel on Joosua Laimetsale esitatud süüdistus
lg 2 p 1 järgi võltsitud raha kasutamises selle käibele laskmise eesmärgil vähemalt teist korda. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav JOOSUA LAIMETS end kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning taotles kriminaalasja lahendamist lühimenetluse korras. Süüdistatav nõustus kannatanute poolt esitatud kahjunõuetega ning avaldas nõusolekut kahjude hüvitamiseks. J.Laimets ei soovinud anda kohtus täiendavaid ütlusi jäädes kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Prokurör leidis, et Joosua Laimetsa süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on kriminaalasja menetlusega kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Prokurör taotles Joosua Laimetsa süüdi tunnistamist
lg 2 p 8 ja 9 ning
lg 2 p 1 järgi ning tema karistamist vangistusega, sest
lg 2 p 1 kui esimese astme kuriteo eest ettenähtud sanktsioon ei näe ette kergemaliigilist karistust. Kuna Joosua Laimetsa poolt pandi kuriteod toime katseajal, siis kuulub talle
lg 2 kohaselt kohaldamisele liitkaristus, milline võiks prokuröri hinnangul olla 1 aasta 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Süüdistatava kaitsja leidis, et kuna süüdistatava süü on antud juhul kriminaalasja menetlusega tõendamist leidnud, siis tuleb Joosua Laimetsale kohaldada kriminaalkaristust. Kuna tegemist on noore mehega, kes on kuritegude toimepanemist tunnistanud ning oma tegu kahetsenud, siis võiks kohus kaaluda Joosua Laimetsale kergema karistuse kohaldamist. 4 Kohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning seda alljärgnevate tõenditega. Süüdistuses kuriteo toimepanemises
X X X A. R.’i mesila tootmishoonest toimepandud varguses: -Kannatanu A. R.’i kohtueelses menetluses antud ütlustega selle kohta, et 15.04.2011 a. oli X X X asuvasse talle kuuluvasse X kinnistul asuvasse tootmisruumi ehk mesilasse ukse riivi ja luku lõhkumisega sisse murtud ning sealt varastatud akutrell koos laadijaga, survepesur, kaks mootorsaagi, murutrimmer ja ketaslõikur. Kannatanu on talle varguse ning ukse lõhkumisega tekitatud kahju hinnanud 26350 krooni ehk 1684.07 euro väärtuses (I kd. t.l. 2-3). -Kannatanu A. R.’i poolt on eeltoodud vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhaginõue summas 180 eurot, milline on talle tekitatud seoses ukse lõhkumisega (I kd. t.l. 5). Kuna varastatud esemed on kannatanule tagastatud, siis nende osas ta kahju hüvitamist ei ole nõudnud. Kannatanu poolt antud ütlused tõendavad ukseluku ja riivi lõhkumise teel varguse toimepanemist 15.04.2011 a. temale kuuluvast X X asuvast nn. X kinnistu mesila tootmisruumist ning sealt mitmesuguste tööriistade vargust. Kannatanule tagastatud esemed on kriminaalmenetluse käigus kätte saadud süüdistatava Joosua Laimetsa käest. Joosua Laimets tunnistas kriminaalasja kohtulikul uurimisel enda poolt eelnimetatud varguse toimepanemist. 14.04.2011 a. on süüdistatav andnud puhtsüdamliku ülestunnistuse (I kd. t.l. 73) selle kohta, et ta murdis kella 2 ajal öösel sisse X asuvasse tootmishoonesse ning varastas sealt murutrimmeri, kaks mootorsaagi, akutrelli ja selle laadija ning saekette. 