Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja Süüdistatav Tõkend Kaitsja Kirill Bobinin isikukood 38706023717; Xxx, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta ei õpi; kriminaalkorras 5 korral karistatud, sh 28.05.2012 Pärnu Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud (ärakandmata 1 kuu 28 päeva), kusjuures seoses käesolevas kriminaalasjas vahi all viibimisega alates 05.03.2012 loeti vangistuse kandmata osa kohtuistungi ajaks kantuks.15.06.2004 Narva Linnakohtu poolt
vahistamine alates 05.03.2012.a. Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kirill Bobinin
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud 1 (ühte) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust suurendada mõistetud karistusega, s.o. 5 (viie) aastase 6 (kuue) kuulise vangistusega. Mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha 28.05.2012.a. Pärnu Maakohtu otsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o. 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päev vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõista ja ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 05.03.2012.a. Tõkend vahistamine - jätta Kirill Bobinin suhtes muutmata. Välja mõista Kirill Bobinin ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN0234 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Kirill Bobinin 1-12-6158, sundraha“, „Kirill Bobinin 1-12-6158, kaitsjatasu”, „Kirill Bobinin 1-12-6158, menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: narkootiline aine, mis asub EKEI-s – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: minigrip kilekotid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Esitatud süüdistus: Kirill Bobinin´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et süüdistatava Kirill Bobinin kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema pükste taskust minigrippidesse pakendatud 4,59 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 0,37 grammi puhast fentanüüli. Antud asjaolu on tõendamist leidnud eelkõige 05.03.2012.a. isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et Kirill Bobinin´il jalas olnud teksapükste vasakust külje taskust leiti minigrip kilekott, milles 5 tk. minigrip kilekotti, milledes kõigis viies minigripis omakorda sees üks minigrip kilekott pruuni värvi pulbrilise ainega. Minigrip kilekott sisuga pakendati paberist ümbrikusse, märgistati nrga 1 ja suleti. Kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud esemeid on ka vaadeldud 20.03.2012.a. asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt vaadeldavateks objektiks 1tk minigrip kilekott mõõtmetega 6x8cm, milles omakorda 5tk minigrip kilekotti mõõtmetega 4x6cm, milles igaühes omakorda üks minigrip kilekott mõõtmetega 4x6cm. Asitõendite vaatlusprotokolli lisana on ka fototabel nr 1, millega fotografeeritud asitõendite vaatlusprotokollis nimetatud esemed. Et süüdistatava Kirill Bobinin ´ilt kinnipidamise käigus leitud minigripid sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 12E-AN0234, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pulber massiga kokku 4,59 g 5s minigrip kilekotis, mis omakorda on ühekaupa pakitud 5 minigrip kilekotti ja mis on ühes suuremas minigrip kilekotis, sisaldab fentanüüli. Fentanüüli sisaldus on 8,0%, pulbris on 0,37 g fentanüüli. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Kirill Bobinin vastas kohtu küsimusele, et on süüdistusest arusaanud ja tunnistab end süüdi, kuid süüdistatav Kirill Bobinin kasutas kohtulikul uurimisel oma õigust vastavalt KrMS § 34 lg 1 p 1 alusel keelduda ütluste andmisest. Kohus lubas kohtumenetluse poole taotlusel esitada tõendina süüdistatava Kirill Bobinin poolt kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 294 p 1 alusel. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav Kirill Bobinin andnud ütlusi, et kinnipidamisel andis välja ühe minigrip kilekoti, milles omakorda minigrip kilekotid pulbrilise ainega - mis ainega on tegemist, ei tea, kuna leidis nimetatud minigrip kilekotid kui sõitis bussiga nr 10 autobussi tagaistmelt, kahe istme vahelt. Peale minigrip kilekottide leidmist, võttis minigrip kilekotid istme vahelt välja, vaatas neid ja pani need seejärel enda pükste taskusse. Peale bussist väljumist jõudis vaevalt 10 meetrit minna, kui peeti politsei poolt kinni ja toodi politseiosakonda, kus temalt küsiti kas on ebaseaduslikke esemeid välja anda. Andis taskust vabatahtlikult välja minigrip kilekotid, mis oli vahetult enne kinnipidamist bussi tagaistmelt leidnud. Võttis need istme vahelt kaasa, et lapsed neid kogemata üles ei leiaks. Variante oli kaks: kas visata minigrip kilekotid prügikasti või tuua politseisse. Arvab, et oleks need kotid pigem prügikasti visanud, kuna ei taha politseiga tegemist teha. Kunagi ammu, ca 9 aastat 3 tagasi karistati teda väikesse koguses narkootilise aine omandamise ja tarvitamise eest ja seetõttu kardab politseid. Vaevalt, et teda oleks usutud, et tema need pakendid leidis. Riigikohus oma lahendis (3-1-1-8-10 p. 8) on märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08). Süüdistatava Kirill Bobinin kohtueelsel uurimisel antud ütlused, et narkootilised aineid ei kuulunud temale, vaid leidis need juhuslikult bussist istme vahelt ning lihtsalt pani need endale pükste taskusse kuni kinnipidamiseni, ei ole usutav. Taoline süüdistatava versioon on suhteliselt elukauge. Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni arvestades narkootilise aine kogust, et sellises koguses ainet lihtsalt „unustatakse“ kellegi poolt bussi. Süüdistatava selgitus, et võttis aine kahe istme vahelt kaasa, et lapsed neid üles ei leiaks ja tahtis minigrip kilekotid visata prügikasti või viia politseisse, puudub igasugune loogika. Aine temale mittekuulumise korral poleks olnud süüdistataval põhjust enne tema kinnipidamist bussist pakke üldse kaasa võtta. Süüdistataval puudunuks vajadus isiklikult võtta ära istme vahelt väidetavalt temale mittekuuluvad narkootilise aine pakke. Kohtule jääb arusaamatuks, miks peaks isik, kes on varem narkootilise aine käitlemises süüdi tunnistatud ja ilmselgelt teadlik õiguslikest tagajärgedest, võtma narkootilisi aineid sisaldavad pakendid enda hoida. Ka oli antud juhul tegemist läbipaistvate kilekottidega, milles oli narkootiline aine, siis ilmselgelt pidi süüdistatav nägema ja saama aru, et tegemist on narkootilise ainega, mida süüdistatav ei ole ka eitanud ütluste andmisel. Kohus leiab, et Kirill Bobinin on andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi eesmärgiga vähendada süü suurust. Ka ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Kirill Bobinin käitles (omandas, valdas) narkootilist ainet, mida kandis endaga kaasas kuni 05.03.2012.a., mil ta kahtlustatavana kuriteos kinni peeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kirill Bobinin kahtlustatavana kinnipidamise käigus leiti ja võeti ära kokku 4,59 grammi fentanüüli sisalduvat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 0,37 grammi). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe 4 tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). Süüdistatava Kirill Bobinin´ilt leitud ja äravõetud aine fentanüüli kogusest piisab üle saja kordse
süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatav Kirill Bobinin on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus arvestades eeltoodut leiab, et Kirill Bobinin teadis, et tema käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Kohus leiab, et olenemata selles, millisel viisil sattusid narkootikumid Kirill Bobinin´i kätte – kas ta ostis need, leidis, sai edasimüümiseks on ta vaidlusaluse narkoaine omandanud. Omandamine on võimalik erineval viisil seda on selgitanud Riigikohus on oma otsuses 3-1-128-98. Kohus leiab, et tuvastatud tehiolude pinnalt on põhjendatud alus järelduseks, et Kirill Bobinin omandas temalt leitud narkootilise aine. Seda narkootilist ainet kandis Kirill Bobinin endaga kaasas kuni kinnipidamiseni. Arvestades Kirill Bobinin leitud narkootilise aine kogust on tema tegevuses tuvastatav narkootilise aine edasiandmise eesmärk ja seda omakasu ajendil. Otsustamaks, kas käesoleval juhul on Kirill Bobinin tegevuses tuvastatav kaks narkootilise aine käitlemise viisi, s.o. omandamine ja valdamine või on tegemist teoühtsusega, märgib kohus järgmist. Kirill Bobinin omandas suures koguses narkootilist ainet, milline kogus moodustab ligi 1 850 doosi narkootilise joobe tekitamiseks ja ka selle aine pakendamist erinevatesse minigripi kotikestesse, mis ilmselgelt viitab aine omandamisel juba edasiandmise eesmärgi olemasolu. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-4-04 selgitanud, millal kvalifitseeritakse
Riigikohtu seisukohast saavad omandamine ja valdamine olla kvalifitseeritud erinevate tegudena, kui isiku käitumise subjektiivne külg ulatub kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kuriteo tehiolud annavad põhjendatud aluse järelduseks, et Kirill Bobinin tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele ja valdamisele eraldi, s.t. et Kirill Bobinin pani talle süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime mitu tegu: suures koguses narkootilise aine omandamise ja valdamise edasiandmise eesmärgil. Kohus märgib, et isegi kui kohus jätaks süüksarvatud osategudest ühe välja, ei tooks see kaasa süüdistuse mahu vähenemist. Nii on ka Riigikohtu kriminaalkolleeguim leidnud, et sellisel viisil toimimisel on tegemist eeskätt karistusseaduse tõlgendamise küsimusega ega tähenda sisuliselt isiku süüdistuse mahu tegelikku vähendamist (RKKKo 3-1-1-51-05, p 12). Süüdistusaktis ei olnud nimetatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus tegi ettepaneku KrMS § 268 lg 6 alusel ja palus pooltele anda oma seisukoht kui ilmnevad süüdistusaktis nimetamata karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus leiab lisaks ülatoodule, et süüdistatav Kirill Bobinin käitles narkootilist ainet omakasu eesmärgil, s.t. sihiga teenida majanduslikku kasu, arvestades aine kogust, kuna antud kogusest piisab üle saja korra kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.t. fentanüüli 1 850 doosi, seejuures tegelikul kasusaamisel ei ole tähtsust, piisab vastavast kavatsusest. Majandusliku kasu saamine on tõendatud eelkõige tõendiga isiku maksustatava tulude kohta, millest nähtub, et Kirill Bobinin legaalne sissetulek 2009.a. kuni 2010.a. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudus. Kaitsja leidis, et omakasu motiiv puudub, kuna aine edasiandmist ei ole tema kaitselausele inkrimineeritud. Fakt, et Kirill Bobinin ´ile ei ole inkrimineeritud narkootilise 5 aine edasiandmist, ei välista tema karistamisel omakasu motiivi arvestamist. Koosseisuvälise karistust raskendava asjaolu arvestamine pole käsitatav süüdistuse piiridest väljumisena. Sellisele seisukohale on asunud kohtupraktika (nt. Tallinna Ringkonnakohus 1-08-1738). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Kirill Bobinin poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Kirill Bobinin tuleb süüdi mõista
