Toimik nr 1-05-528 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-05-528 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalev Võhma tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Kalev Võhma, isikukood: 38506092236, kannab karistust xxx Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Kalev Võhma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Võhma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.01.2008 kohtuotsusega tunnistati Kalev Võhma süüdi KarS § 200 lg 2 p 8,9 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 6 aastat 3 kuud 1 päev vangistust. Karistuse algus 15.01.2008 ja lõpp 16.04.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.10.
- Kinnipidamisasutusest Kalev Võhma kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivad karistused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud tugigrupi xxx „xxx xxx“, osalenud taastava õiguse programmis xxx draamaringi tegevuses ning lõpetanud põhikooli aukirjaga, omandanud kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala. Kinnipeetav töötab alates 09.07.2012 xxx xxx. Vabanemise korral soovib isik elama suda üheks aastaks rehabilitatsioonikeskusesse xxx xxxs xxx. Enne vangistust tegeles juhutöödega, peamiselt ehitusel. Ametlikult töötamise kogemus puudub. Vabanedes puudub garanteeritud töökoht. Enne vangistust puudus kindel sissetulek. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil ja eesmärgi saavutamiseks 1
(3)on kasutanud relva ja vägivalda. K-raha andmetel on rahalised nõuded täidetud. Vabanemisfondi hoiustatud 803,49 eurot. Isik tunnistab, et on kuritarvitanud alkoholi. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes võib käitumine kontrolli alt väljuda. Mitmed kuriteod on toime pandud grupis ning isiku varasem käitumine viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav on proovinud kanepit ja vanuses 11-14 a tegeles aktiivselt toksikomaaniaga. Koos sõpradega nuusutati iga päev bensiini. Kalev Võhma puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik jätkab oma vana eluviisi. Eelkõige seisneb oht varavastaste kuritegude toimepanemises ja selle käigus vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid ning paneb majandusliku kasu saamise eesmärgil toime uue kuriteo, samuti võib kuriteo toime panna alkoholijoobes, mille tagajärjel ei taju oma tegude tagajärgi ning selles tulemusel võib kasutada vägivalda. Eeltoodust järeldades võib isik ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab Kalev Võhma vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib Kalev Võhma vabanemise korral elama asuda üheks aastaks xxxxxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja puidupingitöölise eriala, ametlik töökogemus puudub. Vabanedes kindel töökoht puudub. Isikut on viis korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuriteod on muutunud raskemaks. Kalev Võhma ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Vanglas on isikul töö, pandlik režiim, mida ei ole rahabilitatsiooni keskuses. Ta soovib mõistetud karistuse lõpuni ära kanda. Prokurör kirjalikult ei toeta Kalev Võhma tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on käesoleval ajal ennatlik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Kalev Võhma tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Enamus Kalev Võhma poolt toimepandud kuriteod on varavastased (muuhulgas viimane röövimine). Isikut on kahel korral karistatud tingimusliku karistusega, mõlemal katseajal on toime pannud uued varavastased kuriteod, viimasel korral röövimise. Viru Maakohtu 15.01.2008 kohtuotsuset (t. lk 13-18) on näha, et kinnipeetav tungis kannatanu elukohta, võõra vallasasja omistamise eesmärgil ähvardas noaga, nõudis raha, tekitas kannatanule noahaavad rinna piirkonnas ja varastas korterist kannatanu vara summas 4346 krooni. Seega on näha, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus Kalev Võhma puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2
(3)Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud tugigrupi xxx“, sotsiaalprogrammid „xxx taastava õiguse programmis „Tee“, draamaringi tegevuses ning lõpetanud põhikooli aukirjaga, omandanud kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala. Kinnipeetav töötab alates xxx Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 21.07.2016. Vabanedes soovib Kalev Võhma elama asuda üheks aastaks xxx tee“ rehabilitatsioonikeskusesse xxx. Koguduse pastori sõnul võtavad nad Kalev Võhma üheks aastaks rehabilitatsioonikeskusesse elama. Karistusaja lõpuni on aga veel ligi 1 aasta 5 kuud ja ei ole teada, kus hakkab kinnipeetav elama peale rehabilitatsioonikeskuses viibimist. Püsiv elukoht kinnipeetaval puudub. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas alkoholi, oli tegevuseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Kalev Võhma poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas viimane röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus I astme varavastane kuritegu, röövimine), süüdimõistetu võimalusi vabaduses (eluja töökoha ning lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal pani toime uued varavastased kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta Kalev Võhmale piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba neljal korral vanglakaristust kandnud ja ühel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.04.2014, ärakandmiseks on veel ligi 1,5 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus arvestab ka isiku enda soovi kanda oma karistuse lõpuni. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Kalev Võhma temale Viru Maakohtu 15.01.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)