15.04.2011 a. on Joosua Laimets kahtlustatavana ülekuulamise käigus kinnitanud, et läks 15.04.2011 a. öösel kella 2 ajal mesiniku majja vargile olles selleks kaasa võtnud seljakoti, sõrgkangi ning taskulambi. Murdnud lahti ukse riivi ning luku, tungis J.Laimets hoonesse sisse, võttis sealt laua pealt akutrelli, selle laadija ning seinalt saeketid pannes need endale seljakotti. Seejärel sisenes ta teise ruumi, kus olid trimmerid, saed ning ketaslõikur. J.Laimets võttis sealt kaasa veel kaks saagi ja viis varastatud esemed enda koju keldrisse. Seejärel läks ta sündmuskohale tagasi ning võttis sealt kaasa survepesuri, mille viis samuti keldrisse. Kolmandal korral võttis J.Laimets sündmuskohalt kaasa murutrimmeri ja ketaslõikuri ning viis ka need esemed endale koju keldrisse (I kd. t.l. 75-77). 16.05.2011 a. toimunud täiendaval kahtlustatavana ülekuulamisel on Joosua Laimets samuti tunnistanud eeltoodud kuriteo toimepanemist kinnitades, et pani varguse toime üksinda. Varguse toimepanemist põhjendas süüdistatav raha puudumisega (I kd. t.l. 78-79). Joosua Laimets on tema poolt varastatud esemed 15.04.2011 a. politseile vabatahtlikult üle andnud. Samuti on ta politseile üle andnud varguse toimepanemise ajal jalas olnud jalanõud, ukse lahtilõhkumisel kasutatud sõrgkangi ning varastatud esemete äraviimiseks kasutatud seljakoti (I kd. t.l. 74). Kannatanu A. R.’i allkirjaga on tõendatud, et ta on 20.04.2011 a. Joosua Laimetsa poolt politseile üle antud, temalt varastatud survepesuri Kärcher, Metabo akutrelli, akutrelli laadija, Makita ketaslõikuri, murutrimmeri, kaks Husqvarna mootorsaagi ning saeketid (12 tk.) kätte saanud. Eeltoodud tõendid kinnitavad seda, et Joosua Laimets tungis ukseluku ja riivi sõrgkangiga lahtilõhkumise teel 15.04.2011 a. öösel Ahaste külas asuvasse A. R.’ile kuuluvasse mesila tootmishoonesse ning varastas sealt kannatanule kuuluvaid tööriistu, millised viis enda elukoha keldrisse. Esemed on kannatanule tagastatud. -Süüdistatava süü eeltoodud varguse toimepanemises tõendavad veel 15.04.2011 a. X X X A. R.’i mesilas läbiviidud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sellele lisatud fototabelitega (I kd. t.l. 6-24), millised tõendavad seda, et uksepiida, luku ja riivi lõhkumise teel (fotod 6-12, I kd. t.l. 13-20) on sisse tungitud mee tootmise ja töötlemisega tegelevasse tootmishoonesse, kus hoiti tööriistu. Hoone ruumidest on varastatud seal hoitud tööriistu – kaks mootorsaagi, 5 ketaslõikur, murutrimmer, saeketid, survepesur, akutrell, akutrelli laadija. Sündmuskoha vaatlusega on kinnistu väravate kõrvalt niiske mulla pealt avastatud jalatsijälg (fotod 3 ja 4 I kd. t.l. 11). Jalatsijäljed on suundunud X maantee suunas. Sündmuskoha vaatlusega tuvastatu kinnitab süüdistatava ütlusi selle kohta kuidas, kus ning millisel viisil tema poolt vargus toime pandi. -Tunnistaja, politseitöötaja T. T. ütluste kohaselt tuli 15.04.2011 a. hommikul väljakutse X X asuvasse tootmishoonesse seoses seal asetleidnud sissemurdmisega (I kd. t.l. 25-27). Sündmuskohale saabudes oli näha, et hoone välisuks oli lahti kangutatud, ukselukk katki ning riiv kõveraks painutatud. Samuti oli