KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.09.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-11493 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Deniss ŠABALOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Deniss ŠABALOV sünd. 22.12.1977, isikukood 37712220383, kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 26.02.2009 ja lõpp 26.02.2014 Jätta Deniss ŠABALOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Deniss Šabalovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Šabalov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.12.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 järgi ning karistatud vangistusega 5 aastat alates 26.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodustegur puudub, sarnast mustrit ei ole. Kinnipeetavat on 2 korda 1 määratud majandustöödele, kinnipeetav on nendest keeldunud. Vangistuses ei toeta kinnipeetavat keegi, tasumata rahalised kohustused on summas 7430 eurot. Kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku moodustavad ema, isa, õde, vend, elukaaslane ja 2 tütart. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud ja viibinud vanglas. Kinnipeetav oli kuriteost lähtuvalt käsutäitja, seega kergesti mõjutatav. Kinnipeetav keskendub lühiajalistele lahendustele, otsib kiireid tulemusi, arvestab tagajärgedega, mis teda ennast mõjutavad. Kinnipeetav ei tunnista oma kuritegu, millest tulenevalt ei näe vajadust enda muutmiseks ja käitumise korrigeerimiseks. Arvestades toimepandud kuritegusid ja mitmeid väärtegusid, saab öelda, et kinnipeetav ei tunne endal olevat vastutust ühiskonnaliikmena, pigem peab silmas enda heaolu. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad vanemad, õde ja vend, kellega suhted on rahuldavad. Kinnipeetav elas varem koos elukaaslasega, kellega koos kasvatasid 2 last. Elukaaslane elab hetkel oma ema juures. Vestlusest selgus, et peresisesed suhted on olnud head ja toetavad. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalase taustaga isikud. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda koos elukaaslase ja lastega elama oma vanemate juurde. Tegemist on 3-toalise korras korteriga. Kinnipeetaval on autoremondilukksepa eriala ja sellel erialal töötamise kogemus. Vabanemise korral on talle erialalist tööd xxx, mida on kinnitanud xxx liige. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud vabaduses väärteo- ja vangistuses distsiplinaarkorras. Maakohtu istung Kinnipeetav Deniss Šabalov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et keeldus ühel korral tööst seoses halva tervisega. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetaval on kanda veel 1 aasta 6 kuud talle mõistetud 5-aastasest vangistusest. Arvestades 2 kinnipeetava isikut ja toimepandud kuritegu, leiab maakohus, et tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja riivab ühiskonna õiglustunnet. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja selle lõpuni läbida seadusekohaselt ja ilma rikkumisteta. Kuigi formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on olemas (alaline elukoht, garanteeritud töökoht), tuleb arvestada ka seda, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on erand ja vangistuse ärakandmine on reegel. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist põhjendust, mis annab alust erandi kohaldamiseks. Kuna kinnipeetava karistuse lõpuni on veel aega, on tal võimalik näidata positiivseid muudatusi enda elus ning neid kinnistada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3