Vastavalt toimepandule tuleb Kirill Bobinin ´it karistada. Karistuse mõistmisel Kirill Bobinin ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus asub seisukohale, et karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Kirill Bobinin on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Kirill Bobinin ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Kirill Bobinin ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Kirill Bobinin ´it tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Kirill Bobinin suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Kohus osundab, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5). Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Kirill Bobinin suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
lg 2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistaastase vangistuseni, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine. Lisaks vajab märkimist asjaolu, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et 6 tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt, arvestades
lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis (nr 31-1-12-06) märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses (nr 3-1-1-99-06) on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Kirill Bobinin käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes rohkem kui saja kordselt (antud kogustest piisaks 1 850 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Kirill Bobinin näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu kohtuvaidlustes asjaolule, et prokuröri palutud karistus on liig, kuna pakkudes kokkuleppemenetlust oli prokuröri poolt pakutud karistus oluliselt väiksem. Lisaks viitas kaitsja Riigikohtu lahendile, mille kohaselt juhul kui süüdistatav loobub kokkuleppest ei saa prokuratuur üldmenetluses küsida suuremat karistust kui oli kokkuleppemenetluses. Esiteks märgib kohus, et antud kriminaalasjas ei ole kokkulepet sõlmitud ega kriminaalasja kokkuleppemenetluses arutatud. Teiseks märgib kohus, et midagi etteheidetavat ei saa olla, et prokuröri abi või prokurör kohtueelse menetluse või eelistungi käigus süüdistatavale kokkuleppe sõlmimist pakkus. Tegemist on seaduses lubatud menetlusliigiga ning kokkuleppemenetluses on prokuratuuril volitus teha järeleandmisi karistusmääras, mis tähendab seda, et prokuratuur võib kokkuleppemenetluses taotleda kergemat karistust võrreldes selle karistusega, mida ta taotleks pärast samade asjaolude kaalumist üldkohtumenetluse korras. Seega on täiesti loomulik ja lubatud, et prokurör, pakkudes süüdistatavale kokkuleppemenetlust, teatab ka oma seisukoha taotletava karistusmäära osas, et süüdistatavale oleks arusaadav, milles seisneb kokkuleppemenetluse soodsus tema jaoks. Sellist käsitlust on aktsepteerinud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis 1-09-10740. Lisaks ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kaitsja palus karistada isikut sanktsiooni alammääras, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega leebe karistusõiguslik kohtlemine. Kirill Bobinin kahetsus oma viimases sõnas, ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et Kirill Bobinin suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades just süü suurust. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Kirill Bobinin suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Neil motiividel pole õigustatud Kirill Bobinin ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda leebe karistusõiguslik kohtlemine. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammääras ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna teda on varasemalt karistatud erinevate kuritegude eest karistustega, mis on olnud sanktsiooni alammääras. Viimane asjaolu tõendab veenvalt, et varasemad sanktsiooni alammääras mõistetud karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat Kirill Bobinin ´it uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus arvestades 7 kõike eeltoodut leiab, et Kirill Bobinin suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt, arvestades, et sanktsiooni keskmine määr on käesoleval juhul 9 aastat. Kuigi karistusandmete teatis ei kajasta andmeid, et Kirill Bobinin on süüdi mõistetud 28.05.2012.a. nähtub kohtuinfosüsteemist KIS, et Kirill Bobinin on mõistetud süüdi 28.05.2012.a. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsusega ( 1-12-2712)
MS § 238 lg 2 kohaselt 2 kuuni ning loeti karistuseks kantuks 2 päeva. Samuti loeti nimetatud kohtuotsusega kohtuistungi ajaks kandmata karistus 1 kuu 28 päeva kantuks. Seega karistuse mõistmisel tuleb moodustada ka liitkaristus
MS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Kirill Bobinin ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Kirill Bobinin ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 384 eurot riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi 12E-AN0234 maksumus 84 eurot riigituludesse. DNA ekspertiisi nr 12E-GE0254 kulud summas 342 eurot, jätab kohus riigi kanda, kuivõrd antud ekspertiis ei oma tähtsust Kirill Bobinin ´i süü tuvastamisel. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. Kohtunik Rahvakohtunikud 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.