väravapostide juures oleval mullal ning kruusakattega teel näha jalatsijälgi, kusjuures selgelt oli eristatav ka jalas olnud jalatsite muster – ringikujutised jalatsi ninaosas. Kohalike inimestega vesteldes otsustati ühe kahtlusalusena kontrollida läheduses elavat Joosua Laimetsa. Sisenenud tema elukoha korterisse märkas T.T. korteri esikus sopaseid vabaaja jalatseid, millised kuulusid Joosua Laimetsale ning mille tallamustri kontrollimisel selgus, et muster vastab sündmuskohalt leitud jalatsijälgede tallamustrile. Hilisema vestluse käigus tunnistas Joosua Laimets varguse toimepaneku üles ning näitas politseitöötajatele ette keldrisse paigutatud varastatud esemed ja andis need üle, samuti andis ta üle varguse toimepanemisel kasutatud seljakoti ning sõrgkangi. Tunnistaja T. T. ütlused kinnitavad seda, et varguse toimepanijaks oli süüdistatav Joosua Laimets. -E. K. ütluste kohaselt avastas ta 15.04.2011 a. hommikul mesilasse tööle minnes, et tootmishoone üks ustest oli öösel riivi ja luku lõhkumise teel lahti murtud. Ukse kõrval asuvalt laualt oli kadunud akulaadija. Samuti olid kadunud survepesur, murutrimmer, kaks mootorsaagi ja ketaslõikur. Kinnistu ees oleval kruusateel olid jalatsijäljed, mille tekitas ilmselt varguse toimepanija, kuna seda teed oma töötajad ei kasuta (I kd. t.l. 28-29). Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et jalatsijäljed jättis sündmuskohale süüdistatav Joosua Laimets, samuti pani tema toime ka varguse. -M. S. ütluste kohaselt viibis ta koos Joosua Laimetsaga 14.04.2011 a. õhtul J. J. juures. Sealt lahkuti koos umbes kella 1 paiku öösel ning mindi koju. Järgmisel päeval sai M. Sadulsepp teada, et Joosua Laimets peeti politsei poolt varguse pärast kinni. Tunnistaja kinnitas sarnaselt süüdistatavaga, et viimase majanduslik olukord on raske (I kd. t.l. 32-33). -Asitõendite, Joosua Laimetsa keldrist kätte saadud esemete, samuti süüdistataval varguse toimepanemise ajal kaasas olnud sõrgkangi ja seljakoti ning jalas olnud jalatsite vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 34-72), millest nähtub, et süüdistatava valduses olid ning temalt saadi kätte samad esemed, mis varastati ööl vastu 15.04.2011 a. A. R.’i mesila tootmishoonest – survepesur Kärcher, akutrell Metabo koos akuga, ketaslõikur Makita, autoaku laadija Einhell, murutrimmer Shindaiwa koos trimmeri tamiiliga, kaks Husqvarna 40 mootorsaagi (üks nendest teibitud käepidemega) ja 12 saeketti. Lisaks sellele on vaadeldud sõrgkangi, mida süüdistatav kasutas välisukse lahtimurdmisel ning seljakotti, millega süüdistatav viis varastatud asjad enda keldrisse. Vabaaja jalatsite vaatlusega on tuvastatud, et nende talla muster on väga hästi eristatav, kuna muster on eripärane meenutades merelainetust, keskosas talla all on kasti moodi kujutis ning ninaosas ringi kujutised (I kd. t.l. 35, fotod nr. 43-52 t.l. 66-72). Kuna eelnimetatud jalatsimuster vastab sellele jalatsijälje mustrile, milline avastati sündmuskoha vaatlusega sündmuskohalt, siis tõendab see seda, et süüdistatav Joosua Laimets käis sündmuskohal ning kandis neid jalatseid varguse toimepanemise ajal. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõenditega leidnud täielikku tõendamist Joosua Laimetsa poolt 15.04.2011 a. A. R.’i mesila tootmishoonesse ukseluku ja riivi lõhkumise teel sissetungimine ning sealt varguse toimepanek. 20.05.2011 a. Tallinnas Endla t. 45 I.L.U. kauplusest varguse toimepanemise katses: 6 -TKM Beauty Eesti OÜ kaupluse I.L.U. avaldusega selle kohta, et 20.05.2011 a. pandi kauplusest toime Versace EDT kauba vargus hinnaga 75 eurot, kuid vargus jäi lõpuni viimata. Kaup on kauplusele tagastatud ning selle toime pannud isik kinni peetud (I kd. t.l. 188). Õigusvastase teo toimepanemise aktist 20.05.2011 a. (I kd. t.l. 189) nähtub, et õigusvastase teo toimepanijaks oli Joosua Laimets, s.o. süüdistatav. -Tunnistaja, X D. G. ütlustega selle kohta, et ta nägi, kuidas 20.05.2011 a. sisenes I.L.U. kauplusesse noorem, umbes 20 aastane meesterahvas, kes pani riiulist endale dressipluusi taskusse 75 eurot maksva lõhnaõli ja püüdis sellega kauba eest tasumata kauplusest lahkuda, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Kinnipidamisel saadi tema taskust kätte varastatud Versace lõhnaõli. Kaup tagastati kauplusele ning isik anti politseile üle (I kd. t.l. 190). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et eelnimetatud kinnipeetuks oli süüdistatav Joosua Laimets. -Kahtlustatavana ülekuulamisel on Joosua Laimets tunnistanud, et läks 20.05.2011 a. Tallinnas Endla tänaval asuvasse Kristiine kaubanduskeskuse I.L.U. kauplusesse eesmärgiga varastada endale lõhnaõli. Seal võttis ta riiulilt Versace lõhna ning pani selle enda pusa taskusse. Kauplusest väljumisel peeti J.Laimets aga turvatöötaja poolt kinni ning turvakontrolli käigus saadi tema juurest kätte varastatud lõhnaõli (I kd. t.l. 195-197). Lähtudes eeltoodust, on leidnud tõendamist Joosua Laimetsa süü ka nimetatud kuriteo toimepanemises. Joosua Laimetsale on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises
lg 2 p 8,9 järgi.
vargust. Süüdistatav Joosua Laimets kannatanu A. R.’ile kuuluvate lõpuleviidud kuriteona tööriistade äravõtmise ning I.L.U. kauplusest lõhnavee äravõtmise katsega pani toime tema jaoks võõraste, talle mittekuuluvate esemete varguse ning varguse katse. Kuna J.Laimets murdis varguse toimepanemise eesmärgil A.R.’i mesila tootmishoonesse sisse ukseluku ja riivi lõhkumise teel, on tegemist varguse toimepanemisega sissetungimisega
Kuna Joosua Laimets on varem kahel korral toime pannud varguseid, siis tuleb tema tegevus kvalifitseerida ka
Tulenevalt eeltoodust on Joosua Laimetsa tegevus kvalifitseeritav
Subjektiivsest küljest on süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemisel hinnatav tegude toimepanemisena otsese tahtlusega ning
lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna varguste toimepanemisel seadis süüdistatav eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (varguse toimepaneku) ning oli teadlik, et see saabub. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub selles, et Joosua Laimets teoga, tema jaoks võõraste vallasasjade hõivamisega pani toime nende ebaseadusliku omastamise (tagajärg), või püüdis seda saavutada (varguse katse I.L.U. kauplusest). Süüdistuses
