1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-9819 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 28. november 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-06-9819 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sek

§ 751

lg 3 määrata Mati Pisale elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.

§ 76lg 4, 78 p 2 määrata Mati Pisale katseaeg kuni 06.02.2016. Kohustada Mati Pisa katseajal järgima Kar

S § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Mati Pisa katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalabiprogrammis või psühholoogi individuaalnõustamisel. Määrata Mati Pisa kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Mati Pisa karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mati Pisa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kinnipeetav Mati Pisa tunnistati Harju Maakohtu otsusega nr 1-06-9819 02.10.2007 süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 12 (kaksteist) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistuse hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti

1. veebruar
2. KarS § 392 lg 2 p 2 järgi mõisteti Mati Pisa õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 1-06-9819 11.02.2008 tühistati Harju Maakohtu
3. oktoobri 2007.a otsus osaliselt Mati Pisale mõistetud karistuses ja tehti uus otsus, millega mõisteti Mati Pisale KarS § 184 lg 21 p 1 järgi karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. Mati Pisa on kriminaalkorras karistatud esimest korda, ühtlasi kannab ta vanglakaristust esimest korda. Mati Pisa kannab karistust suure varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis suures koguses narkootilise aine omandamise, valdamise, edasiandmise ja veo eest. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on Mati Pisa väärtegude toimepanemise eest 9-l korral karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 9 kuud ja kanda jääb veel vähem kui 3 aastat 3 kuud vangistust. Mati Pisa on individuaalses täitmiskavas toodud tegevusi motiveeritult sooritanud, v. a töötamine, millest ta on vangistuses olles keeldunud. Mati Pisa on vangistuse jooksul läbinud järgmised tegevused: 1) 19.09.2008 – 07.11.2008 inglise keele kursused; 2) 21.10.2009 – 08.12.2009 sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“; 3 3) 05.07.2010 – 13.09.2010 sotsiaalprogramm „Kuritegu ja inimsuhted“; 4) 01.09.2010 – 22.06.2011 kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala omandamine; 5) 17.10.2011 -16.01.2012 teostas majandustöid; 6) Alates 01.09.2012 õpib
4. klassis. Kinnipeetaval Mati Pisal puuduvad hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid vangistuse jooksul on teda 2-l korral karistatud tööst keeldumise eest. Viimane distsiplinaarkaristus on Mati Pisale määratud 04.11.2011, kuid see on kustunud, kuna ta ühe aasta jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist. Rahvastikuregistri andmetel on isik sissekirjutatud aadressil xxxx, kus elavad ka tema vanemad. Antud elukohta kavatseb isik elama asuda ka pärast vabanemist. Sellel aadressil elavad kinnipeetava ema R V ja isa V V, kes on andnud kirjaliku nõusoleku Mati Pisa elama asumiseks nimetatud elamispinnale ning ka elektroonilise järelevalveseadmete paigaldamiseks. Isikul on keskharidus, ta lõpetas
5. klassi xxxx ja kuni
6. klassini õppis xxxx. Isik suhtub positiivselt nii haridusse kui ka enesetäiendamisse. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult xxxx. Umbes 10 aastat tegeles ta mitteametlikult autode ja riiete müügiga ja kohaletoomisega välismaalt. Väidetavalt oli enne vangistust kinnipeetava majanduslik olukord hea. Võlgu tal ei olnud. Vanglas toetavad teda materiaalselt ema ja sõbrad. Kuritegu sooritades tegutses kinnipeetav suure varalise kasu saamise eesmärgil. KRaha andmetel on võlanõuded tasutud ja vabanemisfondi on hoiustatud 870 eurot. Pärast vabanemist plaanib kinnipeetav tööle asuda xxxx. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema R V, isa V V, endine elukaaslane K L ja vanem vend, kes elab oma perega xxxx. Kinnipeetava suhted perega on positiivsed. Omavaheline suhtlus toimub telefoni, kirjade ja kokkusaamiste kaudu. Perekond on valmis isikut igakülgselt toetama ka vabanemise järgselt. Hetkel töötab kinnipeetava elukaaslane välismaal ja seega on suhtlemine vähenenud, kuid mitte halvenenud. Kuritegu oli toime pandud grupis. Vabaduses olles tarvitas isik oma sõnul alkoholi harva, alkoholi tarvitamisel ei ole mingit seost kuriteo toimepanemisega. Isik ei ole sotsiaalselt isoleeritud, vaid suhtleb teistega igal tasandil. Isik võib olla teiste inimeste poolt mõjutatav, tegutseda läbimõtlematult, oma teo negatiivseid tagajärgi mitte arvestades ja kõikidest võimalustest mitte mõeldes. Kinnipeetav on eesmärgiks seadnud tööle asuda ja pere luua. Ametnike suhtes on isik positiivse hoiakuga, väidetavalt ei osanud ta oma tegevuse tagajärgi hinnata ning ei oleks arvanud, et sellele järgneb selline karistus. Isik on nõus kriminaalhooldusega koostööd tegema. Kinnipeetav on väljendanud arvamust, et antud karistusega on ta saanud õppetunni terveks eluks. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 6%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab Mati Pisa taasühiskonnastamist. Juhul kui kohus otsustab vabastada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks tehakse ettepanek kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,3,4,7 sätestatud lisakohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema R V ei osanud välja tuua isikuid, kes võiksid kinnipeetavale vabastamise järgselt negatiivset mõju avaldada. Korter aadressil xxxx kuulub kinnipeetava vanematele. Kodukülastus ja elukoha kontroll elektroonilise järelevalve kohaldamiseks on tehtud 17.08.
7. Korter sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Vabanemise järgselt on kinnipeetaval võimalik tööle asuda xxxx (endise nimega xxxx). Antud infot kinnitas 24.08.2012 firma juhatuse liige K A. Firma tegeleb graniidist, marmorist jm looduslikust kivist toodete tootmisega. Kinnipeetaval hakkab 4 olema erinevaid tööülesandeid: andmesisestus, kauba tellimine, klientidega suhtlemine ja toodete disainimine. Kinnipeetava käitumist vabaduses võib mõjutada suhtlemise jätkamine negatiivset mõju avaldavate, kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Juhul kui kohus peab võimalikuks Mati Pisa ennetähtaegset vabastamist ning allutamist käitumiskontrollile, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks riskide maandamiseks määrata isikule KarS § 75 lg 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 10 kuud. Mati Pisa ise on valmis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema. Tööst keeldumisi põhjendas Mati Pisa sellega, et vangla poolt lubati teda puitu tööle ja ta ootas seda pikka aega, keeldudes koristustööst, sest seda tööd saab teha vaid 10 tundi kuus. Mati Pisa väitel on ta lõpetanud 11 klassi ega saanud sellega keskharidust. Uuesti õppima läks ta sellel põhjusel, et praegu on õppeprogramm hoopis teine. Mati Pisa soovis, et kohus esitatud taotluse rahuldaks, sest ta näitab, et suudab vabaduses seaduskuulekalt käituda. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Mati Pisa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest tegemist on esimese astme kuriteoga. Prokurör leidis, et arvestades mõistetud karistust ja kohtu hinnangut, ei ole tingimisi ennetähtaegne vabanemine põhjendatud. Isik ei pea tingimata vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema, kui seadus seda ette näeb. Kaitsja ei nõustunud prokuröriga, märkides, et Mati Pisa on kohtulikult karistatud esimest korda ja ta viibib vangistuses esimest korda. Tema ei olnud võtmeisikuks, ta sattus sellesse gruppi ja ta ei osanud arvata, et selle teo eest on nii rasked karistused. Kokkuleppemenetluses oleks karistus tunduvalt väiksem olnud. Riski hinnanguks on vaid 6%. Mati Pisal on olemas väljaspool vanglat sotsiaalselt toetav võrgustik. Kui esimest korda vanglas viibivale isikule ei anta võimalust vabaneda tingimisi enne tähtaega, siis kellele seda üldse anda. Kaitsja teab, et hiljaaegu on vabastatud rohkem kui 5 aastat enne tähtaja lõppu isikuid, keda on varem kriminaalkorras karistatud. Ei ole õiglane Mati Pisa suhtes, kui poole aja pealt saavad vabaks isikud, keda on varem karistatud. Kaitsja palub anda Mati Pisale võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mati Pisa võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuid seda kümne kuulise elektroonilise valve kohaldamisega, kuivõrd elektroonilise valvega seotud piirangud aitavad tagada kinnipeetava edaspidise seaduskuuleka käitumise. Kinnipeetav Mati Pisa ise on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mati Pisa on ühel korral kriminaalkorras karistatud pikaajalise vanglakaristusega raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtu arvates ainuüksi kuriteo raskus ja karistuse pikkus ei välista isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuses olles oma käitumisega siiski näidanud seda, et ta on motiveeritud muutuma. Käesoleval hetkel kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning määratud on talle neid kogu vangistuse jooksul ka vaid ainult 2 ja seda ühelaadsete rikkumiste 5 eest, mille põhjuseid isik kohtule selgitas. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on Mati Pisa elukohas olemas kõik vajalikud tingimused, tema vanemad andsid selleks oma kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetaval Mati Pisal on võimalik vabanemisel tööle asuda, tal on olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise risk on väga madal ning seda on veelgi võimalik maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Mati Pisale lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks Mati Pisale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Mati Pisa elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
9. detsembril
10. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne