Toimik nr 1-10-2288 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2288 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Prokurör Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vadim Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Vadim Tšernjajev, isikukood: 38106152217, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Vadim Tšernjajev talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vadim Tšernjajev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 31.03.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti kuus aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 15.10.2009 ja lõpp 15.10.2015. Vadim Tšernjajev andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 85). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.10.2012. Kinnipidamisasutusest Vadim Tšernjajevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud inglise keele kursused, A2 ja B1 taseme kursuse, sotsiaalprogrammi „xxx“, „xxx“ ning omandanud 1
(4)kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Isik asub vabanemise korral elama vanemate juurde aadressil xxx. Isik on lõpetanud Tallinna Tööstushariduskeskuse keevitaja eriala. Viru vanglas lõpetanud keevitaja eriala. Töökogemus on xxx tehases keevitajana ja haakijana. Pärast eelmist vabanemist kindlat töökohta ei olnud, oli arvel Töötukassas. Peale vabanemist olemas garanteeritud töökoht xxx. K-raha andmetel 24.09.2012 seisuga tasumata võlanõudeid 4886,21 eurot ulatuses. Narkootikume on isik tarvitanud alates 2000.a. alustades kanepist. Süstinud heroiini, fentanüüli ja amfetamiini. Tunnistab sõltuvust ning väidetavalt ravis end 2009.a. teisel poolel Wismari Haiglas. Varasemalt on kaks vägivallaga seotud kuritegu pannud toime alkoholijoobes. Samuti karistatud 2009.a. mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vadim Tšernjajev´i puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik jätkab oma vana eluviisi. Eelkõige seisneb oht materiaalse kahju tekitamises (varavastased kuriteod) ja narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemisel. Samuti võib kinnipeetav alkoholijoobes kasutada vägivalda. Oht on kõige tõenäolisem kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ning jätkab suhtlemist vanade tuttavatega või loob uued kontaktid kriminaalse mõtteviisiga isikutega, kellega grupis võib toime panna uue kuriteo. Samuti uuesti narkootikume tarvitades seab kinnipeetav ohtu enda elu ja tervise. Eeltoodust järeldades võib isik ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx (kehtivad paralleelselt). Vanemad andsid kirjalikud nõusolekud elektroonilise järelevalve kohaldamiseks antud elukohas. Isik on lõpetanud Tallinna Mehhaanikakooli, keevitaja erialal. Varasemalt on vähesel määral lühiajaliselt ametlikult töötanud. xxx garanteerib töökoha xxx. Vanemad on nõus kinnipeetavat esialgselt materiaalselt toetama seni kuni saab ise töötasu. V.Tšernjajev on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vangistuses viibib kuuendat korda. Isiku probleemkäitumine on seotud sõltuvusainetega, väärteokorras korduvalt karistatud NPAS alusel, samuti joobes juhtimise eest. Varasemalt kuulusid tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud, on teiste poolt mõjutatav. Ebakorrapärased sissetulekud olid soodusteguriks kuriteo toimepanemisel ja sõltuvuse olemasolul. Vadim Tšernjajev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on olemas kindel töökoht. Prokuröri seisukoha kohaselt prokuratuur ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Vadim Tšernjajev tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kümme korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kuuendat korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest (muuhulgas korduvalt kelmuses), kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, joobes juhtimise eest ja 2007 aastal narkokuriteo eest. Isik on varasemalt olnud kahel korral kriminaalhooldusel, mõlemal katseajal pani toime uued varavastased kuriteod, muuhulgas kelmuse. Vangistuses viibides on isikut kahel korral kriminaalkorras karistatud kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Käesoleval ajal kannab karistust narkootilise 2
(4)aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest. Harju Maakohtu 31.03.2010 kohtuotsusest (t. lk 19-29) on näha, et V.Tšernjajev käitles (omandas, valdas) ebaseaduslikult 86,76 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit. Puhtal kujul narkootilist ainet 14,6 grammi. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-15) on näha, et Vadim Tšernjajevit on väärteokorras 27 korral karistatud, seejuures 16 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete seaduse § 15´1 alusel, 8 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Vadim Tšernjajevi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Vadim Tšernjajevil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust muuhulgas tööst keeldumise ja keelatud esemete valdamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetav läbinud inglise keele kursuse, A2 ja B1 taseme kursuse, sotsiaalprogrammi „xxx“, „xxx“ ning omandanud kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et ka vangistuses ehk rangemas režiimis ei ole isiku käitumine laitmatu. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 23.11.2016. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema xx xx ja isa xx xx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 90, lk 90 pöördel). Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht xxx poolt autopesulas (garantiikiri isiklikus toimikus). Kinnipeetava vanemad on nõus kinnipeetavat toetama kuni tema töötasu saamiseni. Arvestades Vadim Tšernjajevi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske kuritegu suures koguses narkootilise aine omandamine ja valdamine, 86,76 g ainet, milles 14,6 g puhast amfetamiini), korduvaid karistusi (kahel korral toimepandud narkokuriteod ja varavastased kuriteod, muuhulgas kelmused), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (kahel katseajal uued varavastased kuriteod) ja vangistuses (2 korral kriminaalkorras karistatud narkootilise aine tarvitamise eest, 4 distsiplinaarkaristust) on kohus seisukohal, et Vadim Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kahel korral kriminaalhoolduse all, mõlemal katseajal pani toime uued varavastased kuriteod. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha ja töökoha omamise ja lähedaste toetuse). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha ja töökoha omamine ja lähedaste toetus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud Vadim Tšernjajevil uut kuritegu toime panna. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne 3
(4)oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.10.2015, ärakandmiseks on veel ligi 3 aastat, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide ja alkoholi tarvitamine ning suured rahalised nõuded 4890,52 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras narkootikumide tarbimise eest ja joobes juhtimise eest. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Vadim Tšernjajevi temale Harju Maakohtu 31.03.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)