järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära summas 4568,40 eurot, arvestades päevamäärana 50,76 eurot (793 krooni). Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati A. Konstantinovile mõistetud karistust ühe kolmandiku, so 30 päevamäära, võrra ning kandmisele kuuluvaks määrati 60 päevamäära summas 3045,60 eurot.
alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.07.200823.07.2008, so 3 päeva ehk 9 päevamäära. A. Konstantinovile määrati kandmisele kuuluvaks rahaline karistus 51 päevamäära summas 2588,76 eurot.
lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi igakuiselt summas 258,88 eurot 10 kuu jooksul. Rahalise karistuse summa esimene osa 258,88 eurot määrati tasumisele 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Swedbank või arvele 10220034796011 SEB Pank, kohustuslik viitenumber on 4100065064. Edaspidi tasuda 258,88 eurot igakuiselt rahalise karistuse summa täieliku tasumiseni. A. Konstantinovile esitati süüdistus
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 20.07.2008 kella 23.00 paiku, oma elukohas, asukohaga XXX , tekkinud peretüli käigus lõi oma naisele N.K. mitu korda rusikaga vastu nägu, millega tekitas temale füüsilist valu ja kehavigastused – vasakpoolne alalõualuu murd. Maakohtu istungil tunnistas A. Konstantinov end talle esitatud süüdistuses süüdi. Maakohus jõudis järeldusele, et A. Konstantinovile esitatud süüdistus on tõendatud. Karistuse mõistmisel viitas maakohus
lg-le 1,2 ning Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadele kriminaalasjades nr 3-1-1-14-07, 3-1-1-43-06 ja 3-1-1-99-06. Maakohus leidis, et A. Konstantinovi karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 20.07.2008 pani A. Konstantinov toime üheepisoodilise teise astme kuriteo.
järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt teo-tagajärjedelikt, mille käigus toimus kehaline väärkohtlemine (tegu) ja tagajärjena füüsiline valu. Süüdistatav pani kuriteo toime ühe kannatanu suhtes. Maakohus arvestas, et süüdistatava teo tagajärg on kannatanule põhjustanud pikaajalise tervisekahjustuse. Süüdistatav ei kasutanud kuriteo toimepanemisel esemeid, mis võiksid suurendada toimepandud teo ohtlikkust (näiteks nuga või muud kehavigastuste tekitamiseks kohandatud ese). Maakohus arvestas, et tegu võis olla toime pandud isiklike suhete pinnal. Lisaks osundas ka kaitsja kohtuvaidlustes, et süüdistataval ja kannatanul oli
Rahalise karistuse mõju väljendub majanduslikes kitsendustes, rahalise karistuse täitmisel väheneb isiku majanduslik potentsiaal, tema rahalisi võimalusi piiratakse. Maakohus leidis, et nii üld- kui ka eripreventiivselt on A. Konstantinovi rahalise karistusega karistamine põhjendatud. Siinkohal märkis maakohus, et A. Konstantinov väljendas kahetsust tehtu pärast, ta palus vabandust kannatanu ees. Ta suhtleb jätkuvalt lapsega ja senini ei ole tal vägivallatsemisega probleeme olnud. A. Konstatinovil on kauaaegne hõivatus tööturul, kindel ja piisav sissetulek. Maakohus märkis, et rahalise karistuse määr peab olema selline, et see mõjuks süüdistatavale tõhusalt ja oleks efektiivne karistuse eesmärkide saavutamisel ning leidis, et A. Konstantinovit tuleb karistada rahalise karistusega määras, mis oleks vähem kui üks neljandik sanktsiooni ülemmäärast, so 90 päevamäära. Maakohus viitas ka
aastal. Kriminaalasjas on teatis keskmise päevasissetuleku kohta, milles on arvesse võetud aasta 2008. Maakohtule ei olnud arusaadav, miks on süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta välja nõutud andmed 2008.aasta eest, kuigi seadus nõuab kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta kohta andmete esitamist. Kuivõrd maakohtule ei olnud teada ja lühimenetluses ei ole võimalik uusi tõendeid koguda, lähtus maakohus esitatud teatisest. Maakohus leidis, et A. Konstantinovi keskmine päevasissetulek on XXX krooni ehk XX,XX eurot. Maakohus ei tuvastanud erandlikke asjaolusid