lg 2 p 1 järgi võltsitud raha kasutamises selle käibele laskmise eesmärgil on Joosua Laimetsa süü kuriteo toimepanemises leidnud tõendamist järgmiste tõenditega – tunnistaja H. P. kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd. t.l. 108-111) selle kohta, et 16.06.2011 a. kella13.35 ajal ostis noormees Humana Sorteerimiskeskuse OÜ kauplusest 6.90 eurot maksva T-särgi, mille eest tasus kassasse 50 eurose pangatähega. Kuna rahatäht oli ilmsete võltsimistunnustega, kutsus kassapidaja S. P. kohale H. P., noormees peeti kinni ning anti üle kohale kutsutud politseipatrullile, samuti anti politseile üle võltsitud pangatäht seeria numbriga X46565678648. -S. P. ütluste kohaselt viibis ta 16.06.2011 a. tööl Humana Sorteerimiskeskuse OÜ kaupluse kassas, kuhu kella 13.35 ajal tuli kauba, särgi eest tasuma umbes 15-18 aastane noormees. Võtnud noormehelt vastu kauba tasumiseks antud 50 eurose rahatähe, märkas tunnistaja kohe, et tegemist on ilmselt võltsitud rahatähega, kuna selle paber oli sile, pilt ebaselge ning 7 puudusid turvamärgid. Koos kaupluse juhataja H. P. peeti noormees kinni ning anti üle kohale kutsutud politseipatrullile (I kd. t.l. 112-115). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et võltsitud rahatähega tasuda püüdnud noormeheks oli süüdistatav Joosua Laimets. -Asitõendi, H. P. poolt politseitöötajatele üle antud 50 eurose rahatähe X46565678648 vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 116-119). Rahatähe vaatlusega on tuvastatud, et selle paber on sile ja õhuke, sellel esitatud kujutused tuhmid ning puuduvad turvaelemendid. Eeltoodud tunnused kinnitavad, et rahatäht on ilmsete võltsimistunnustega. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et sama rahatähega püüdis 16.06.2011 a. Humana Sorteerimiskeskuse kaupluses kauba eest tasuda Joosua Laimets. -M. L. ütluste kohaselt viibis ta 14.06.2011 a. tööl Pärnus Vana-Rääma tänaval asuvas kohvikus Uku. Umbes kella 16.00 ajal sisenes kohvikusse umbes 18 aastane noormees, kes soovis osta paki sigarette ning nelja pudelit õlut. Noormees tasus kauba eest 50 eurose rahatähega ning lahkus pärast ostu kohvikust. Hakanud saadud rahatähte võrdlema teiste sama väärtusega rahatähtedega selgus, et antud rahatähel puudusid nii vesimärk kui hologramm, samuti oli halb raha trükikvaliteet. Tunnistaja poolt on võltsimistunnustega rahatäht nr. X31555395551 üle antud politseile (I kd. t.l. 122-125). Fotode järgi äratundmiseks esitamisel on M. L. fotolt nr. 3 kolme sarnase välimusega isiku hulgast näokuju, juuste värvi, silma- ja kulmukuju ning näokuju järgi ära tundnud Joosua Laimetsa, s.o. süüdistatava isikus, kes maksis 14.06.2011 a. Uku kohvikus võltsitud 50 eurose rahatähega (I kd. t.l. 127-129). M. L. on avaldanud, et võltsitud rahatähega tasumise tõttu tuli kohvikul tekkinud kahju temal katta, mistõttu soovib ta süüdlaselt kahju hüvitamist summas 50 eurot (I kd. t.l. 130-132). Kannatanu on nimetatud nõude osas esitanud ka tsiviilhagi (I kd. t.l. 133). -Asitõendi, M. L. poolt politseitöötajatele üle antud 50 eurose rahatähe nr. X31555395551 asitõendina vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 134-137). Vaatlusega on tuvastatud, et rahatähe paber on sile ning õhuke, sellel esinevad kujutised ebaselged, samuti puuduvad turvaelemendid. -EKEI poolt läbiviidud dokumendi – raha ekspertiisiaktis nr. 11E-DA0197 05.07.2011 a. väljendatud eksperdiarvamuse kohaselt (I kd. t.l. 140-141) on ekspertiisiks esitatud Euroopa Liidu 50-eurosed pangatähed X46565678648 ning X31555395551 mõlemad madalama tasemega võltsingud värviliste koopiatena. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nende rahatähtedega tasus J.Laimets Humana Sorteerimiskeskuse kaupluses ning Uku kohvikus kasutades seega võltsitud rahatähti maksevahenditena. -Joosua Laimetsa enda süü omaksvõtuga kriminaalasja kohtulikul uurimisel, samuti tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. -17.06.2011 a. kahtlustatavana ülekuulamisel on Joosua Laimets tunnistanud, et valmistas 14.06.2011 a. ja 16.06.2011 a. oma kodus X X X endale kuuluva koopiamasinaga kaks 50 eurost kupüüri. 14.06.2011 a. valmistatud rahatähega ostis süüdistatav Pärnus Uku kohvikust paki LM sigarette ning neli pudelit Rock õlut, 16.06.2011 a. valmistatud rahatähega aga Humana Sorteerimiskeskuse kauplusest T särgi, kuid kuna poe kassapidaja avastas, et maksevahendina esitatud 50 eurone rahatäht on võltsitud, siis peeti J.Laimets poetöötajate poolt kinni ning anti üle kohalekutsutud politseipatrullile (I kd. t.l. 170-172). Süüdistatav tunnistas, et valmistas valeraha ostude tegemiseks. 09.08.2011 a. toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel on Joosua Laimets end samuti kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, kuid muutnud oma ütlusi ja seletanud, et ei ole võltsitud rahatähti ise valmistanud, vaid leidis need enda maja juurest maas olnud rahakotist. J.Laimets on tunnistanud, et sai aru, et tegemist on võltsitud rahatähtedega, kuid otsustas siiski proovida, kas nendega saab ostude eest tasuda. Pärast seda, kui esimene ost Uku kohvikus õnnestus, otsustas süüdistatav veel proovida, kuid peeti kaupluses selle töötajate poolt kinni (I kd. t.l. 173-175). 8 Kohus leidis, et kuigi süüdistatava ütlustes esineb vastuolu selles osas, kuidas ta võltsitud rahatähed omandas, ei ole vastuolu selles, et tegemist oli võltsitud rahatähtedega ning süüdistatav oli ka sellest teadlik. Teades, et tegemist on võltsitud rahatähtedega, otsustas süüdistatav neid ostmisel kasutada. Pärast seda, kui süüdistataval ost esimesel korral Uku kohvikus õnnestus, otsustas ta veel teist korda võltsitud rahatähte kasutada, kuid see enam ei õnnestunud. Kuna nii Uku kohvikus kui ka Humana Sorteerimiskeskuse kaupluses raha vastu võtnud müüjad said juba pealiskaudse vaatlusega aru, et tegemist on võltsitud rahatähtedega, on kohtu hinnangul tõepärane, et sellest sai aru ka süüdistatav. Lisaks sellele on ka ekspertide hinnangul tegemist tindipritsetehnoloogial valmistatud madalama tasemega rahatähtede võltskoopiatega, millest järeldub, et võltsing on märgatav ning arusaadav ka ilma eksperdi hinnanguta iga tavakodaniku poolt. Joosua Laimetsale on süüdistus esitatud kuriteo toimepanemises
lg 2 p 1 järgi võltsitud raha kasutamises selle käibelelaskmise eesmärgil.
