1-06-4883/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-4883 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sabir Imanovi (Imanov) määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sabir Imanovi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud S. Imanov mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 29.08.2006 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tallinnna Linnakohtu 16.08.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes S. Imanovile liitkaristuseks 7 aastat 7 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 29.08.2006 ja lõpp 22.04.2014 Viru Maakohtu 08.11.2011 määrusega jäeti S. Imanov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et S. Imanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestas kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võttis kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Imanovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava iseloomustuste põhjal tuvastas kohus, et S. Imanovi varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. S. Imanovil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. S. Imanov on varem 11 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on S. Imanovit karistatud raske isikuvastase kuriteo eest. Vaatamata varasematele karistusele paranemise teele ei asunud ning vangistuses taas pani S. Imanov toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et S. Imanov ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus märkis, et käesoleval ajal kannab S. Imanov vanglakaristust vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest. Vabaduses oli S. Imanovil probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub S. Imanovil lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole S. Imanovil kindlat elukohta. Samuti puuduvad tal isikuttõendavad dokumendid, mis ei võimalda tal koheselt taotleda sotsiaalabi. Peale seda puudub S. Imanovil vabaduses garanteeritud töökoht või sissetuleku allikas. Seega võib kohtu arvates järeldada, et S. Imanovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Samuti leidis kohus, et arvestades kuriteo korduvust ja asjaolusid ei ole S. Imanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, sest temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Arvestades S. Imanovi poolt toimepandud kuriteo ohtlikust ja asjaolusid, asus kohus seisukohale, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S. Imanov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S. Imanov märgib, et vabaduses on tal töökoht ning ta ei tea, miks ta kohtule ütles, et ta alles vabaduses hakkab tööd otsima. Ühtlasi on S. Imanovil ka inimesi, kelle juurde elama minna. Nimelt on tal 2 õde ja 2 venda ning isa. S. Imanov märgib, et vabanemisel soovib ta Aserbaižaani minna. Seal on tal ka inimesi, kelle juurde minna. Ühtlasi käsitleb määruskaebuses S. Imanov tingimusi Viru Vanglas ning avaldab, et tal on seal halb olla. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S. Imanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on S. Imanovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ning märgib üksnes järgmist.
5. Esmalt peab ringkonnakohus S. Imanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistavaks asjaoluks tema elukoha puudumist. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et vastavalt KarS § 76 lg-le 4 tuleb tingimisi ennetähtaegselt vabastatul alluda KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Viimatinimetatud kohustused seonduvad peamiselt isiku elukohaga. Nii on KarS § 75 lg 1 p 1,3,4,5 kohaselt oluline, et käitumiskontrolli ajal elaks süüdimõistetu kindlas elukohas ja alluks seal kriminaalhooldaja kontrollile, taotleks luba elukoha vahetamiseks või lahkumiseks kauemaks kui 15-päevaks. Käesoleval juhul ei ole aga S. Imanovile võimalik elukohta määrata, kuna ta ei ole seda avaldanud ega sellega võimaliku elukoha olemasolu kontrolli võimalikuks teinud. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et käitumiskontrollile allutatuna ei ole S. Imanovil Eestist võimalik lahkuda siis, kui ta seda heaks arvab, vaid selleks vajaks ta kriminaalhooldaja luba.
6. Lisaks eeltoodule ei ole võimalik S. Imanovit tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna S. Imanov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab S. Imanov karistust kuriteo eest, mille on S. Imanov toime pandud kinnipeetavana Pärnu Vangla vangivalvuri suhtes. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et S. Imanov on ka korduvalt didtsiplinaarkorras karistatud. Vabaduses puudub S. Imanovil lisaks elukohale ka kindel töökoht, nagu ka haridus, varasem töökogemus ja seetõttu sissetulekud, samal ajal on tal tasumata nõudeid summas 2229 eurot. Kuigi S. Imanov on määruskaebuses märkinud, et tal on kindel töökoht olemas, ei pea ringkonnakohus nimetatud argumenti tõsiseltvõetavaks, kuna S. Imanov ei ole kohtule esitanud sellesisulist väidet kinnitavaid tõendeid.
7. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S. Imanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ning S. Imanov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -3- Paavo Randma