2 Maakohus pidas võimalikuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi
Maakohus leidis, et kuna süüdistatav suhtleb endise abikaasa ja tema lapsega, on vajalik kergendada rahalise karistuse kandmise koormust, lubades A. Konstantinovil tasuda rahalise karistuse ositi 10 kuu jooksul. Igakuiselt tuleb A. Konstantinovil tasuda 258,88 eurot. Maakohus märkis, et kuigi nii kaitsja kui ka prokurör taotlesid süüdistatava karistamist vangistusega, leidis maakohus kohtuliku arutamise tulemina, et süüdistatavat võib karistada ka leebema karistusega. Ühtlasi märkis maakohus, et lühimenetluses ei ole kohus seotud prokuröri-kaitsja ettepanekutega karistuse osas ning nn kompromisskaristuse mõistmine on võimalik üksnes kokkuleppemenetluses. Apellatsioonis esitatud taotlused A. Konstantinovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist A. Konstantinovile karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega määrata A. Konstantinovile karistuseks vangistus, mida
Kaitsja märgib, et A. Konstantinovil ei ole võimalik karistust täita, kuivõrd tema sissetulek kuus on XXX eurot ning nimetatud summast on ta kohustatud hüvitama võlgnevust N.K. ees tulenevalt Viru Maakohtu 27.02.2009 otsusest ühisvara ja kohustuste jagamise kohta summas 53 500 krooni (3419,27 eurot) ning tagastama pangalaenu summas 140 000 krooni (8947,63 eurot). Seega ei ole A. Konstantinovil võimalik täita kohtuotsusega igakuiselt tasumisele määratud summat 258,88 eurot. Kuna maakohus võttis aluseks 2009. aasta A. Konstantinovi sissetuleku suuruse, kuigi pidi võtma kuriteo toimepanemisele eelneva aasta sissetuleku suuruse ning teisi andmeid kriminaaltoimikus ei ole, leiab A. Konstantinov, et tal on õigus maakohtu otsuse vaidlustamiseks. Rahalise karistuse määramine seab nii A. Konstantinovi kui ka kannatanu raskemasse majanduslikku seisundisse, kuna A. Konstantinov suhtleb tema eelmisest abielust XXXX ja võimaluse korral abistab kannatanut XXXX kasvatamisel ja hoolduskuludel. Ühtlasi märgib kaitsja, et kõik pooled maakohtus olid nõus, et A. Konstantinovile mõista karistuseks vangistus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, Konstantinovi kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. on seisukohal, et A. Ringkonnakohus, hinnates A. Konstantinovi kaitsja apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Hindamaks apellatsiooni põhjendatust, tuleb kooskõlas kohtupraktikaga eeskätt lugeda perspektiivituks apellatsioon, mis sisaldab mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust ja mille argumendid ei ole seetõttu kohtuasja lahendamiseks õiguslikult asjakohased. Apellatsioonis on A. Konstantinovi kaitsja taotlenud A. Konstantinovile rangema karistusliigi, so vangistuse mõistmist, mis jätta
Ringkonnakohus leiab, et A. Konstantinovi kaitsja poolt apellatsioonis taotletu on õiguslikult asjakohatu, kuna vastavalt KrMS § 340 lg 4 p-le 4 võib ringkonnakohus tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse osas ja mõista raskema karistuse üksnes prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel. Käesoleval juhul on maakohtu otsusele esitanud apellatsiooni 3 süüdistatava A. Konstantinovi kaitsja, mistõttu puudub ringkonnakohtul õiguslikult pädevus maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse osas ja A. Konstantinovile rangema karistuse, so vangistuse, mõistmiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et A. Konstantinovi kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.