Raha kasutamise all tuleb mõista selle kasutamist maksevahendina ostu eest tasumisel. Võltsitud rahatähe kasutamist maksevahendina tuleb hinnata võltsitud raha käibelelaskmisena. Võltsitud rahatähtedega tasumisega on Joosua Laimetsa käitumises täidetud
Kuna J.Laimets kasutas kauba eest tasumisel võltsitud rahatähti kahel korral, on tema poolt tegu toime pandud vähemalt teist korda
Subjektiivsest küljest eeldab
ettenähtud kuriteo toimepanek tahtlust kõikide objektiivse koosseisu asjaolude suhtes, millest järeldub, et süüdistatav pidi ostude tegemisel võltsitud rahatähtedega tasumisel olema teadlik, et tegemist on võltsitud rahatähtedega. Kohus on tuvastanud, et J.Laimets oli teadlik, et tegemist on võltsitud rahatähtedega. Samas otsustas ta aga n.ö proovida, kas nende eest saab osta ning sooritaski kaks ostu. Kohtu hinnangul on Joosua Laimets antud juhul pannud teo toime
lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna võltsitud rahatähega ostusid tehes seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise võltsitud rahatähega kauba ostmise ning teadis, et ostutehingu õnnestumise korral see ka saabub. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel seisneb selles, et Joosua Laimets oma tegevusega, võltsitud rahatähega ostes kasutas tagajärjena võltsitud maksevahendit. Lähtudes eeltoodus, on leidnud täielikku tõendamist Joosua Laimetsa poolt kuriteo toimepanek
Karistuse kohaldamisest:
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib isikule vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtulikul uurimisel teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna J.Laimetsa puhul luges kohus
Karistust raskendavaid asjaolusid
Joosua Laimetsa on varem ühel korral kohtulikult karistanud
lg 2 p 5 alusel varavastase kuriteo toimepanemise eest vangistusega, milline esmalt asendati üldkasuliku tööga, kuid pöörati hiljem Pärnu Maakohtu poolt selle kandmata jäänud, 3 kuulise vangistuse osas täitmisele, sest J.Laimets hoidis üldkasuliku töö kandmisest kõrvale. Kohus leidis, et Joosua Laimetsale ei ole võimalik kohaldada muud karistust, kui reaalset vangistust ning seda alljärgnevatel põhjustel – 08.12.2010 a. Pärnu Maakohtu otsusega karistati Joosua Laimetsa 6 kuulise vangistusega, milline asendati 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta. Joosua Laimetsale üldkasulikku tööd kohaldades allutas kohus ta karistuse 9 kandmise ajaks käitumiskontrollile ning kohustas teda täitma
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid.
lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtu poolt on Joosua Laimetsale kohaldatud vangistus eeltoodud alusel täitmisele pööratud.
lg 7 kohaselt kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasulik töö tegemata osa
lg 5 ettenähtud vahekorras ning mõistetakse liitkaristus
Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on leidnud tuvastamist, et Joosua Laimets ei täitnud talle kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid lahkudes omavoliliselt kriminaalhooldajat teavitamata Eesti Vabariigist. Samuti jättis ta osaliselt tegemata talle kohaldatud üldkasuliku töö. Lisaks sellele pani Joosua Laimets käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod toime ajavahemikus 15.04.2011 a. kuni 16.06.2011 a., s.o. käitumiskontrolli ajal rikkudes sellega talle käitumiskontrolliga kohaldatud nõudeid ja kohustusi. Joosua Laimetsa poolt on toime pandud kuriteod nii
lg 2 p 8,9 kui ka
lg 2 p 1 järgi, kusjuures viimase puhul on tegemist esimese astme kuriteoga, mille sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistust. Eeltoodust tulenevalt ei ole Joosua Laimetsale võimalik kohaldada muud karistust, kui reaalset vangistust, kuivõrd uute kuritegude toimepanemine üldkasuliku töö kandmise, s.o. sisuliselt katseajal välistab uue tingimusliku karistuse kohaldamise. Karistuse määra kohaldamisel arvestas kohus seda, et Joosua Laimetsa puhul esineb karistust kergendav asjaolu, samuti on ta vabatahtlikult politseile üle andnud kannatanult A.R.’ilt varastatud esemed, mistõttu ei ole kannatanul muid varalisi nõudmisi kui nõue lõhutud ukse osas.
lg 2 p 1 toimepandud kuriteo puhul tuleb arvestada asjaoluga, et see piirdus üksnes kahe kuriteoepisoodiga kahel korral võltsitud 50 eurose rahatähega ostmisega, millest teine kuriteoepisood jäi katsestaadiumisse. Nimetatud kuriteoga ei ole tekitatud rohkem varalist kahju kui 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et Joosua Laimetsa on võimalik karistada
lg 2 p 1 ettenähtud sanktsiooni minimaalmääras (2 aastat vangistust) ning
lg 1 alusel liitkaristuse kohaldamisel tuleb
Seoses lühimenetlusega kuulub karistus KrMS § 238 lg 2 alusel vähendamisele ühe kolmandiku võrra.
lg 2 alusel kuulub Joosua Laimetsale uue kuriteo eest mõistetav karistus suurendamisele eelmise, s.o. 08.12.2010 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Käesolevas kriminaalasjas on Joosua Laimetsale kahel korral 21.05.2011 a. Põhja Prefektuuri (I kd. t.l. 198) ning 18.06.2011 a. Lääne Prefektuuri (I kd. t.l. 176) poolt tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. J.Laimets ei ole täitnud talle tõkendiga pandud kohustust lahkudes üldkasuliku töö kandmise ajal omavoliliselt Eesti Vabariigist Inglismaale ning oli Pärnu Maakohtu 20.10.2011 a. määrusega kuulutatud tagaotsitavaks (I kd. t.l. 225). Kohus leidis, et kuna käesolevas kriminaalasjas on Joosua Laimetsale kohaldatud reaalne vanglakaristus, siis tuleb ta kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada. Kuna Joosua Laimets seoses eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisega juba viibib vahi all, tuleb ta karistuse kandmiseks jätta vahi alla. Asitõenditena on kriminaalasja juures pakendis nr. 1 Joosua Laimetsale kuulunud sõrgkang, pakendis nr. 2 seljakott ning pakendis nr. 3 Joosua Laimetsa jalanõud. EKEI kollektsiooni on hoiule jäetud kaks võltsitud 50 eurost rahatähte. Asja kohtulikul arutamisel avaldas süüdistatav, et soovib talle kuuluvaid jalatseid tagasi saada, kuid seljakotti mitte. Kohus leidis, et kuna jalatsite puhul on tegemist süüdistatavale kuuluvate isiklike igapäevaseks vajaduseks vajalike esemetega, siis kuuluvad need talle tagastamisele. Kuna süüdistatav seljakoti 10 tagastamist ei ole taotlenud, samuti ei ole tegemist kaubanduslikku või muud väärtust omava esemega, siis kuulub seljakott kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Sõrgkangi osas leidis kohus, et kuna süüdistatav kasutas seda kuriteo toimepanemisel süüteo toimepanemise vahendina tootmishoonesse sissetungimisel, siis kuulub sõrgkang
Samuti tuleb
lg 1 alusel lugeda tahtliku süüteo toimepanemise vahenditeks võltsitud 50 eurosed rahatähed. Kohus leidis, et rahatähed kuuluvad
Kannatanud A. R. ja M. L. on kriminaalasjas esitanud tsiviilhaginõuded neile tekitatud kahjude hüvitamiseks. A.R. on esitanud tsiviilhagi summas 180 eurot seoses tema mesila tootmishoonesse sissemurdmisega ukse lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. M. L. on esitanud tsiviilhagi summas 50 eurot seoses sellega, et süüdistatav tasus Uku kohvikus võltsitud rahatähega. Kohus pidas tsiviilhagisid põhjendatuks. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kogusummas 345.34 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Alla Raudseppa osalemise eest kriminaalasja menetluses, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 240 eurot paberraha ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas (I kd. t.l. 142) ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise tasu summas 1.35 eurot. Eesti Advokatuuri poolt kuulub riigi õigusabi korras osalenud kaitsjale Alla Raudseppale hüvitamisele kaitsjatasu summas 153.60 eurot kohtuliku menetluse eest. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub süüdistatavalt riigi tuludesse väljamõistmisele sundraha summas 725 eurot seoses tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2012 a. kohtuotsuse RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 14. mai 2012. a otsus Joosua Laimetsa suhtes muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Joosua Laimetsalt Eesti Vabariigi kasuks 192 eurot (ükssada üheksakümmend kaks eurot) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Joosua Laimets“, 1-11-9525“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates KOHTUOTSUS JÕUSTUS 03.11.2012 a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.